MIDA PIDADA SILMAS KODUSEL JUUKSEHOOLDUSEL JA -VÄRVIMISEL?

Karantiiniajal on juurdepääs juuksurite juurde raskendatud. Kuigi on salonge, mis siiski töötavad, oleks õige sinna minemist vältida, nii kaitsed nii ennast kui ka oma juuksurit!

Juuste pikkus, värv ja lõikusstiil on olulised inimese väljanägemisele ja enesetajule. Läbi juuste väljendatakse ka oma iseloomu. Juuksestiili võib muuta läbi erinevate juustele mõeldud kosmeetikatoodete nagu näiteks palsamid, geelid, sirgendavad tooted, juuksevärvid jm.

Juuste värvimisel tuleb siiski silmas pidada, et lisaks ägedale mürgistusele võib juuksevärvide pikemaajalisel kasutamisel olla erinevaid tagajärgi nagu allergia, viljatus, neuroloogilised haigused ja erinevate kasvajate (kusepõie-, kopsu-, pärasoole-, kõhunäärme-, emakakaela-, naha-, eesnäärme- rinnavähi, leukeemia, mitte-Hodgkini lümfoomi) teke. Seega tuleb eelnevalt veenduda kasutatavate kosmeetikatoodete ohutuses ja kontrollida, kas tooted on korrektselt pakendatud ja nõuetekohaselt märgistatud. Värvimisel tuleb toimida vastavalt pakendil ette antud juhistele. Isegi kui juuksevärvi kasutada täpselt vastavalt juhendile, ei ole ebatavaline, et kasutaja tunneb ajutiselt oma peanahal sügelust või kipitamistunnet.

Juuksevärvide peamine jagunemine:

• ajutised juuksevärvid (kergvärvid ja toonivad šampoonid-palsamid) – kuluvad maha peale mõnda pesukorda;
• poolpüsivärvid – kestavad umbes 6–10 pesukorda;
• püsivärvid.

Kõige ohtlikumateks aineteks juuksevärvides peetakse järgmisi ühendeid – parafenüleendiamiin PPD ja tolueen-2,5-diamiin PDT. Kusjuures ka ühekordne suukaudne PPD doos võib lõppeda neerupuudulikkusega; pikaajaline kokkupuude (naha kaudu või sisse hingamisel) võib põhjustada limaskesta ärritust, astmat, turseid ja maksa kahjustusi. Juuksevärvi segudes sisalduv vesinikperoksiid muudab PPD kantserogeenseks (nö vähki tektavaks), PPD-d sisaldavad juuksevärvid võivad põhjustada ka juuste väljalangemist. PPD võib sisalduda ka „musta henna“ pähe müüdavates toodetes, mida kasutatakse „henna“ tätoveeringuteks, kuid looduslik henna ei ole kunagi must.

Kahjuks ei ole võimalik tekitada täielikku nimekirja ohtlikest ainetest juuksevärvides. Näiteks ainete kantserogeensuse hindamiseks tehtavad teadusuuringud keskenduvad pigem nn tervete ja haigete võrdlemisele, kuid nende põhjal on võimatu öelda, milline aine või ühend konkreetselt mingit vähivormi on tekitanud. On võimalik, et juuksevärvides kokku segatuna muutuvad mõned ained koostoimes kantserogeenseteks. Kasvajate teke juuksevärvide kasutamise tagajärjel on tõenäolisem, kui kasutada tumedaid toone, püsivärve või juuksevärvi regulaarselt pika ajaperioodi jooksul.

Ohutu (neile kellel pole allergiat) ning peanahale ja juustele kasulik on kasutada juuste värvimisel hennat või tumedamate toonide saamiseks hennale lisaks ka indigot. Siinjuures aga tuleb arvestada, et tagasipöördumine nn „tavavärvide“ juurde on keeruline, kuna hennat ei saa juustest samamoodi eemaldada kui „tavavärvi“. Samamoodi võib henna anda juba varem kasutatud värviga ettearvamatu tulemuse, seetõttu tasuks enne hennatama asumist tutvuda hoolega vastava materjaliga näiteks sellelt lehelt või siit.

Pea meeles, et tegelikkuses on nn ohutut juuksevärvi nii kaubanduskettidest kui ka veebist raske leida, kuna reklaamitavad tooted on sageli müüjate sõnul naturaalsed ja orgaanilised. Ka nö looduslikud tooted võivad tekitada allergiad!

