INFRAPUNASAUN – KAS JA MILLEKS?

Osad meist eelistavad traditsioonilisele Soome saunale infrapunasauna, mille temperatuur jääb tavaliselt vahemikku 40–60°C ja mis pakub lõõgastavat saunakogemust inimestele, kes ei talu suurt kuumust.

Infrapunakiirgus on inimsilmale nähtamatu elektromagnetkiirgus pikema lainepikkusega kui nähtav valgus, piirnedes elektromagnetkiirguse spektri ühel pool nähtava punase valgusega ja teiselt poolt mikrolainekiirgusega. Infrapunaspekter jaotatakse kolmeks tsooniks: lähi-infrapunakiirgus (ing. near-infrared, NIR), kesk-infrapunakiirgus (ing. mid-infrared, MIR) ja kaug-infrapunakiirgus (ing. far-infrared, FIR) (tabel 1).

Tabel 1. Infrapunakiirguse jaotus International Commission of Illumination põhjal.

μm: mikromeeter (10^-6 m); nm: nanomeeter (10^-9 m); THz: teraherts (10¹² Hz ehk 1000 GHz)

Meie keha kiirgab katkematult infrapunakiirgust lainepikkusega 6-20 μm ning populaarsed on saunad, milles infrapunakiirgurite poolt tekitatav soojuskiirgus on lähedane meie keha poolt väljakiiratavale infrapunakiirgusele. Elektromagnetlainete spektris jääb selline infrapunakiirgus nähtava valguse spektrist kõige kaugemale, mistõttu sellist sauna nimetatakse kaug-infrapunasaunaks (edaspidi FIR saun). FIR sauna populaarsuse taga on arvamus, et infrapunaelemendi väljastatav kiirgus neeldub meie kudedes kõige efektiivsemalt ja sügavamalt sarnasuse tõttu kehaomase infrapunakiirguse parameetritega.

2009. aastal avaldatud ülevaateartikkel kirjeldab, et erinevalt tavasaunast, kus meie keha soojendatakse sooja õhu kaudu, ning sooja toime ulatub nahapinnalt mõne millimeetri sügavusele, tekib infrapunasaunas mõnus pehme soojus otse meie kehas 3–4 cm sügavusel nahapinnast (joonis 1). Väidetavalt peaks infraspunasaunas higistamine olema intensiivsem kui sama temperatuuri juures tavasaunas ning kardiovaskulaarset koormust (higistamine, vasodilatatsioon, südame järelkoormuse vähenemine, südamelöögisageduse ja südame minutimahu suurenemine) infrapunasaunas on artiklis võrreldud mõõdukas tempos kõndimisel saavutatava koormusega. Otseseid viiteid algallikatele toodud väidete kontrollimiseks artiklist küll ei leia.

Joonis 1. Soojuse levik kaug-infrapunasaunas (A) ja tavasaunas (B) (Vatansever, Hamblin 2012).

Millised on kaug-infrapunasauna tõendatud toimed?

Kuigi internetist võib leida FIR sauna mõjude kohta igasugust informatsiooni, siis tegelikkuses on teaduslikke uuringuid tehtud üsna vähe. Siiski leidub mõningaid uuringuid, mille põhjal saame FIR sauna efektiivsuse kohta kujundada esialgse arvamuse.

FIR sauna kasutamist toetab rahuldav tõendus (ühe uuringu põhjal) kroonilise valu ja nõrk tõendus (ühest uuringust) kroonilise väsimussündroomi korral.

Reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi korral toimis FIR saunas (5 μm-1 mm) käimine kuu aja vältel kahel korral nädalas valu, jäikust ja väsimust vähendavalt. Uuringust võttis osa kokku 37 osalejat ja tulemusi võrreldi kuu aega enne saunaperioodi kogutud kontrollnäitajatega. Siiski ei leitud, et saunal olnuks pikaajalisem mõju, sest kuu aja möödumisel saunas käimisest olid saadud positiivsed tulemused taandunud algtasemele.

