Arteriaalse hüpertensiooniga patsiendid vajavad terviklikku käsitlust modifitseeritavate riskitegurite osas

Sirje Sammul, PhD, vanemlektor, Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Share

Arteriaalne hüpertensioon (AH) on levinud haigus, mis tõstab oluliselt riski kardiovaskulaarseks haigestumuseks ja suremuseks. Vastavalt Euroopa Kardioloogide Seltsi ja Euroopa Hüpertensiooni Ühingu ravijuhendile defineeritakse AH kui süstoolne vererõhk ≥140 mmHg ja/või diastoolne vererõhk ≥90 mmHg, mis tüsistub ennekõike isheemilise südamehaigusena.

Lähtuvalt tõenduspõhisest kirjandusest on AH mitte-modifitseeritavateks riskiteguriteks vanus, sugu ja pärilikkus, kuid modifitseeritavateks riskiteguriteks elustiili tegurid (ebatervislik toitumine, kehaline inaktiivsus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine) ning normist kõrgem kehamassiindeks. Lisaks eeltoodule on AH kujunemine olulisel määral seotud pikajalise kroonilise psühhosotsiaalse stressi ja isiksuseomadustega. Isiksuseomadustest võivad madal meisterlikkuse ja enesehinnangu tase olla kas mediaatoriteks või moderaatoriteks, mille kaudu psühhosotsiaalsed tegurid avaldavad negatiivset mõju indiviidi tervisele.

Käesolev artikkel põhineb autori doktoriväitekirjal, mille raames tehti longituuduuring Eestis ja Rootsis. Mõlema riigi poliitiline ja sotsiaalmajanduslik areng on olnud erinev ja kajastub ka statistilistes näitajates. Viimase 30 aasta jooksul on inimarengu indeks olnud Eestis madalam kui Rootsis. Näiteks 2018. aastal oli see Eestis 0,89 ja Rootsis 0,94 ning Euroopa regiooni riikides keskmiselt 0,84 (UNDP, 2022). Möödunud 30 aasta jooksul on vanusele standarditud AH levimus 30−79-aastaste täiskasvanute hulgas Eestis vähenenud 46,3%-lt 1993. aastal 40,3%-le 2018. aastal (Rootsis vastavalt 38,9%-lt 30,8%-le) (WHO, 2022a). Vanusele standarditud suremus (100 000 inimese kohta) vereringeelundite haigustesse on vähenenud 712-lt 1993. aastal 310-le 2016. aastal (Rootsis vastavalt 320-lt 151-le) (WHO, 2022b).

AH levimuse ja kardiovaskulaarse suremuse ning nendega seotud riskitegurite laiemaks mõistmiseks kavandati Eestis ja Rootsis (SWESTONIA) prospektiivne uuring kahe lainega. Riskiteguritest keskenduti psühhosotsiaalsetele teguritele, isiksuseomadustele, elustiili teguritele ja tervisenäitajatele. Uuringu uudsus seisnes selles, et Eestis uuriti psühhosotsiaalsete tegurite ja isiksuseomaduste seost AH-ga esimest korda. Lisaks andsid uuringu tulemused võimaluse võrrelda Eestit ja Rootsit kui erineva poliitilise ja sotsiaalmajandusliku arenguga riiki.

Doktoriväitekirja üldeesmärgiks oli saada tõenduspõhine ülevaade AH levimusest, kardiovaskulaarsest suremusest ning nendega seotud riskiteguritest Eesti ja Rootsi 35- ja 55-aastaste kohortides 13-aastase prospektiivse longituuduuringuga.

Metoodika. SWESTONIA uuring jaotati põhi- ja alamuuringuks. Põhiuuring viidi läbi Tartus (Eesti) ja Sollentunas (Rootsi) 35- ja 55-aastaste meeste ja naiste hulgas. Alamuuring viidi läbi 55-aastaste meeste ja naiste hulgas ainult Tartus. Primaarsed andmed saadi Eesti ja Rootsi Rahvastikuregistritest 35- ja 55-aastaste isikute kohta. Uuringuvalim moodustati juhuvaliku alusel ja uuringusse kutsuti kummaski riigis 100 meest ja 100 naist mõlemast vanuskohordist (n=800). Uuringu I laines osales kokku 549 uuritavat (277 Eestis ja 272 Rootsis). Alamuuringu valim moodustati Eesti Rahvastikuregistrist saadud andmetele 55-aastaste isikute kohta, kes kutsuti juhuvaliku teel uuringusse Tartus 250 meest ja 250 naist (n=500), kellest osales uuringus I laines 330.

