Jaga
Tervise Arengu Instituudi andmetel on südame-veresoonkonnahaigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Täiskasvanute üheks surma põhjuseks on eluohtlikud rütmihäired, mis vajavad defibrilleerimist ehk elektrišokki. Elektrišokk katkestab eluohtliku rütmihäire ja võib taastada normaalse südamerütmi. Vajadusel peab tegema mitu elektrišokki järjest, vastavad juhised annab AED-aparaat.
Lihtsate, automaatsete kehaväliste defibrillaatorite ehk AED-de (Automated External Defibrillator) arv kasvab Eestis jõudsalt, ent paljud inimesed ei tea, mis asi see on ja kuidas seda kasutada. Just sellest sai alguse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ning Tšehhi Lõuna-Boheemia Ülikooli projekt “An automated external defibrillation (AED) helps to save lives”.
Euroopa parlament on koostanud deklaratsiooni, milles soovitab liikmesriikidel avalikesse kohtadesse paigutada AED-d ja koolitada inimesi neid kasutama. AED on kergelt käsitletav elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral ning neid võib näha juba kaubanduskeskustes, spordiklubides, lennujaamades ja mujal.
AED kasutamine on jõukohane kõigile
Südame ootamatu seiskumise korral peaks kannatanut ümbritsevad inimesed helistama koheselt hädaabinumbrile 112 ja alustama elustamisvõtetega. Erinevad uuringud näitavad, et kannatanu ellujäämise tõenäosust suurendab ja hilisemale taastumisele aitab oluliselt kaasa see, kui julgetakse ka AED-aparaati kasutada ning selle abil abivajajale elektrišokk anda.
AED-aparaati võib kasutada igaüks, see ei vaja eriharidust, kuna aparaat juhendab kasutajat häälkäskluste abil. Seega võib igaühest saada elupäästja. Elektroodid asetatakse abivajaja rinnale vastavalt elektroodidel olevate juhiste järgi, seejärel analüüsib aparaat südamerütmi ning vajadusel annab elektrišoki. Abivajaja ellujäämise võimalus sõltub ajast, mis kulub erakorralist abi vajava seisundi ära tundmiseni ja abi kutsumiseni, oskuslike elustamisvõtete rakendamiseni, varajase defibrillatsiooni teostamiseni ning professionaalse abi saabumiseni. Iga minutiga väheneb abivajaja ellujäämise võimalus 10-12% (European Resuscitation Council, 2021). Võimalikult varajane elektrišokk võib ellujäämise tõenäosust tõsta kuni 70%.
Ka Eesti elanikkond vananeb, mistõttu on järjest rohkem inimesi, kellel esineb südame-veresoonkonna haigusi. Samuti on Eestis palju selliseid piirkondi, mida loetakse abikaugeks, st kuhu kiirabi kohalejõudmine võib võtta üle 20 minuti. Projekti osana paigaldasime 2023. aasta novembris piirkonna esimese avaliku AED Värkasse, Setomaa Vallavalitsuse hoonesse. Ka Tallinn võib olla abikauge piirkond – kui linnas on ummikud, teetööd või suurõnnetused, kiirabibrigaadid on hõivatud ning abi kohalejõudmine võib viibida. Seetõttu on oluline, et Eesti elanikkond oleks teadlik, mis on AED ning julgeksid seda ka kasutada.
Ballesteros-Peña jt (2015) poolt 6000 Hispaania linnaelaniku seas läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et 20,2% elanikest on elustanud abivajajat enne kiirabi saabumist ja 8,2% elanikest oleks valmis kasutama AED aparaati. Bartlett jt viisid 2020. a läbi uuringu kolmes Brasiilia regioonis, kus hinnati 3035 elaniku teadlikkust ägeda koronaarsündroomi sümptomitest, elustamisest ja AED kasutamisest. 30% elanikest tundsid ära AED sümboli ja teadsid selle kasutamise otstarvet ning 16,3% elanikest olid läbinud elustamise koolituse.
Uuring, töötoad ja videod
Tartu Tervishoiu Kõrgkool on juba kakssada aastat tegelenud tervishoiuharidusega Eestis ning meie missioon on lisaks parima tervishoiuhariduse andmisele arendada ka ühiskonna terviseteadlikkust. Kuna Eestis AED ja elustamise alast teadlikkust varasemalt uuritud ei ole, viisimegi Eesti elanike seas läbi uuringu, mille eesmärgiks oli teada saada, milline on eestlaste teadlikkus elustamisest ja automaatse kehavälise defibrillaatori (AED) kasutamisest. Uurisime, kui hästi on elanikkond kursis AED rakendamisega ning kui paljud oleksid valmis aparaati vajaduse korral kasutama. Varasematest uuringutest selgub, et teiste riikide kogemuse põhjal on inimeste valmisolek teisi AED-aparaadiga aidata pigem kehvapoolne.
Hetkel uuringu tulemuste analüüsimine veel käib, kuid paralleelselt korraldatakse Lõuna-Eestis töötubasid ning vajadusel sõidetakse praktilist õpetust jagama ka mujale. Näiteks oleme käinud Lõuna-Eesti kutsehariduskeskustes ja viinud seal ühe päeva jooksul läbi kolm 1,5-tunnist töötuba. Igas neist on saanud osaleda kuni 15 inimest.. Kui tunned huvi elustamise ja AED töötoa vastu, võta ühendust: jaanikaniinepuu@nooruse.ee.
Samuti on elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks koostamisel viis videot erinevatele sihtrühmadele, mis jõuavad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehele ja sotsiaalmeediakanalitesse 2024. aasta suvel.
Projekti kaasfinantseerib Euroopa Liit, ERASMUS+ programm HARNO vahendusel.
