Bioanalüütik

Bioanalüütik töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku ülesandeks on uurida koeproove, kehavedelikke, teha kindlaks organismi tervislik seisund ja monitoorida patsiendi ravi kulgu. Töös tuleb muuhulgas kokku puutuda selliste materjalidega nagu veri, uriin, röga, mäda, koed, liikvor jne. Samas ei ole töö iseloom enam väga iseloomulik tavaarusaamale laboritööst – vaikne nokitsemine. Pigem on bioanalüütik meditsiiniasutuse meeskonnas lisaks usaldusväärsele analüüside teostajale aktiivselt inimestega suhtlev ja nõustav töötaja.

Õppe kestus bioanalüütiku õppekaval on kolm ja pool aastat, õppekava kogumaht on 210 EAP-d. Kõrgkoolil on head sidemed rahvusvahelise assotsiatsiooniga EPBS (European Association for Professions in Biomedical Science), tänu millele on bioanalüütiku õpe kõrgkoolis kooskõlas bioanalüütiku eriala rahvusvaheliste arengusuunadega.

Õppekava koosneb 13 moodulist: kutsealane ja isiksuslik areng, anatoomia-füsioloogia, laboritöö alused ja keemia, labori töökeskkond, haigusõpetus, mikrobioloogia, immunoloogia, patoloogia, kliiniline keemia, hematoloogia, farmakoloogia ja toksikoloogia, rahvatervis; rakubioloogia, molekulaardiagnostika alused ja geneetika.

Stuudium lõpeb lõputööga, mis üldjuhul on empiiriline. Üliõpilastel on võimalik lõputöö teostada mõne rakendusuuringu või meditsiinilaborites tehtava suurema uuringu raames.

Pärast lõpetamist

Erialasele tööle suundumise võimalused on väga head. Juba teise kursuse üliõpilased on saanud tööd laborites  puhkuse ajal asendajatena. Kõrgkooli lõpetajad on väga edukad bioanalüütikutena nii siin kui ka mujal Euroopas. Paljud neist jätkavad õpinguid nii magistrantuuris kui ka pärast seda doktorantuuris.