Bioanalüütik on spetsialist, kes on saanud põhjaliku väljaõppe ja ülevaate inimesest alates rakutasandist ning biokeemiast, lõpetades teadmistega haigusi või seisundeid peegeldavatest labormarkeritest. Bioanalüütik ei ole pelgalt laboris töötav abitööline, kes vajutab laboriaparatuuril nuppe, vaid labori valdkonna asjatundja, kes valdab kogu laboratoorset protsessi patsiendi ettevalmistamisest proovivõtmisel kuni analüüsitulemuste valmimise ja kvaliteetse mõõtetulemuse väljastamiseni. Tänapäeva laborite tehnoloogiad on väga keerulised ja vajavad seetõttu pika koolitusajaga spetsialiste.
Milliseid teadmisi ja millist ettevalmistust bioanalüütik tänapäeval üldse vajab, mida tööandja bioanalüütikult ootab, millised on bioanalüütiku enda ootused, kuidas bioanalüütiku kutseoskusi säilitada ja kaasajastada— need on kõik need küsimused, millega Eesti Bioanalüütikute Ühing igapäevaselt tegeleb, luues samas dialoogi erinevate huvigruppide (Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tööandjad, bioanalüütikud) vahel. Siinkohal tuleb ära märkida kutsestandardi väljatöötamine ja kutsete andmise süsteemi loomine, kus ühingu roll on olnud toekas ja väga suur töö on ära tehtud. Kutsete andmise süsteem põhineb Eesti Vabariigi kutseseadusel ja on laiapõhjaline, esindades kõigi osapoolte huve.
Eesti Bioanalüütikute Ühingu väljapaistev saavutus on kuulumine Euroopa Bioanalüütikute Ühingusse (European Association for Biomedical Laboratory Scientists, EPBS), kuhu saavad ainult nende liikmesriikide bioanalüütikute ühingud, kus on kõrgharidustasemele vastav bioanalüütikute ettevalmistus. Eesti bioanalüütikud on seega Euroopas tunnustatud kutse!
Suurim mure on täna bioanalüütikute puudus Tallinnas ja tegelikult ka piirkondlike haiglate laborites. Väga keeruline on saada bioanalüütikuid Põlvasse, Rakverre või Ida-Virumaale. See pole muidugi ainult bioanalüütikute kutseala probleem, Eestis on puudus teadupärast ka õdedest jt tervishoiutöötajatest.