VIRTUAALREAALSUS – ABIKS INSULDIST TAASTUMISEL

Insult on ajuveresoonte ootamatu ummistus või lõhkemine, mille tagajärjel aju verevarustus on häiritud. Aju piiratud hapniku ja toitainete kättesaadavuse tõttu võib aju närvirakk mõne minuti jooksul tugevasti kahjustada või lausa hukkuda. Insuldi tagajärjel on sagedane probleem see, et ülajäseme liigutamine on raskendatud või lausa võimatu. Seetõttu halveneb iseseisev toimetulek, häiritud on töögevused ja hobidega tegelemine.

Virtuaalreaalsus on arvuti abil virtuaalsete objektide, ruumide ja sündmuste edastamine ja see on meditsiinis leidnud rakendust juba mitu aastakümmet. 2023. aastal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis füsioterapeudi õppekaval kaitstud lõputöös uuriti teaduskirjanduse põhjal seda, kas virtuaalreaalsuse kasutamine insuldi saanud inimestel võiks aidata kaasa ülajäseme liigutusfunktsiooni taastumisele, kuna traditsiooniline füsioteraapia võib olla piiratud pakkumast optimaalseks taastumiseks vajalikku intensiivset ja korduvat treeningut.

Kas virtuaalreaalsusest võib olla abi insuldist taastumisel?

Kirjanduse analüüs näitas, et virtuaalreaalsus annab paljutõotavaid tulemusi insuldi järel ülajäseme liigutusliku funktsiooni parandamisel. Virtuaalreaalsuse tehnoloogiad pakuvad kaasahaaravat, turvalist ja kontrollitud keskkonda, mis võimaldab harjutada igapäevaseid liigutusi ja sellega parandada funktsionaalset võimekust – uuesti õppida ja treenida olulisi käte abil tehtavaid liigutuslikke oskusi nagu kõrgemale ulatumine, haaramine jms. Virtuaalreaalsuse teraapiat saab kohandada vastavalt igale patsiendile nende spetsiifilisust ja võimeid arvesse võttes, pakkudes reaalajas tagasisidet, mis võimaldab terapeudil jälgida edusamme ja vajadusel sekkuda. Treenida saab nii kliinilises keskkonnas kui kodus. Paljud virtuaalreaalsuse sekkumised on mängupõhised, mis motiveerivad patsiente rohkem harjutama ja see võib anda lõppkokkuvõttes paremaid tulemusi. Virtuaalreaalsus loob kaasahaarava ja interaktiivse keskkonna, mis võib hoida ja suurendada patsientide motivatsiooni ning seeläbi viia paremate tulemusteni. Motivatsiooni ja kaasatusega suudavad patsiendid teha teraapiat kauem aega ning sellega tõstetakse ka korduste ja intensiivsuse taset. Viimased kaks on liigutuslike oskuste taastumise jaoks tähtsal kohal.

Ühes lõputöösse kaasatud uuringus võrreldi 40-l patsiendil tavapärase ja virtuaalse poksitreeningu (joonis 1) efektiivsust ülajäseme osalisest halvatusest taastumisel. Kokku tehti 8 nädala jooksul 24 treeningut. Leiti, et reaalne ja virtuaalne poksitreening olid ülajäseme funktsiooni parandamisel samaväärselt tõhusad.

Joonis 1. Reaalne poksitreening (vasakul) ja virtuaalreaalsuse poksitreening (paremal).

Teises uuringus osales 24 patsienti, pooled neist said tavapärast füsioteraapiat ning pooled virtuaalreaalsuse teraapiat. Virtuaalreaalsuse teraapia seisnes Phiby seikluste mängimist, mängiti nii puude raiumist kirvega, paadisõitu (sõudeliigutuste sooritamine) kui ka puu otsa ronimist (simuleeriti puu otsa ronimist). Tulemustest selgus, et virtuaalreaalsuse teraapia oli ülajäseme liigututustegevuse parandamisel tõhusam.

Joonis 2. Erinevad Phiby seikluste mängud.

Kolmandas uuringus leiti, et virtuaalreaalsuse teraapia ühendamisel traditsioonilise taastusraviga saadakse paremad tulemused kui ainult traditsioonilist teraapiat kasutades.

Joonis 3. HandTutor seade, https://www.fitness-gaming.com/news/health-and-rehab/handtutor-offers-enhanced-functional-and-fine-motor-rehabilitation-of-the-hand.html

Virtuaalreaalsuse suurima puudusena toodi lõputöös välja sotsiaalse suhtluse ja reaalse inimesega füüsilise kontakti vähesus või puudumine. Kuna kogu protsess käib tehnoloogiliste süsteemide kaudu, siis see võib mõjutada patsiendi üldist emotsionaalset heaolu välistades silmast-silma suhtlemisest ja sotsiaalse toetusest tuleneva kasu.

Kokkuvõttena järeldati, et virtuaalreaalsuse tehnoloogiatel on potentsiaali muutmaks insuldist taastumist tõhusamaks.

Kasutatud kirjandus:
Ersoy, C., Iyigun, G. (2021) Boxing training in patients with stroke causes improvement of upper extremity, balance, and cognitive functions but should it be applied as virtual or real? Topics in Stroke Rehabilitation, 28(2): 112-126.
Jung, K., Choi, J. (2019) The effects of active shoulder exercises with a sling suspension system on shoulder subluxation, proprioception, and upper extremity function in patients with acute stroke. Medicine Science Monitor, 25: 4849-4855.
Kaldoja, K. (2023). Virtuaalreaalsuse kasutus insuldipatsiendi ülajäseme funktsiooni parandamisel. Lõputöö. Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
Kurvits, T,. Sõerunurk, G., Suur, K., Pääbo, L. (2021) Insult: käsiraamat töötajale. Tartu Ülikooli Kliinikum.
Pelaez-Velez, F., Eckert, M., Gacto-Sanchez, M., Martinez-Carrasco, A. (2023) Use of virtual reality and videogames in the physiotherapy treatment of stroke patients: a pilot randomized controlled trial. International Journal of Environmental Research and Public Health, 20(6): 4747.
Perez-Cruzado, D., Merchan-baeza, A., Gonzales-Sanchez, M., Cuesta-Vargas, A. (2016) Systematic review of mirror therapy compared with conventional rehabilitation in upper extremity function in stroke survivors. Australian Occupational Therapy Journal, 64(2): 91-112.
Riva, G., Gamberini, L. (2004) Virtual reality in telemedicine. Telemedicine Journal and e-Health, 6(3): 327-340.
Rodriquez-Hernandez, M., Polonio-Lopez, B., Corregidor-Sanchez, A., Martin-Conty, J.L., Mohedano-Moriano, A., Criado-Alvarez, J.J. (2023) Can specific virtual reality combined with conventional rehabilitation improve poststroke hand motor function? A randomized clinical trial. Journal of NeuroEngineering and Rehabilitation, 20(1): 38.
Van Ouwenaller, C., Laplace, P., Chantraine, A. (1986) Painful shoulder in hemiplegia. Physical Medicine and Rehabilitation, 67 (1): 23-26.