Juuksehooldus koduste vahenditega

Juukseid on võimalik puhastada ja hooldada ka looduslike ning kodus olevate käepäraste vahenditega. Valmistada võib peanaha ja juuste tervist toetavaid segusid, mille koostisosade hulka kuuluvad taimeõlid, eeterlikud õlid, taimeteed erinevatest taimedest, õunaäädikas, lilleveed jms. Selliste segude valmistamine on innustav ja inspireeriv, kodustes tingimustes lihtsalt tehtav ning ohutu kasutada, kui peetakse kinni eeterlike õlide soovitatud doosidest. Taimeõlid võib võtta köögiriiulilt, kuid kasuks tuleb, kui looduslikud materjalid on saadud orgaaniliselt kasvatatud taimedest, ostetud looduspoest.

• Enne juuste pesu võib valmis teha juusteõli/õlimaski, mis elustab juukseid, annab neile läike ja aitab vähendada juuste liigset kuivust või rasusust, peanaha ärritust või sügelust, eriti, kui kasutada õlisegudes juuste seisundile sobivaid eeterlikke õlisid. Selleks soojendatatkse taimeõlid juuste jaoks sobiva temperatuurini vesivannil (topelt kastrulites, sisemine väiksem kastrul on asetatud välimises kastrulis olevasse vette), lisatakse eeterlik õli, segatakse ja masseeritakse juuste juurtele, peanahale ning juustele kuni otsteni välja, kaetakse froteerätiga ja hoitakse peas vähemalt 20-30 minutit. Kui olukord on sobiv, võib õlisegu hoida juustes pikemalt, näiteks üleöö. Õlimaskile järgneb juuste pesemine. Üldjuhul kantakses õlimaski maha pesemiseks neutraalne šampoon või neutraalne šampoon lisanditega märjaks tegemata juustele, masseeritakse peanahka, kantakse juustele ja loputakse seejärel juustest välja. Vajadusel korratakse pesu. Kui soovitakse peanahka täiendavalt stimuleerida, juukseid kohevamaks teha, võib viimase loputusena kasutada taimeteed või looduslikest komponentidest koosnevat segu.  Sellise hoolduse järgselt on eelistatud juuste kuivatamine õhu käes. Enam levinud taimeõlid juuste heaolu toetamiseks on kooksõli, kanepi õli, päevalilleseemne õli, jojoba õli, oliiviõli, tamanu õli, kreeka pähki õli, segudesse võib alati lisada mõne tilga nisuiduõli tema suure E-vitamiini sisalduse tõttu. Juuste tervist toetatavad eeterlikud õlid on lavendel, muskaatsalvei, rosmaiin, piparmünt, ylang ylang (väga idamaise ja intensiivse lõhnaga), seeder, küpress, magusa apelsini leht (petigrein).
• Juusteõli saab kombineerida sobivatest taimeõlidest ja eeterlikest õlidest, põhiretsepti kohaselt võetakse taimeõli või taimeõlide segu 50 ml (ca 3,5 spl) ja eeterlikku õli või eeterlike õlide segu kokku 10 tilka. Väga kuivadele või keemiliselt töödeldud juustele sobib segu jojoba, kanepi ja avokaado õlidest (igat taimeõli 1spl, kokku 45 ml) ja 10 tilgast patšuli eeterlikus õlist. Selline segu võib külmkapis säilda kuni kuus kuud. Probleemse peanaha korral pestakse juukseid neutraalse šampooniga, millele on lisatud 3% eeterlikke õlisid, näiteks seedrit, mürri, palmaroosi, lavendlit, rooma või saksa kummelit, teepuud, pelargooniumi, patšulit, sandlipuud jt ehk 100 ml šampooni kohta lisatakse kokku 60 tilka või 1 spl šampoonile lisatakse kokku 6 tilka ühte või mitut erinevat eeterlikku õli, segatakse korralikult. Neutraalset šampooni võib ka ise veidi “tuunida” või täiendada nii eeterlike õlide kui ka teiste looduslike kasulike materjalidega, näiteks võib 1 dl neutraalsele šampoonile lisada 1 tl jojoba õli ja 2-4 tilka rosmariini eeterlikku õli ning lõpuks ½ dl taimetõmmist, mis on eelnevalt valmistatud 1 tl nõgest, ½ tl takja juurtest, 1tl basiilikust, 1 tl rosmariinist ja seejärel kurnatud. Segu loksutatakse enne kasutamist. Juuste “pesemiseks” võib ka kasutada puhastussegu, mis on valmistatud 30 g seebipähkli pulbrist ja 50 ml (ca 3,5 spl) lilleveest (näiteks piparmündi, punase ristiku lilleveed), need koostisosad segatakse suhteliselt vedelaks pastaks ja maseeritakse juustesse nagu šampoon ning seejärel loputatakse juustest välja.
• Juuste loputamiseks tarvitatakse lilleveesid, taimeteesid või nende segusid, millele on lisatud õunaäädikat ja eeterlikke õlisid. Lilleveede ja taimeteede kasutamise korral peaks eelkõige lähtuma juuste värvusest: heledatele juustele sobivad kummeli lillevesi ja kummelite teed, heledatele ja normaalse rasususega juustele saialille tee (võiks sobida ka kõõma korral), tumedatele juustele on sobiv rosmariini lillevesi, tumedatele ja elututele juustele nõgesetee, punastele juustele sobivad roosi, kibuvitsaseemne või hibiski lilleveed, kui peanahk kipub sügelema, siis võib kasutada piparmündi teed. Tee valmistamiseks võetakse 1tl taimi 250 ml vee kohta, taimi lastakse tõmmata kuumas vees 15-20 minutit. Loputusvees kasutatakse teesid (või lilleveesid) lahjendatuna 1-2 spl 1 liitri loputus vee kohta.​​​​​​​
• Võib ka valmistada juuste loputusvee, milles on kuivatatud taimi, õunaäädikat ja eeterlikke õlisid: 1-3 spl taimi lisatakse 12 dl kuuma vette ja lastakse tõmmata 15-20 minutit, jahutatakse ja segatakse 50 ml õunaäädikaga, viimasena lisatakse soovi korral 10-15 tilka eeterlikke õlisid näiteks lõhnaeelistuse või juuksetüübi järgi (elututele juustele rosmariin, sügelevale peanahale piparmünt, rasvastele juustele salvei või lavendel, kuivadele juustele kadakas, lõhenenud juukseotstele ylang ylang). Segu pannakse pudelisse, enne kasutamist loksutatakse. 1 liitri loputusvee kohta võetakse 1-2 spl segu, kasutatakse juuste viimase loputusveena.

