Jaga
Sõja tõttu pidid paljud ukrainlased kodumaalt rändama erinevatesse Euroopa riikidesse. Saabus neid ka Eestisse. Arusaadav, et teises riigis elades peab õppima ka võõrkeelt. Tartu Tervishoiu Kõrgkool korraldas 2022. aasta kevadel äsja saabunud sõjapõgenikele eesti keele kursused, millest võtsid osa tervishoiutöötajad.
A-B, hakka pähe
Alustama pidime nullist, kuna neil puudus varasem kokkupuude eesti keelega. Tähestik ei tekitanud probleemi, kuid hääldamise osas põrkasid nad kokku mitmesuguste raskustega. Nagu väidab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi foneetika teadur A. Malmi, on erinevalt eesti keelest vene keeles väga palju palatalisatsiooni. See on üks põhjuseid, miks venelased räägivad eesti keeles aktsendiga. Aktsendi olemasolu põhjuseks on ka eesti ja vene keele erinevad sõnarõhud ja kolm väldet eesti keeles, kuid põhiline on siiski see, et vene keel kuulub slaavi keelte hulka, aga eesti keel soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelte hulka (Malmi 2022). Sama võib öelda ka ukraina ja eesti keele erinevuste kohta. Õppurid andsid endast parima ja püüdsid õigesti hääldada õ, ä, ö ja ü. Järgmine komistuskivi oli grammatika, mis loomulikult erineb ukraina keele omast, sest eesti keel on aglutinatiivne keel, ukraina keel aga mitte. Iga keel on rahva mentaliteedi ja kultuuri peegeldus.
Kolmandaks murekohaks oli tõlkimine. Kuna õpetasin tervishoiualast keelt, toon mõned näited sellest sfäärist. Näiteks inimesel, kes räägib ukraina keelt emakeelena, oli raske aru saada, et sõnaühend „kõht on kinni/lahti“ tähendab kõhukinnisust/-lahtisust ja see ei ole sama nagu „uks või aken on kinni/lahti“ või väljend „süda on paha“ ei tähista infarkti või muud südamehaigust, vaid ainult iiveldust.
Keeleõpe läbi mängu
Tundides mängisime palju, sest just niiviisi jääb võõrkeel paremini meelde. Kui oli omandatud veidi sõnavara, proovisid õppijad eesti keeles rääkida enda kodumaast sõja ajal. Mul oli alati nutt kurgus, kui õudsat elu nad kirjeldasid.
Üks õppijatest, lastearst Yulia, kes on lõpetanud Odessa Riikliku Meditsiiniülikooli, omandas eesti keelt teistest kiiremini ja näitas hämmastavaid tulemusi juba alates teisest tunnist. Vaimustas tema püüdlikkus ja usinus: ta kirjutas kõik uued sõnad vihikusse ja järgmiseks korraks olid kõik need tal juba peas. Ta ei kartnud minu järel hääldada, vaid esitas küsimusi ja pani vastused kirja. Samuti kasutas ta aktiivselt Eesti Keele Instituudi sõnaraamatuid, mitte Google Translate’i ja liikus kiirete sammudega meie eesmärgi poole – suhelda eesti keeles. Ta oli motiveeritud, sest unistas jälle pediaatrina töötamisest. Kuna Eesti ja Ukraina hindamissüsteem ning diplomid on erinevad, otsis ta riiki, kus oleks võimalik kiiremini naasta lemmiktööle. Tartus oli ta sunnitud töötama erakorralise meditsiini osakonnas põetajana.