On olemas piiratud mõõdukas tõendus, mis näitab FIR sauna (60°C, 15 minutit igapäevaselt kahe nädala vältel) efektiivsust vererõhu langetamisel (koronaararterite haiguse riskifaktorite olemasolul; kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel), samuti kroonilise südamepuudulikkuse korral, Nimelt on viidatud, et FIR sauna puhul toimus kliiniliste sümptomite paranemine, positiivne mõju ventrikulaarsele arütmiale, NYHA funktsionaalse klassi väärtuse paranemine (enne oli 5 patsiendil 15.-st NYHA II/III, pärast oli vahekord 15/5), südame funktsiooni (plasma B-tüüpi natriureetilise peptiidi taseme vähenemine) ja veresoonte funktsiooni (paranes õlavarrarteri endoteeli funktsioon) paranemine ning oksüdatiivse stressi vähenemine.

II tüübi diabeediga patsientidel paranesid füüsiline ja üldine tervis, sotsiaalsed funktsioonid ning vähenes valu ja väsimus pärast kolme kuu jooksul FIR sauna seansse. Saunas käidi korraga 20 minutit, kolmel korral nädalas.

Nõrk tõendus (ühest uuringust) toetab FIR sauna efektiivsust kehakaalu langetamisel rasvumise korral. Täpsemalt viibisid kahe nädala jooksul 10 rasvunud uuritavat igapäevaselt 15 minuti jooksul 60°C FIR saunas, samuti piirati nende dieet 1800 kilokalorini päevas. Uuringu lõppedes leiti, et osalejate kehakaal oli oluliselt vähenenud (83.8 kg → 82.2 kg), samasuunalised muutused toimusid rasvaprotsendis (41.8% → 37%). Arvestada tuleb, et uuringu metoodiline kvaliteet oli kesine: puudusid kontrollgrupid, ehk tulemusi ei võrreldud ainult dieedil olnud ja ainult saunas käinud rasvunud uuritavatega. Samuti kestis uuring üsna lühikest aega. Kui tuua võrdluseks tavasaunas tehtud uuringud normkaalus meestel, siis ühes uuringus, kus vett saunas ei tarbitud, kehakaal, rasvaprotsent (10.10% → 9.93%) ega rasvavabamass 10 saunaseansi järgselt ei muutunud. Sealjuures oli sauna temperatuur 90°C, õhuniiskus 5–16%, üks seanss kestis 3×15 minutit, seansi sees olid lühikesed vahed mahajahtumiseks. Teises uuringus osales 674 istuva eluviisiga üliõpilast. Leiti, et higistamisest tingitud kaalu languse ulatus sõltus inimese kehakaalust: mida suurem on kehamassiindeks, seda rohkem vedelikku saunas kokkuvõttes kaotati. Sauna temperatuur uuringus oli 90°C, õhuniiskus 35%, seanss kestis 2×10 minutit (5-minutilise jahtumispausiga). Alakaaluliste naiste ja meeste keskmine vedelikukadu oli vastavalt 0.25 ja 0.32 kg, normkaalulistel 0.34 ja 0.42 kg ning ülekaalulistel/rasvunutel 0.70 ja 0.82 kg (maksimaalsed väärtused olid 1.2 ja 1.3 kg). Järeldati, et dehüdratatsioonist on rohkem ohustatud suure kehamassiindeksiga inimesed, mistõttu nad peaksid nii saunas kui ka kohe pärast sauna jooma rohkelt vedelikku.

Mitmest uuringust pärineb kooskõlaline rahuldav tõendus ümberlükkamaks seisukohta, et FIR saun aitab vähendada kolesterooli sisaldust. Küll annavad uuringud alust arvata, et Soome saunal on positiivne mõju vere lipiidide profiilile.

Teadlasi on samuti huvitanud, kas FIR või traditsiooniline Soome saun võiks kiirendada kehalisest koormusest taastumist​. 10 kehaliselt aktiivset Soome meest tegid 60 minuti jooksul tugeva jõutreeningu ja 24–40-minutilise intensiivse vastupidavustreeningu suutlikkuseni (nädalase intervalliga treeningute vahel). Treeningute järel viibisid uuritavad 30 minuti jooksul FIR saunas (35–50°C, õhuniiskus 25–35%).  Soome saunas viibiti 35–50°C ja 60–70% õhuniiskuse juures 30 minutit. Hinnati, kas emmas-kummas saunas viibimine kiirendab meeste sooritusvõime järmistes näitajates: rinnaltsurumine, jalapress, paigalt üleshüpe jõukoormusest taastumisel ning maksimaalne hapnikutarbimine ja paigalt üleshüpe vastupidavuskoormusest taastumisel, vererõhk, südamelöögisagedus; testosterooni, kasvuhormooni, kortisooli taastumine võrreldes koormusjärgse 30-minutilise istumisega toatemperatuuril. Ainuke tulemus, mis kinnitas sauna taastumist kiirendavat mõju, ilmnes FIR sauna puhul, mis aitas kiiremini taastuda uuritavate neuromuskulaarsel süsteemil (paigalt üleshüppe tulemuse põhjal) pärast intensiivset vastupidavustreeningut.

