Rakenduskõrgkoolide rektorid: rändepoliitika peab toetama hariduspoliitikat

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu pöördus Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poole, et juhtida tähelepanu vastukäivustele riigi hariduspoliitika eesmärkide ning tõrjuva rände- ja viisapoliitika vahel. 

Eesti hariduspoliitika näeb ette, et meie kõrgharidus peab olema konkurentsivõimeline ja rahvusvaheline. Vaid nii saame hoida ja tõsta hariduse kvaliteeti, pakkuda majandusele hädavajalikku eksperttööjõudu ning säilitada ühiskonnale oluliste teenuste toimimise.

See on võimalik vaid juhul, kui Eesti on ja jääb välistalentide jaoks avatud ja atraktiivseks riigiks – eesmärk, mis on lisaks hariduspoliitikale sõnastatud ka viimastes majandus- ning tööstuspoliitikates. Seatud sihtidest hoolimata on välistudengite arv Eestis languses.

Viimase kolme aasta vältel on välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides langenud 17%. Kõrgkoolid nimetavad süveneva languse ühe peamise põhjusena Eesti ettearvamatut rändepoliitikat – koolide poolt juba vastu võetud tudengitele ei väljastata Eesti viisat ning keeldumist sageli ei põhjendata.

Rektoritena soovime rõhutada, et edukas rahvusvahelistumine mõjutab oluliselt Eesti kõrghariduse kvaliteeti, teadus- ja arendustegevuse võimekust ning majanduskeskkonna konkurentsivõimet. Seda järgmistel põhjustel:

• Kvaliteetse ja maailmas konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks tuleb kõrgkoolidel teha rahvusvahelist koostööd. See hõlmab nii piiriülest võrgustumist ja partnerlussuhteid kui õppejõudude ja tudengite liikumist eri riikide ja kõrgkoolide vahel.
• Rahvusvahelise perspektiivi mõistmine aitab kõrgkoolidel paremini teenida nii ühiskondlikke kui majanduse huve, sest kogemuste ja parimate praktikate jagamine välispartneritega hoiab meid kursis valdkonna globaalsete arengutega. Välisõppijad ja -õppejõud aitavad luua kohapeal rahvusvahelist õpikeskkonda, mis kandub üle ettevõtlusesse ja majanduskeskkonda.
• Eesti arengu puhul pole enam võimalik mööda vaadata kääridest majanduse ja ühiskonna vajaduste ning demograafilise olukorra vahel. Edukas, ekspordi- ja konkurentsivõimeline majandus, sh tööjõuturg, on globaalne ning Eesti pole ainuke riik maailmas, mille majandus on kvaliteetse tööjõu puudusel konkurentsivõimet kaotamas. Meie lähiriigid on probleemi aktiivselt lahendamas ning talentide peale käib kibe võistlus, samas kui Eesti muutub üha suletumaks.
• Eesti majanduse kasvu ja konkurentsivõime, kaasaegse ettevõtluse arengu ning kvaliteetse teadus- ja arendustöö saame tagada vaid avatud ja külalislahke hoiakuga. Kui me seda ei suuda, luhtuvad pingutused ka sisejulgeoleku tagamiseks – väikese, suletud ja nõrga majanduskeskkonna ning madala elatustasemega riik ei saa mingil moel olla julge, tugev ja turvaline.
• Ühiskonnale on kasulikum ja turvalisem, kui kaasame välistalendid juba õpingute faasis. Liites mujalt tulnud noored Eesti haridussüsteemi ning andes neile vajalikud erialased oskused, saavad nad õpiaja vältel ühtlasi siinset ühiskonda, kultuuri- ja väärtusruumi ning eesti keelt tundma õppida – nad kohanevad Eestis paremini, kui võõrsilt tulnud töötajad. Sel moel toetame tööjõu järelkasvu ning ühtlasi maandame julgeolekuga seotud kõhklusi.

Rahvusvahelistumine ei juhtu iseenesest, see nõuab ressurssi ning sihikindlat ja riiklikult toetatud tegevust. Selleks, et lahendada vastukäivused haridus- ja majanduspoliitika ning rändepoliitika vahel, teeme Eesti rakenduskõrgkoolide nimel järgmised ettepanekud:

• Avada sisukas, erinevaid osapooli kaasav ja avatud arutelu Eesti võimaluste, vajaduste, prioriteetide ja haridussüsteemi tuleviku üle ning algatada selge ja kõigile osapooltele vastuvõetava rahvusvahelistumise- ja talendistrateegia koostamine. Muuhulgas peab strateegiline vaade hõlmama selget arusaama, kui palju ja milliseid spetsialiste me kõige rohkem vajame ning millistest riikidest me neid kaasata soovime.

• Leida lühiajaline lahendus 2024. aasta sügisese vastuvõtu tõrgeteta läbiviimiseks. Kõrgkoolides on välistudengite vastuvõtuprotsess kas alanud või algamas ning koolid vajavad selgust küsimuses, millise vastuvõtumääraga nad kujunenud olukorras ning välismaalaste seaduse muutumise valguses arvestada võivad.

Lõpetuseks soovime rõhutada, et lahendust ei oota mitte ainult tööandjad, vaid ka kõrgkoolid vajavad selget visiooni ja kokkuleppeid, et oma rahvusvahelistumisega seotud sihte seada ning tegevusi planeerida. Loodame lahenduste leidmisel avatud ja sisukale koostööle Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetega.