Otsing
Välismaal õppimine
koostööprogrammid „Euroopa elukestva õppe programm”, „Euroopa Noored” ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid ühise nime alla Erasmus+. Tartu Tervishoiu Kõrgkool uuendas Erasmus+ kõrghariduse hartat ning uueks perioodiks on 2021-2027. Erasmus+ Üliõpilashartas on kirjedatud täpsemalt üliõpilaste õigused kui ka kohustused, samuti loe läbi õpirändetegevuste kord.
Kuidas minna Erasmus+ programmiga õppima või praktikale?
Erasmus+ raames on õigus väliskõrgkoolides õppida üliõpilastel, kes:
- on immatrikuleeritud Eesti kõrgkooli tasemeõppesse, sõltumata kodakondsusest ja elamisloast;
- on lõpetanud oma kõrgharidusõpingute esimese aasta st programmi raames on õigus väliskõrgkoolis õppida alates esimese kõrgharidusastme teisest õppeaastast.
Erasmus+ programmi raames on õigus minna praktikale üliõpilastel, kes:
- on immatrikuleeritud Eesti kõrgkooli tasemeõpesse, sõltumata kodakondsusest, elamisloast ja õppeaastast.
Erasmus+ praktikale võivad üliõpilased suunduda juba kõrgharidusõpingute esimesel aastal.
NB! Üliõpilasel ei tohi olla õppevõlgnevusi! Kõrgkooli välispartnerite nimekirja leiad siit.
Õpirändes osalemise avalduse leiate siit. Avaldus tuleb saata digiallkirjastatud kujul õpirände koordinaatorile.
Kõrghariduse üliõpilastel tuleb täita kolmepoolne leping Learning Agreement for Studies või Learning Agreements for Traineeships . Kutsehariduses tuleb täita Erasmus+ Learning Agreement.
Kindlustus õpirände ajaks
Osalejal on kohustuslik omada piisavat kindlustuskaitset õpirände ajal. Õpingute ja praktika korral peab osalejal olema ravikindlustus. Tavaliselt tagab ravikindlustuse Euroopa Ravikindlustuskaart. Meditsiinilistel erijuhtudel tuleb kaaluda täiendava erakindlustuse sõlmimist.
Praktika korral on erinevates riikides rahvusvahelise praktika puhul erinevad kahjukindlustuse reeglid ning seetõttu on oht, et praktikandid võivad olla ilma piisava kindlustuskaitseta. Osalejal on kohustus kontrollida, kas praktikakohas on praktikandi poolt võimalikud kahjud kindlustusega piisavalt kaetud. Dokumentides Learning Agreement for Studies või Learning Agreements for Traineeships tuuakse välja, kas vastuvõttev organisatsioon katab osaleja kahjukindlustuse. Juhul kui vastuvõtva riigi seadusandlus seda ei nõua, ei pruugi vastuvõtval organisatsioonil kahjukindlustuse kohustust olla. Sellisel juhul peab osaleja vastava kindlustuse ise tegema.
Õnnetusjuhtumi kindlustus seoses üliõpilasega toimuda võivate õnnetusjuhtumitega õppe/praktika/töökohas peab tagama osalejaga töö/praktika käigus toimunud õnnetusjuhtumiga tekkivad kulud. Erinevates riikides võib õnnetusjuhtumi kindlustuskaitse ulatus erineda. Osaleja on kohustatud kontrollima õnnetusjuhtumi kindlustuskaitse olemasolu vastuvõtvas organisatsioonis. Lisas 2 ja lisas 6 määratakse kindlaks, kas õnnetusjuhtumi kindlustuskaitse tagab vastuvõttev organisatsioon. Kui vastuvõttev organisatsioon ei taga õnnetusjuhtumi kindlustuskaitset (vastav kohustus puudub, kui vastuvõtva riigi seadusandlus seda ei nõua) peab osaleja ise vastava kindlustuse hankima.
Toetus erivajadusega üliõpilastele
Erasmus+ pöörab erilist tähelepanu nende üliõpilaste ja töötajate juhendamisele, vastuvõtmisele, füüsilisele ligipääsetavusele, pedagoogiliste ja tehniliste tugiteenuste osutamisele ning eelkõige lisakulude katmisele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund ei võimalda neil osaleda Erasmus+ programmis ilma täiendava rahalise toetuseta. See võimaldab kasutada Erasmus+ õpirände võimalusi täiel määral.
Iga kõrgkool kohustub Erasmuse kõrgharidushartale alla kirjutades tagama võrdse juurdepääsu ja võrdsed võimalused igasuguse taustaga osalejatele. Seepärast saavad erivajadustega üliõpilased ja töötajad kasutada tugiteenuseid, mida vastuvõttev kõrgkool pakub oma kohalikele üliõpilastele ja töötajatele.
Lisaks tavapärasele Erasmus+ stipendiumile on erivajadustega üliõpilastel õpirände ajaks võimalik taotleda ka Erasmus+ toetust juurdepääsuga seotud vajadusteks. Antud lisatoetuse taotlemiseks tuleks Erasmus+ õpirändeks valmistumisel välja tuua oma erivajadustest tulenevad soovid ja eeldatavad lisakulud. Erasmus+ mobiilsusega seotud valdkonnad, millele lähtuvalt oma individuaalsetest vajadustest on võimalik taotleda lisatoetust, hõlmavad järgmist (kuid ei ole sellega piiratud): kohandatud majutus, reisiabi, meditsiiniline abi, tugiseadmed, õppematerjali kohandamine, tugiisik, jne.
Kuidas taotleda? Pöördu oma õpirände koordinaatori pool, kes abistab Erasmus+ erivajadustega isikute toetuse taotlusvormi täitmisel. Kõrgkool esitab üliõpilase taotluse Haridus- ja Noorteametile, vastutades koos üliõpilasega andmete õigsuse eest, sh toetavad dokumendid (puude tõend, pensioni tunnistus, vastuvõtukiri välisülikoolist, muud tõendid), põhjendatud lisakulude arvestus, muud finantsallikad jne. Hariduskoostöö Keskus hindab individuaalselt iga üliõpilase taotlust ning otsustab kulude põhjendatuse üle taotluses ja lisa-dokumentides toodud info põhjal, vajadusel küsitakse taotlejalt täiendavat informatsiooni. Positiivse otsuse puhul sõlmitakse kõrgkooli ja Haridus- ja Noorteameti vahel lepingu lisa, kõrgkool on toetuse edasimaksjaks üliõpilasele. Kõrgkool on kohustatud säilitama toetuse kasutamisega seotud lisadokumentatsiooni koos üliõpilase lepinguga (lisaleping üliõpilase stipendiumilepingule, vajadusel kuludokumendid). Põhjendatud taotluse korral rahuldatakse taotlus vastavalt reaalsetele kuludele.
Äsjalõpetanu praktika
Alates 2014/2015. õppeaastast võimaldab Erasmus+ programm uue tegevusena ka äsjalõpetanute praktikat. Kõrgharidusastme viimase aasta üliõpilastel on võimalus esitada taotlus osalemaks äsjalõpetanute praktikal. Taotlus peab olema esitatud vastava kõrgharidusastme viimase õppeaasta jooksul ja enne lõpetamist. Praktika kestus peab jääma vahemikku 2-12 kuud ning vilistlane peab äsjalõpetanu praktikalt naasma hiljemalt 12 kuu jooksul pärast lõpetamist. Vastav praktikaperiood arvestatakse lõpetatud kõrgharidusastme hulka. Seega, tuleb silmas pidada, et kui näiteks bakalaureuse õpingute jooksul on üliõpilane erasmuslasena õppimas/praktikal käinud 3 kuud, siis vahetult pärast bakalaureuse kraadi omandamist on üliõpilasel säilinud võimalus Erasmus+ vahendusel äsjalõpetanuna praktikale suunduda veel 9 kuuks, kusjuures praktika peab olema läbitud hiljemalt 12 kuud pärast lõpetamist.
Praktikaleping tuleb allkirjastada enne õpingute lõppu, sest vastasel juhul tuleb stipendiumi summalt tasuda tulumaks.
