Jaga
2021. aasta lõpus ja 2022. aastal tervikuna kerkisid elektrihinnad seninägematute kõrgusteni. Krõbedatest hindadest ei jäänud puutumata ka kõrgkool, kuna vajame õppehoones ja ühiselamus pidevalt elektrit – nii ventilatsiooniks, soojusenergia tsirkulatsiooniks, valgustuseks, IT vahendite toimimiseks, aga ka mitmesuguse aparatuuri töös hoidmiseks. Seega on kõrgkooli elektrienergia kulu märkimisväärne.
Elektrienergia hind on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, sest tegemist on börsihinnaga, mis muutub vastavalt turu nõudlusele. Aastaid püsis elektri lõpphind stabiilsena suurusjärgus 11-12,5 senti kWh, sisaldades elektrihinda, võrgutasusid, taastuvenergia tasu ja käibemaksu. 2022. aastal aga kasvasid elektrihinnad Venemaa agressiooni tõttu seninägematult kõrgele. Näiteks kui 2021. aasta septembris maksis kWh elektrienergiat 11 senti, siis 2022. aasta augustis maksis kWh viis korda rohkem ehk 55 senti kWh. Keskmine kasv on olnud muidugi väiksem, suurusjärgus ca 2,5 korda. Viimasel ajal on elektrihinnad õnneks ka langenud ning 2023. aasta veebruaris maksis kWh 23 senti.
Kokkuhoiul on piirid
Samas just kõrge elektrihinna tõttu tuli kõrgkoolil mõelda, kuidas tagada kulude stabiilsus ja kokkuhoid. Esmane võimalus on kasutada muidugi vähem elektrit, võtta kasutusele LED lambid, vaadata üle automaatika seadistused jms ning sellega on kõrgkool ka tegelnud. Lisaks nendele meetmetele otsustasime astuda sammu edasi ja hakata ise päikeseenergiast elektrit tootma.
Kui kodus saame päevasel ajal energiatarbimise viia miinimumini, siis kõrgkoolis on asi vastupidine: õppetöö toimub päevasel ajal ning elektrienergia tarbimine on siis ka suurim, kuna just sel ajal on vaja, et töötaks soojusenergia tsirkulatsioon, IT taristu, aparatuur ning ventilatsioon. Kusjuures just ventilatsiooni elektrikulu on märkimisväärne. Et värske õhk on ääretult oluline, õpetas ka möödunud koroonapandeemia, sest ruumide õhuvahetus on möödapääsmatu ning seetõttu ei saa me inimeste tervise arvelt kokkuhoidu lubada. Nii sündiski kõrgkooli otsus rajada omaenda päikeseelektrijaam.
Kasumlik juba kolme aastaga
Ideeliselt oli see lihtne, kuid teostuselt märksa keerulisem ülesande püstitus – vaba katusepinda on kõrgkoolil vähe, sest katused on liigendatud ja seal asusid juba mitmed tehnosüsteemid. Lisaks oli takistuseks see, et seadmeid saab teisaldada katusele vaid kraanaga.
Hoolimata keerukusest õnnestus meil siiski tehniline lahendus välja mõelda ning seejärel osutus pakkumiste alusel päikesepargi rajajaks Nord Solar OÜ. Töö sujus ja 2022. aasta detsembriks olid paneelid katusel. Mõnevõrra on aega võtnud Elektrileviga suhtlemine ja tehniline liidestus, kuid aprillist alates hakkavad paneelid juba kenasti elektrit tootma. Päikesepaneelid toodavadki elektrit arvestatavalt märtsist novembrini, kuna talvekuudel on paraku päikesepaistet napilt ja paneelide tootlikus on sel perioodil pigem marginaalne.
Katusele paigaldati 74 päikesepaneeli koguvõimsusega 33 kW, aastatoodang ca 28 000 kWh ning CO2 heite vähenemised 22 tonni aastas. Toodetud elektri hinnaks kujuneb stabiilselt 7-8 senti kWh. Kasutatakse Hollandi päikeseenergia-terviksüsteemide Autarco lahendust. Päikesepaneelide tasuvusajaks on arvutuste põhjal kolm aastat, samas garanteeritud kasutusiga on paneelidel 25 aastat. Päikesepaneelide paigaldamisega investeeris kõrgkool kestlikku majandamisse ning projekti kogumaksumuseks kujunes ca 32 000 eurot.
Sarnaselt kavandab kõrgkool 2023. aastal rajada päikesepargi ka ühiselamu hoonele, kuid nendest arengutest kirjutame järgmisel korral.
Kõrgkooli energiasäästu projekti juhib haldus- ja finantsdirektor Ermo Kruuse.