Meie kursused said läbi ning iga osaleja tegi edukalt testi ära. Yulia oli Eestile väga tänulik sooja vastuvõtu eest, kuid ta otsustas siiski minna Poola, kuna seal on tal võimalik töötada arstina. Seal aga põrkas ta kokku uute probleemidega, mille hulgas oli lasteaiakoha puudumine. Ta ei saanud samaaegselt hoolitseda poja eest ja käia tööl, seega pidi ta ka Poolast lahkuma. Kui hämmeldus läbielatust oli möödas ning asendunud toimuva tunnetamisega, otsustas ta minna tagasi koju, Ukrainasse, vaatamata sellele, et tema kodulinna Mõkolaivi pommitati, sest just seal vajati teda kõige rohkem. Seal elas tema abikaasa, kes ei saanud ega tahtnudki lahkuda isamaalt, kuna oli vapper ja kartmatu kodumaa kaitsja. Niisiis saabus Yulia koju ja hakkas töötama Punases Ristis arstina ja õppima töö kõrvalt psühholoogiat, et aidata inimesi sõja ajal ja sõjajärgsel perioodil. Tema kodus, nagu ka kogu linnas, oli ja on probleeme elektri ja küttega, samuti pole kraanis puhast vett. Inimesed peavad sireeni ajal käima anumatega mujalt vett hankimas.
Oleme Yuliaga kirjavahetuses ja ma väga loodan, et varsti sõda lõpeb ning Ukraina inimesed naasevad rahuliku elu juurde ja hakkavad elama nii, nagu alati on elanud – vabas riigis.
Teised keelekursusel osalenud õppurid jäid Eestisse ja jätkavad eesti keele õppimist teistel kursustel.
Kasutatud kirjandus
Малми А. (2022). Фонетик: «Если ты живешь в Ласнамяэ, у тебя будет сильный русский акцент». https://nauka.err.ee/1608793663/fonetik-esli-ty-zhivesh-v-lasnamjaje-u-tebja-budet-silnyj-russkij-akcent (5.03.2023).
* – Meelespidamiseks (lad.k). Autor tutvustab lühidalt lugejatele enda esimest kohtumist Ukraina sõjapõgenikega.
Kasulikke fraase tervishoiuasutuses kasutamiseks:
На що скаржитесь? — Mille üle kaebate?
У мене болить живiт — Mul valutab kõht
Менi погано — Mul on halb olla
У вас високий тиск — Teil on kõrge vererõhk
Як ваше здоров’я? — Kuidas teie tervis on?
Я зроблю вам укол — Ma teen teile süsti
Менi вже краще — Mul on juba parem olla
Покажiть, будь ласка, де у вас болить — Näidake palun, kust teil valutab
У вас грип — Teil on gripp
Одужуйте швидше! — Saage kiiresti terveks!
Kas oskad vastata?
- Kuidas hääldatakse ukraina keeles nime ОЛЬГА?
a) [Olga] b) [Olha] c) [Helga] d) [Helha] - Missugune on ukraina keeles eesnimi, mille kõnekeelne vorm on Мiша?
a) Mihhail b) Miša c) Mykhailo d) Michael - Kuidas Lääne-Ukrainas pöördutakse oma ema poole?
a) teietades b) sinatades - Mis soost on ukrainakeelne sõna бiль ‘valu’
a) naissoost b) kesksoost c) meessoost - Mis keelega sarnaneb ukraina keel kõige rohkem?
a) poola b) vene c) serbia d) valgevene - Milline perekonnanimi on Ukrainas kõige levinum?
a) Melnyk b) Ševtšenko c) Melnikov d) Tarassenko - Millises süsteemis hinnatakse õpitulemusi Ukraina koolis?
a) kümnepallisüsteemis b) viiepallisüsteemis c) kuuepallisüsteemis d) kaheteistkümne palli süsteemis - Mis on Ukraina rahvuslill?
a) hüatsint b) rukkilill c) päevalill d) maikelluke - Millal on Ukraina iseseisvuspäev?
a) 12. augustil b) 24. augustil c) 3. septembril d) 24. juulil - Millisel Eestis elaval linnul on Ukraina lipu värvides sulestik?
a) sinitihasel b) tuvil c) jäälinnul d) rasvatihasel
Õiged vastused:
- b / 2. c / 3. a / 4. c / 5. d / 6. a / 7. d / 8. c / 9. b / 10. a
