REGULAARNE JA SAGE SAUNASKÄIMINE HOIAB TERVISE KORRAS

Käes on detsembrikuu, lähenemas jõulud, ilmad on juba jahedamad. Mis võiks olla mõnusam, kui pugeda sooja saamiseks sauna.

Soome sauna temperatuur on tavaliselt 80-90^o ning niiskus üsna madal (10-20%). Suur osa sauna uuringutest pärineb Soome teadlastelt, kes on uurinud Soome sauna toimeid väga erinevatele tervisenäitajatele, kinnitades, et regulaarne saunaskäimine:

• vähendab valu ja suurendab liigeste liikuvust liigesprobleemide korral;
• langetab kõrgvererõhutõve korral vererõhku ning vähendab haiguse tekkeriski. Kõige väiksem kõrgvererõhu kujunemise tõenäosus leiti olevat neil, kes käisid saunas 4-7 korda nädalas ning mõnevõrra väiksem nädalas 2-3 korda saunas käinutel;
• suurendab südame vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni kroonilise südamepuudulikkuse esinemisel. See näitab vasaku vatsakese funktsiooni paranemist;
• vähendab oluliselt kardiaalse äkksurma riski. Sealjuures on regulaarse kehalise aktiivsuse ja saunaskäigu kombineerimine omakorda tunduvalt tulemuslikum kui ainult ühe või teise sekkumise kasutamine eraldiseisvalt. Sellistele järeldusteni jõuti 2019. aastal avaldatud ülevaateuuringus;
• vähendab oluliselt insuldi tekkeriski, nii leiti 2018. aastal avaldatud uuringus, kus 15 aasta vältel jälgiti kesk- ja vanemaealisi Soome mehi ja naisi. Uuritavatel, kes käisid saunas 2-3 korda nädalas, vähenes insuldirisk 14% ja neil, kes 4-7 korral nädalas, lausa 61% võrreldes vaid kord nädalas saunas käinutega;
• astma ja kroonilise bronhiidi korral leevendab ajutiselt hingamisvaevuseid;
• vähendab dementsuse ja Alzheimeri tõve tekkeriski. Aastate vältel mõõdukalt (2-3 korda nädalas) kuni sagedasti (4-7 korda nädalas) sauna külastanud keskealistel Soome meestel esines oluliselt harvem dementsust ja Alzheimeri tõbe võrreldes meestega, kes käisid saunas kord nädalas. Sealjuures oli kõige suurem mõju just sagedasel saunaskäimisel. Uuring avaldati 2017. aastal ajakirjas Age and Ageing ning sellest võttis osa 2315 meest;
• parandab marrasknaha (naha õhuke väliskiht) seisundit. Kui võrreldi mehi ja naisi, kes käisid regulaarselt saunas nendega, kes külastasid sauna esmakordselt, siis regulaarselt saunas käinutel takistas marrasknahk tunduvalt suuremal määral higistamisega kaasnevat veekadu. Nimelt leiti, et 2×15 minutit 80^oC juures läbiviidud saunaprotseduuri käigus vähenes saunaga kohanenud uuritavatel oluliselt higis sisalduva naatriumkloriidi sisaldus (~200 mmol/L → ~170 mmol/L), ent ei muutunud neil, kes said esmakordse saunakogemuse uuringu käigus;
• on ohutu mõistliku temperatuuri ja kestvuse juures mõõdukalt ka lapseootel naistele, kes on harjunud regulaarselt saunas käima ning kelle tervis on korras. Saun ei sobi siiski, kui raseduse ajal on vererõhk kõrgenenud;
• sobib tervetele lastele, kes on harjunud saunas käima. Soome teadlased on uurinud, kuidas lapsed vanuses 5-17 aastat saunaga kohanevad ja leidud, et enamus kohanemisreaktsioone toimuvad sarnaselt täiskasvanutele. Uuringud tehti 70^oC juures kestusega 10 minutit, kuna tavapäraselt kestab saunaprotseduur lastel 5-10 minutit ja lapsed istuvad lava alumisel astmel, kus temperatuur on madalam.

Niisiis, lisaks sellele, et saunas on lihtsalt mõnus lõõgastuda, on regulaarsel saunaskäimisel mitmekülgsed positiivsed toimed väga erinevatele organsüsteemidele, sealhulgas meie kardiovaskulaarsele tervisele. Samuti võib sage saunaskäimine vähendada teatud neurodegeneratiivsete haiguste tekkeriski või lükata kaugemale neisse haigestumist. Et kasu tervisele oleks suurim, tuleks lisaks saunaskäimisele olla ka igapäevaselt kehaliselt aktiivne.

Millal oleks mõistlik saunaskäimisest loobuda?

Kui tugineda taaskord Soome uurijatele, siis näib, et selliseid terviseprobleeme, mille korral sauna ei saa soovitada, on väga vähe.

Leitud on, et ebastabiiline stenokardia, hiljutine südameinfarkt ja raske aordiklapi stenoos on haigused, mille korral saun ei sobi. Samas on välja toodud, et suuremale osale inimestest, kellel esineb koronaararterite haiguse foonil stabiilne stenokardia, samuti südameinfarktist parenenuna, on saun ohutu. Sauna minnes peaks arvestama sellega, et alkohoolsete jookide tarbimine saunas suurendab hüpotensiooni (vererõhu langus), südame rütmihäirete ja äkksurma riski. Ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel esineb ortostaatilist hüpotensiooni (järsk vererõhu langus, kui tõustakse kiiresti lamavast või istuvast asendist püsti), kuna pärast sooja saunaprotseduuri võib toimuda kiire vererõhu langus ja sellest tingitult minestusoht.

Allikaloend:
Hannuksela, M.L., Ellahham, S. (2001). Benefits and risks of sauna bathing. Am J Med, 110(2): 118–126.
Kauppinen, K. (1997). Facts and fables about sauna. Ann NY Acad Sci, 813: 654–662.
Kunutsor, S.K., Khan, H., Zaccardi, F., Laukkanen, T.,  Willeit, P., Laukkanen, J.A. (2018). Sauna bathing reduces the risk of stroke in Finnish men and women: A prospective cohort study. Neurology, 90(22): e1937–e1944.
Kowatzki, D.,  Macholdt, C., Krull, K., Schmidt, D., Deufel, T., Elsner, P., Fluhr, J.W. (2008). Effect of regular sauna on epidermal barrier function and stratum corneum water-holding capacity in vivo in humans: a controlled study. Dermatology, 217(2): 173–180.
Kukkonen-Harjula, K., Kauppinen, K. (2006). Health effects and risks of sauna bathing.
Int J Circumpolar Health, 65(3): 195–205.
Laukkanen, J.A., Kunutsor, S.K. (2019). Is sauna bathing protective of sudden cardiac death? A review of the evidence. Prog Cardiovasc Dis, 62(3): 288–293.
Laukkanen, T., Kunutsor, S.K., Kauhanen, J., Laukkanen, J.A. (2017). Sauna bathing is inversely associated with dementia and Alzheimer’s disease in middle-aged Finnish men. Age Ageing, 46(2): 245–249.
Zaccardi, F.,  Laukkanen, T., Willeit, P., Kunutsor, S.K, Kauhanen, J., Laukkanen, J.A. (2017). Sauna bathing and incident hypertension: a prospective cohort study. Am J Hypertens, 30(11): 1120–1125.
https://tervis.elu24.ee/4482301/uuring-sagedam-saunas-kaimine-voib-vahendada-insuldiriski