KUI PALJU ON SINUL KODUS KEMIKAALE?

Ka „keemiavaba“ kodu ei ole tegelikult keemiast vaba. Rääkimata sellest, et kogu ümbritsev materiaalne maailm koosneb aatomitest (seega keemiast), on inimestel kodus alati hulk vahendeid, mida saaks liigitada kemikaalideks.

Kodukemikaalide hulka võib lugeda ka sellised igapäevased ained ja segud nagu äädikas, sooda, sool ja kindlasti kõik pesuvahendid, lahustid, värvid ja isegi kosmeetikumid. Seadusandluslikult defineerib Eesti Kemikaaliseadus kemikaali kui ainet või segu REACH-määruse (Euroopa Liidus kemikaalide registreerimist, hindamist ja piiramist reguleeriv akt) tähenduses, aga REACH-määrus ei defineeri seda mõistet kuigi üheselt. Ainult juhendmaterjalid mainivad, et: „REACH-määrust rakendatakse kõigi kemikaalide suhtes, nii tööstuslikes protsessides kasutatavate ainete kui ka meie igapäevases elus (näiteks värvides, puhastusvahendites, riietes, mööblis ja elektrilistes toodetes) kasutatavate ainete suhtes“ (Kemikaalide registreerimine ELis 2022). Niisiis on see pisut segane lugu. Selge on see, et leidub väga vähe kodusid, kus kemikaale pole.

Teine lugu on ohtlike kemikaalidega. Need peavad olema mingi omaduse alusel ohtlikuks hinnatud ja sellest annab aimu kemikaalipakendile lisatud märgis ehk piktogramm. Kui kodukemikaal on natuke vanemat sorti, siis ohumärgis. Kui kemikaal on veel vanaisa varudest, siis ei pruugi anumal peale nime midagi kirjas olla ja hea, kui seegi on säilinud.

Mida ohumärgised ja -piktogrammid tähendavad?

Ohumärgiste ja -piktogrammide kohta on head allikad olemas. Nii Tööinspektsioon (www.ti.ee ja www.tooelu.ee) kui Terviseamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sellele tähelepanu pööranud

Olgu siinjuures toodud Tööelu portaali joonis (joonis 1), kus on välja toodud piktogrammi tähendus (mitte eestikeelne ametlik nimetus).

Joonis 1. Kemikaalide märgistusel kasutatavad ohupiktogrammid. Allikas: Tööelu portaal

Kui selline piktogramm on juba tootele lisatud, sisaldab see ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali ning toote ohutu käitlemisega tuleks põhjalikumalt tutvuda (vaata näiteks küünelakieemaldaja või spreivärvi purki – kui selline asi juhtub kodus olema).

Palju rohkem muret tekitavad väga vanad kemikaalianumad või sellised kemikaalid, mis on ümber valatud näiteks limonaadipudelisse või õunadžemmipurki. Isegi kui keegi on olnud vastutustundlik ning selle purgi või pudeli ka ära tähistanud, siis on ikkagi oht, et laps või ka täiskasvanu võib suure hooga ja tähelepandamatusest sellest lonksu võtta. Kui selline vahejuhtum on aset leidnud, tasuks viivitamatult ühendust võtta Mürgistusteabekeskusega telefonil 16662 või kui mürgistussümptomid hakkavad ilmnema, siis kindlasti juba 112.

Kuidas kemikaalid organismi satuvad?

Kemikaalid võivad lisaks allaneelamisele sattuda inimese organismi ka sissehingamisel, süstimisel, naha või lahtiste haavade kaudu. Seega pole isegi vaja kemikaali alla neelata, vaid piisab kinnises ruumis töötamisest (näiteks lahustite või küünelakkidega) või kinnasteta töötamisel nahale sattumisest (näiteks needsamad küünelakid ja -eemaldajad või happed-alused). Alati pole ka kohe aru saada, et kemikaal on organismi või nahale sattunud, alles hiljem ilmneb näiteks peapööritus, uimasus, iiveldus või nahakahjustus.

Mõned kemikaalid on eriti salakavalad. Näiteks asbest, mida kunagi tema erilise vastupidavuse tõttu põlemise suhtes kasutati sagedasti ehitusmaterjalides (näiteks vana eterniit), aga ka eririietuses jne, võib oma peenikeste kiududega pugeda kopsukoesse, sinna kinni jääda ja sellest võib ka 30 aastat hiljem veel kujuneda kopsukelme vähkkasvaja (mesotelioom) või asbestoos (kopsukoe armistumine) või kopsuvähk (Asbest 2021).

Kokkuvõtteks

Vanad head nõuanded kodukemikaalidega käitlemise kohta kehtivad ikka, kuid otstarbekas on vähemalt mõned neist mõnikord ka meelde tuletada:

• Hoia ohtlikke kemikaale hästi tähistatud korralikult kinni käivates vastupidavates anumates, lastele kättesaamatus kohas (loe: kõrgel pimedas kapi otsas).
• Kui on juhtunud õnnetus, võta kiirelt ühendust kas 16662 või 112.
• Kasuta ohtlike kemikaalide kasutamisel kaitsevahendeid – igasugu lenduvaid kemikaale kasuta hästiventileeritud kohas ja vajadusel kasuta hingamisteede kaitsevahendeid.
• Kui kemikaal kipub pritsima, kasuta silmade ja näo kaitsevahendeid, vajadusel kaitseriietust (kindad olid Sul juba käes, eks!).
• Vanad identifitseerimatud ilma märgistuseta kemikaalid, aegunud ohtlikud kemikaalid ja muud ohtlikud kemikaalijäätmed oleks elanikel hea tasuta ära anda jäätmejaamadesse või ohtlike jäätmete kogumispunktidesse (kindlasti mitte valada kanalisatsiooni või kuhugi maha). Ka osade kemikaalide tühjad pakendid (näiteks värvid) tuleks viia ohtlike jäätmete käitluspunkti.

Lisalugemist ja kasutatud kirjandust:
REACH määrus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/HTML/?uri=CELEX:02006R1907-20221217
Soon, S., Kaljula, P. (2020) Ohtlikud kemikaalid töökeskkonnas. Tööinspektsioon. https://www.ti.ee/media/452/download
Kemikaalide klassifitseerimine ja märgistamine: https://ttja.ee/media/238/download
https://www.terviseamet.ee/et/kemikaaliohutus-tooteohutus/inimesele/kemikaalide-margistus
https://www.tooelu.ee/et/108/kemikaalid
Tunne kemikaalidega kaasnevaid ohte. https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tunne-kemikaalidega-kaasnevaid-ohte
Asbest. Töötervishoid ja tööohutus. (2021) Euroopa Komisjon. Maksundus- ja Tolliliit. https://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/SAMANCTA/ET/Safety/Asbestos_ET.htm

Foto:
Maria from Pixabay