TARBI VETT MÕISTLIKULT!

Viirusete perioodil on oluline toetada oma immuunsüsteemi. Immuunsust vähendab lisaks stressile, ala- või ületoitumisele, unerežiimile, ravimitele jms ka see, kui ei tarbita piisavalt vedelikku. Vesi moodustab täiskasvanud inimese organismist ca 60-65% ning mida noorem on organism, seda veerikkam see on. Kui palju ikkagi peaks vedelikku tarbima ja mida?

Kui meil on soov  janu kustutada, on tervislik valik (joogi)vesi. Erinevalt spordijookidest, mahladest ja karastusjookidest ei sisalda vesi hambakaariest põhjustavaid suhkruid ega kaloreid. Joogivee võime saada kraanist, oma kaevust või osta poest pudeliveena. Tuleb arvestada, et vett saame ka toiduga! Vahel me ei märka, et meil on janu ja otsime endale janu tõttu hoopis süüa.

Täiskasvanud inimene peaks ööpäevas tarbima erinevatel andmetel 28-40 ml vett ühe kehakaalu kilogrammi kohta, mis teeb keskmiselt 2000-2500 ml/päevas (vaata  allolevat tabelit).  Näiteks 60kg kaaluv inimene vajab ööpäevas 2,4l vett. Nö normaalse söömise (tasakaalustatud toitumise) puhul tarbitakse 1-2 klaasi (ca 200-400 ml) puhast vett ja ülejäänu saadakse muude jookide ja toiduga. Oluline on tähele panna, et neid väärtusi tuleb kohandada sõltuvalt kliimast, kehalisest aktiivsusest (sh töö iseloomust) ja ka suurenenud soolatarbimisest! Treening võib higistamise kaudu hõlpsasti veekadusid suurendada – kuni ühe liitrini tunnis või rohkemgi.  Valio Eesti viis uue toote turule toomise eel eestimaalaste seas läbi sportimisharjumusi käsitleva uuringu, millest selgus, et vaid umbes pooltel harrastussportlastel on meeles treeningu ajal vedelikku tarbida ehk 42% uuringus osalenud treenijatest ei pööra sportides oma keha vedelikukaole mingit tähelepanu.

Tabel. Soovituslik ööpäevane vee vajadus (Guidelines for… 2013).

Kodust väljas olles ostavad inimesed sageli joogiks pudelivett. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2017. aastal läbi viidud küsitluses arvasid pooled vastanutest, et pudelivesi pole kraaniveest puhtam ning enamus põhjendasid pudelivee eelistamist kraaniveele mugavusega. Selgub, et pudelivesi ei pruugigi olla nö kõige puhtam. Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2018. aastal läbiviidud pudelivete mikrobioloogilisest uuringust selgus, et ligi neljandikul Eesti kaubandusketis leitavatest pudelivetest on lubatust suurem mikroobide üldarv, õnneks siiski ohtlike mikroobe ei tuvastatud. Seega kontrollitud kvaliteediga joogivee puhul ei ole mikrobioloogilise kvaliteedi tõttu vajadust eelistada pudelivett kraaniveele. Gaseeritud veed on küll mikrobioloogiliselt puhtamad, kuid samas ei ole pidev gaseeritud vee tarbimine  tervisele hea ning pudelivete keemilised uuringud ka Tervishoiu Kõrgkoolis näitavad, et osades mineraalvetes esineb üksikute keemiliste ühendite ületamisi.

Ole ettevaatlik filtrite kasutamisega, filtrid võivad soodustada mikroobide paljunemist!
Pea silmas, et liigne regulaarne veetarbimine kurnab nii südant kui neere!
Kui kasutad joogipudelit, on tähtis seda regulaarselt korralikult pesta!
Kuula oma keha, janutunne annab märku, et oled vedelikku tarbinud liiga vähe!

Allikaloend:
Guidelines for Adequate Water Intake: A Public Health Rationale. (2013). EFBW. (20.04.2020).​​​​​​​
Keir, K. (2018). Pudelivee mikrobioloogiline kvaliteet,  Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialist õppekava.  Lõputöö.
Pastak, E. (2017). Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused ning arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti õppekava. Lõputöö.
Remmer, O. (2019). Pudelivee keemiline kvaliteet. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti õppekava. Lõputöö.
Trenni ajal joomisele ei pöörata piisavalt tähelepanu. (2016). Postimees. (20.04.2020).
Vesi. Toitumine.ee. (24.04.2020).​​​​​​​
https://tervis.postimees.ee/3677339/trenni-ajal-joomisele-ei-poorata-piisavalt-tahelepanu

Foto:
Kira Hoffmann from Pixabay