Uuringu II laines moodustasid algse valimi samad isikud, kes osalesid uuringu I laines, nii Eesti kui Rootsi kohortides. Vastavalt mõlema riigi Rahvastikuregistritest saadud andmetele oli uuringu II laine alguseks surnud 36 uuringu I laines osalenut, neist Eestist neli isikut 35-aastaste ja 27 isikut 55-aastaste kohordist ning Rootsist viis isikut, kõik 55-aastaste kohordist. SWESTONIA põhiuuringu II laines oli täpsustamata vastamismäär Eestis 35-aastaste kohordis (kes olid saanud 48-aastaseks) 54,7% ja 55-aastaste kohordis (kes olid saanud 68-aastaseks) 81,5% ning Rootsis vastavalt 73,6% ja 86,6%. Uuringu II laines alamuuringu kontekstis oli Eesti Rahvastikuregistrist saadud andmete järgi II laine alguseks surnud 44 isikut. Täpsustamata vastamismäär alamuuringu II laines oli 76,7%.

Uuringu II laines kasutati sekundaarsete andmetena haigestumise andmeid Eesti Haigekassast ja Rootsi Rahvuslikust Patsientide Registrist kõigi I laines osalejate kohta diagnoosikoodide I00–I99 (vereringeelundite haigused) Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni versioon 10 (RHK-10) järgi. Suremuse andmed saadi Eesti ja Rootsi Surmapõhjuste Registritest ning surmapõhjused jagati kardiovaskulaarseteks ja mitte-kardiovaskulaarseteks RHK-10 tuginedes.

Andmete kogumisel uuringu I laines teostati mõlema riigi uuringukohortides kehaline hindamine (kehamassiindeks; süstoolne ja diastoolne vererõhk) ning võeti vereanalüüs kardioloogiliste biomarkerite osas Tartu Ülikooli Kliinikumis Eestis ja Karolinska Ülikooli haiglas Rootsis. Lisaks paluti uuritaval täita küsimustik, milles taustategurite kõrval kasutati rahvusvaheliselt valideeritud mõõdikuid, et hinnata uuritavate psühhosotsiaalseid tegureid (negatiivsed stressitekitavad elusündmused, depressiivne meeleolu ja elukvaliteet), isiksuseomadusi (sh Pearlin’i meisterlikkuse skaalat kasutades) ning elustiili tegureid (toitumine, kehaline aktiivsus, alkoholi tarbimine, suitsetamine). Uuringu II laines jaotati uuritavad AH-ga ja AH-ta kohortidesse. AH-ga kohorti kuulusid uuritavad, kellel esines 13-aastase jälgimisperioodi jooksul raviteenuste arvetel diagnoosikood I10 (raskusaste I–III) või I11 (raskusaste I–III) ja oli väljastatud vähemalt üks retsept antihüpertensiivsele ravimile (väljaostetud). Uuringu II laines ei teostatud kehalist hindamist, kuid uuringus osalejad täitsid küsimustiku, mis oli identne uuringu I laines kasutatud ankeediga.

Tulemused. Uuringutulemustest selgus, et nii 35- kui 55-aastaste uuritavate hulgas oli Eesti uuringukohordis võrreldes Rootsi uuringukohordiga oluliselt kõrgem depressiivne meeleolu skoor ja negatiivsete stressitekitavate elusündmuste mõju, kuid madalam üldine elukvaliteet nii uuringu I kui II laines. AH levimus oli pärast 13-aastast jälgimisperioodi Eesti kohordis oluliselt kõrgem kui Rootsi kohordis. Täpsemalt, AH levimus oli 35-aastaste kohordis Eestis 21,4% ja Rootsis 4,8% (p<0,001) ning 55-aastaste kohordis vastavalt 52,3% ja 37.3% (p<0,001). Võrreldes AH diagnoosiga 55-aastaseid Rootsi kohordis oli sama diagnoosiga Eesti kohordis uuringu II laines negatiivsete stressitekitavate elusündmuste mõju oluliselt kõrgem ja meisterlikkuse tase oluliselt madalam.

