MILLISEID VÄÄRTUSI JA REEGLEID ON COVID-19 LOONUD TÖÖL JA KOOLIS?

26. septembril tähistakse keskkonnatervise päeva. Tervisekaitse spetsialistide eesmärgiks on tervise hoidmine ning seoses COVID-19 levikuga on nende roll ühiskonnas muutunud eriti tähtsaks.

Igal aastal kuulutatakse rahvusvahelise keskkonnatervise päeva tähistamiseks välja ajakohane teema, näiteks 2017. aastal keskenduti sise- ja välisõhu kvaliteedile, 2018. aastal toiduohutusele ja jätkusuutlikkusele ning 2019. aastal kliimamuutustele. Sellel aastal on keskkonnatervisepäeva teemaks „Keskkonnatervis, kõige tähtsam rahvatervise sekkumine pandeemia ärahoidmisel“ (“Environmental Health, a Key Public Health Intervention in Disease Pandemic Prevention ”). See postitus ongi ajendatud soovist tähistada keskkonnatervise päeva ning pöörata tähelepanu tervisekaitse eriala olulisele rollile, mis pandeemia situatsioonis eriti selgelt välja paistab.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisekaitse spetsialisti õppekava uuris erinevate valdkondade inimestelt, mida nad tähtsustavad sel sügisel erialaselt COVID-19 tõttu rohkem kui eelmisel. Alljärgnevalt on toodud nelja inimese väärtuslikud kogemused ja soovitused.

INIMLIKE KONTAKTIDE TÄHTSUS SAI UUE TÄHENDUSE

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister

Pärast distantsõppe kevadet väärtustan rohkem kui kunagi varem seda, et meie õppijatel on sügisel võimalus käia päriselt koolis. Kevadel saime näha selgemalt kui eales varem, kui oluline osa õppimisest on kontaktil ning et kontakt on palju enamat, kui pelgalt ülesannete jagamine. Hindamatu väärtus on inimlikel kontaktidel ka vaimse tervise hoidmise seisukohast. Loodan, et suudame praeguste ennetusmeetmetega tagada selle, et õppijad saaksid neist olulistest kontaktidest võimalikult palju osa. Just nimelt selle kevadise kontaktidevaese elu tõttu tähtsustan aga veelgi enam seda, kui palju nutikaid digilahendusi on Eestis igapäevaselt kättesaadavad ning pean väga oluliseks nende arendamist erinevates valdkondades.

TÄHTIS ON SUHTLEMINE JA ÕIGE KAITSEVAHENDITE KASUTAMINE

Silja Soon koos kolleegidega Tööinspektsioonist

Peamiseks probleemide allikaks osutus viiruse aktiivse leviku ajal, aga ehk ka praegu puudulik kommunikatsioon. Tööandja ei selgitanud töötajatele, mis olukorras ettevõte on ning kuidas seda parandada püütakse ja oma töötajaid viiruse eest kaitstakse. Teisalt ei andnud töötajad tööandjatele teada, et nad ei saa oma terviseseisundi tõttu kanda tööl maski, nad ise või nende pereliikmed kuuluvad riskirühma ning ei saa seetõttu tööl teistega kokku puutuda. Need rääkimata jätmised tekitasid pahameelt ja ebakindlust niigi ebakindlas olukorras.

Kohati olid probleemiks tööandjad, kes jätsid olukorrale reageerimata, ilmselt lootuses, et olukord laheneb kiiresti ning peale seda saab vanaviisi edasi toimetada. Kui see info jõudis vihjena Tööinspektsiooni, siis me reageerisime ning selgitasime tööandjatele nende kohustusi. Oli ka tööandjaid, kes justkui midagi tegid, aga tegevusi ei viidud lõpuni. Näiteks anti töötajatele maskid aga ei selgitatud töötajatele, miks ja kuidas maske kanda tuleb. Tulemuseks oli see, et töötajal oli justkui mask ees, aga kasu sellest suurt ei olnud, sest mask oli pandud ette valesti või rippus suisa lõua all. Tööandja aga teemale rohkem tähelepanu ei pööranud, sest ta oli täitnud oma kohustuse töötajale mask anda. Tulemust see paraku ei andnud. Muidugi oli ka siin teine külg – ehk töötajate vähene osas vastutustunne. Tööandja oli maski või visiiri andnud, korrektselt ka juhendanud, aga töötaja leidis, et mugavam on ju ilma. Pidime taaskord meelde tuletama, et kaitsevahendid ei saa kaitsta, kui neid korrektselt ei kasutata.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et peamine soovitus on tööandjatele ja töötajatele omavahel suhelda. Nii mõistate üksteist paremini ning palju probleeme jääb olemata. Inimene võtab oluliselt paremini omaks reeglid, millest ta aru saab kui täidab käsku, mille mõte talle segaseks jääb.

Soovitusi iluteenindajatele viiruse tõkestamiseks

Krista Pärnapuu, Terviseamet, keskkonnatervise inspektor

1. Klienditeenindamisel pööra tähelepanu 2+2 reegli jälgimisele. Tööl võiks korraga olla kaks juuksurit. Ärge tekitage järjekordi administraatori juures ja ootealal. Kui vähegi võimalik, kasutage maski, üha enam on iluteenindajad kasutusele võtnud ka visiire.

2. Paiguta desinfitseerivad vahendid klientidele nähtavasse kohta. Ärge kasutage nõuetele mittevastavaid käte desinfitseerimise vahendeid (inspektoril peab olema võimalus tuvastada, mis ainega on tegemist). Sama kehtib ka pindade ja instrumentide puhastusvahendite kohta.

3. Pööra tähelepanu ventilatsioonile. Ruume peab tuulutama, kontrolli üle ventilatsiooniseadmed ning kasuta neid. Pea meeles, et konditsioneer ei too ruumi puhast õhku juurde.

4. Oluline on põhjalik koristus peale igat klienti. Puhasta kindlasti ka käetoed ja teised kokkupuutealad. Juukselõikuslinasid või -keepe ei tohi kasutada korduvalt. Võimalikult palju tuleks kasutada ühekordseid vahendeid.

KOROONAVIIRUS ON TULNUD SELLEKS, ET JÄÄDA

Kaie Nellis, Tartu Ülikooli Kliinikumi töökeskkonna spetsialist

Uus viirus SARS-Cov-2 on ilmselt tulnud selleks, et jääda, mistõttu on vaja asutustel ja inimestel sellega kohaneda. Kuna tegemist on väga uue viirusega, mida alles õpitakse tundma, siis tööandjana on oluline regulaarselt üle vaadata viiruse leviku tõkestamise meetmed, hinnata nende piisavust ja vastavalt uutele teadmistele ja epidemioloogilisele olukorrale kohandada tegevuskava. Töötajate teavitamine uues viiruse levikust, omadustest, käitumisjuhistest ja muust sellisest on praeguseks muutunud väga oluliseks. Mida rohkem on töötajatel teadmisi, seda rahulikumalt ja mõistuspärasemalt suudavad nad käituda.