Toredat isetegemist ja toimetamist ning valmistatud segude nautimist!

Allikaloend:
Alekand, K. (2008). Must henna ei ole henna. Bioneer.
ensouilah, J., Buck, P. (2006). Aromadermatology. Aromatherapy in the treatment and care of commonskin conditions. Radcliffe Publishing Ltd.
Bonefeld, C., M., Larsen, J., M., Dabelsteen, S., Geisler, C., White, I., R., Menne, T.,  Johansen, J., D. (2010). Consumer available permanent hair dye products cause major allergic immune activation in an animal model. British Journal of Dermatology, 162: 102–107.
Bolduc, C., Shapiro, J. (2001). Hair care products: Waving, straightening, conditioning, and coloring. Clin Dermatol, 19: 431–436.
Cormier-Raipala, V. (2011). Loomulikult ilus. Tee ilu ja tervise juurde. Lilleoru keskus OÜ.
Gummer, C., L. (2002). Cosmetics and hair loss. Clinical and Experimental Dermatology, 27: 418–421.
Patel, D., Narayana, S., Krishnaswamy, B. (2013). Trends in use of hair dye: A cross‑sectional study. International Journal of Trichology, 5(3): 140–143.
p-Phenylenediamine (MAK Value Documentation, 1993). (1993). Occupational Toxicants, 6. DOI: 10.1002/3527600418.mb10650e0006.
Dawber, R. (Ed.). (1997). Diseases of the hair and scalp. Third Edition. Oxford: Blackwell Science Ltd.
Heikkinen, S., Pitkäniemi, J., Sarkeala1, T., Malila, N., Koskenvuo, M. (2015). Does hair dye use increase the risk of breast cancer? A population based case-control study of finnish women. DOI:10 journal.pone.0135190.1371/.
Blogi Hennaleht (K.Alekand).
Jenkins, D., Chow, E., T. (2015). Allergic contact dermatitis to para-phenylenediamine. Australasian Journal of Dermatology, 56: 40–43.
Kasemägi, K. (2016). Ohtlikud ained juuksevärvide koostises ja nende mõju inimese tervisele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Lõputöö.
Khechara, S. (2008). The Holistic Beauty Book. Green Books.
Sangrajrang, S., Renard, H., Kuhaprema, T., Pornsopone, P., Arpornwirat, W., Brennan, P. (2011). Personal use of hair dyes – increased risk of non-Hodgkin’s lymphoma in Thailand. Asian Pacific Journal of Cancer Prevention, 12: 2393–2396.
Terviseamet. (2014). Kosmeetika. Kosmeetikamäärusega sätestatud nõuded. (02.04.2016).
Thorén, S., Yazar, K. (2016). Contact allergens in ‘natural’ hair dyes. Contact Dermatitis, 74: 295–319.
Trüeb, R., M. (2006). Pharmacologic interventions in aging hair. Clinical Interventions in Aging, 1(2): 121–129.
Ise kodus juukseid värvima? Apsud, mida vältida! Naisteleht. (22.04.2020)