Regressioonanalüüs (pärast soole, perekonnaseisule ja haridustasemele kohandamist) näitas, et AH-ga 55-aastastel eestlastel oli kogetud negatiivsete stressitekitavate elusündmuste mõju ja isiksuseomadustest meisterlikkus seotud depressiivse meeleoluga (p<0,001). Madalam meisterlikkuse tase näitas kõrgemat depressiivset meeleolu kogetud negatiivsetest stressitekitavatest elusündmustest. Rootslastel taolist seost ei leitud (p=0,07). Eesti 55-aastaste vanuskohordis oli negatiivsetest stressitekitavatest elusündmustest suurim mõju isiklikul haigusel ja finantsprobleemidel. Rootsi kohordis ei ilmnenud domineerivat stressitekitavat elusündmust AH-ga 55-aastaste kohordis.

Eesti alamuuringu 55-aastaste kohordis näitasid mitmed psühhosotsiaalsed ja elustiili tegurid ning tervisenäitajad sõltumatut seost AH-ga, kuid logistiline regressioonmudel kinnitas, et rasvumus (KMI≥30,0 kg/m²) ennustas neli korda kõrgemat šanssi (p=0,03) AH kujunemiseks võrreldes normkaalus uuritavatega (KMI≤24,9 kg/m²).

13-aastase jälgimisperioodi jooksul suri üks viiendik Eesti ja Rootsi 55-aastaste meeste kohordis (n=137), valdav enamus neist olid eestlased. Täpsustusena olgu mainitud, et Eesti ja Rootsi 55-aastaste naiste kohordis (n=131) suri 13-aastase jälgimisperioodi jooksul kokku kaks naist, mistõttu analüüsiti surmapõhjuste osas ainult meeskohorti. Ligi pooled meeste kohordi surmapõhjustest olid tingitud kardiovaskulaarsetest haigustest. Cox’i võrdeliste riskide mudeli tulemustest selgus, et tõenäosus surra kardiovaskulaarhaigustesse oli 6,4 korda suurem suitsetajatel ja 2,1 korda suurem kõrge interleukiin-6 tasemega isikutel; mittekardiovaskulaarse suremuse korral olid vastavad riskide suhted 4,6 ja 1,7.

Järeldused. SWESTONIA põhiuuringus leiti, et pärast 13-aastast jälgimisperioodi oli AH levimus oluliselt kõrgem Eestis kui Rootsis. Mõlemas riigis oli AH seotud mitmete psühhosotsiaalsete tegurite ja isiksuseomadustega. Eesti alamuuringu II laines leiti, et 55-aastaste kohordis oli rasvumine peamine AH teket ennustav riskitegur. Kardiovaskulaarne suremus Eesti ja Rootsi 55-aastaste meeste kohordis oli SWESTONIA põhiuuringu jälgimisperioodi lõpus oluliselt kõrgem Eestis kui Rootsis.

Doktoriväitekirjal põhinevad praktilised soovitused. SWESTONIA uuringu tulemused on kasulikud esmaseks ja teiseseks ennetuseks. Riskitegurite jätkusuutlik käsitlus on oluline AH haigestumuse ja sellega seotud kardiovaskulaarse suremuse vähendamiseks Eestis.
Tööl põhinevad täpsemad praktilised soovitused on järgmised:

Psühhosotsiaalsed tegurid ja isiksuseomadused võiks välja sõeluda AH primaarse ja sekundaarse ennetuse vältel;
Pearlini meisterlikkuse skaala on soovitav lisada AH käsitluse juhendisse, et hinnata indiviidi eneseusku toime tulla psühhosotsiaalse stressiga;

Elustiili teguritest tuleb erilist tähelepanu pöörata rasvumise ja suitsetamise ennetamisele ning suitsetamisest loobumisele indiviidi-, rühma- ja rahvastikupõhise lähenemise abil;

AH riskirühma kuuluvaid isikuid tuleb avastada ja ravida varakult kasutades selleks terviklikku lähenemist kõigi riskitegurite osas.

Allikaloend

  • UNDP. (2022a). Dimensions and Indicators of Human Development Index (HDI). United Nations Development Programme.http://hdr.undp.org/data-center/human-development-index#/indicies/ HDI (Assessed 15.02.22).
  • WHO. (2022a). Age-standardized prevalence of hypertension among adults aged 30−79. The Global Health Observatory. World Health Organization. http://who.int/data/gho/data/indicator-details/GHO/prevalence-of-hypertension-among adults -aged-30-79. (Assessed 17.02.23).
  • WHO. (2022b). All ages SDR per 100 000 from diseases of circulatory system. European Health Information Gateway. World Health Organization. http://www.gateway.euro.who.int/en/indicators/hfa_101-1320-sdr-diseases-of-circulatory-system-all-ages (Assessed 18.01.23).