Kirjandusallikad:
Beever, R. (2009). Far-infrared saunas for treatment of cardiovascular risk factors. Can Fam Physician, 55(7): 691–696. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2718593/
Beever, R. (2010). The effects of repeated thermal therapy on quality of life in patients with type II diabetes mellitus. J Altern Complement Med, 16(6): 677–681. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20569036/
Biro, S., Masuda, A., Kihara, T., Tei, C. (2003). Clinical implications of thermal therapy in lifestyle-related disease. Exp Biol Med (Maywood), 228(10): 1245–1249. https://www.researchgate.net/publication/9015787_Clinical_Implications_of_Thermal_Therapy_in_Lifestyle-Related_Diseases
Fujita, S., Ikeda, Y., Miyata, M., Shinsato, T., Kubozono, T., Kuwahata, S., Hamada, N., Miyauchi, T., Yamaguchi, T., Torii, H., Hamasaki, S., Tei C. (2011). Effect of Waon therapy on oxidative stress in chronic heart failure. Circ J, 75(2): 348–356. https://www.jstage.jst.go.jp/article/circj/75/2/75_CJ-10-0630/_pdf/-char/en
Gryka, D., Pilch, W., Szarek, M., Szygula, Z., Tota, L.  (2014). The effect of sauna bathing on lipid profile in young, physically active, male subjects. Int J Occup Med Environ Health, 27(4): 608–618.
Kihara, T., Biro, S., Imamura, M., Yoshifuku, S., Takasaki, K., Ikeda, Y., Otuji, Y., Minagoe, S., Toyama, Y., Tei, C. (2002). Repeated sauna treatment improves vascular endothelial and cardiac function in patients with chronic heart failure. J Am Coll Cardiol, 39(5): 754–759. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11869837/
Masuda, A., Miyata, M., Kihara, T., Minagoe, S., Tei, C. (2004). Repeated sauna therapy reduces urinary 8-epi-prostaglandin F(2alpha). Jpn Heart J, 45(2): 297–303. https://www.jstage.jst.go.jp/article/jhj/45/2/45_2_297/_pdf/-char/en
Mero, A., Tornberg, J., Mäntykoski, M., Puurtinen, R. (2015). Effects of far-infrared sauna bathing on recovery from strength and endurance training sessions in men. Springerplus, 4: 321. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4493260/
Oosterveld, F. G. J., Rasker, J. J., Floors, M., Robert Landkroon, R., van Rennes, B., Zwijnenberg, J., van de Laar, M. A. F.J., Koel, G. J. (2009). Infrared sauna in patients with rheumatoid arthritis and ankylosing spondylitis. A pilot study showing good tolerance, short-term improvement of pain and stiffness, and a trend towards long-term beneficial effects. Clin Rheumatol, 28(1): 29–34. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18685882/
Pilch, W., Szyguła, Z., Klimek, A. T., Pałka, T., Cisoń, T., Pilch, P., Torii, M. (2010). Changes in the lipid profile of blood serum in women taking sauna baths of various duration. Int J Occup Med Environ Health, 23(2): 167–174. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20682487/
Podstawski, R., Boraczyński, T., Boraczyński, M., Choszcz, D.,  Mańkowski, S., Markowski, P.  (2014). Sauna-induced body mass loss in young sedentary women and men. ScientificWorldJournal,  2014: 307421. https://www.researchgate.net/publication/270278141_Sauna-Induced_Body_Mass_Loss_in_Young_Sedentary_Women_and_Men
Vatansever, F., Hamblin, M. R. (2012). Far infrared radiation (FIR): its biological effects and medical applications. Photonics Lasers Med, 4: 255–266. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3699878/
https://kodus.ee/artikkel/toestatud-infrapunasauna-ohutus-voi-ohtlikkus
https://www.kiirgusinfo.ee/mis-on-elektromagnetkiirgus/