Juubelimõtisklused palatis 308 ja staabis 328

Juubelimõtisklused palatis 308 ja staabis 328

Share

Selle loo on loonud Taimi, Maire, Maiken, Kristiina, Liana, Airi, Aleksandra, Ott-Kaspar, Martin ja Tiina ehk kõrgkooli kutseõppeosakond

Jõulude ja juubelite eel on inimestel kombeks endale ja oma lähedastele otsa vaadata ning mõtiskleda selle üle, kas ja kuidas me oma igapäevases toimimises hakkama saame ja mis meid selle juures toetab ja rõõmustab. Täiskasvanud inimene veedab tööl ja töistes tegevustes üsna suure aja oma elust. Samas võib juhtuda, et igapäevases töörutiinis hindad oma teekaaslasi peamiselt selle põhjal, kui lihtne on saavutada kokkuleppeid ning kui sujuvalt saavad täidetud tööülesanded. Kuidagi iseenesest mõistetav on see, et möödaminnes saad teada, kes kampsuni kudunud, metsas käinud, end mõnel õppusel proovile pannud, kassiga arsti juurde sattunud või midagi põnevat kogenud. Ühise tegutsemise muudab mõnusaks ja nauditavaks just üksteise varjatud „aarete“ jagamine. Nõnda siis otsustasimegi lauale laduda „palatis“ 308 ja „staabis“ 328 ehk siis kutseõppe osakonna ruumides peituvad varandused, et neid kõrgkooliperega jagada.

Meie loos (ehk kutseõppeosakonnas) on 123 aktiivset peategelast (loe: õppurit) ja kümme nööritõmbajat (loe: õppejõudu): seitse lumivalgekest, kaks vägilast ja kunksmoor. Me juhtusime kokku väga erinevatel aegadel ja erinevatest kohtadest ning oleme nüüd juba mõnda aega üsna sujuvalt kutseõppe võluköögis tarkusi ja oskusi seganud, sobitanud ning kogukonna teenimiseks ja toetamiseks õppekavadele elu sisse puhunud. Meie keskmine vanus kõrgkooli tänavusel juubeliaastal on 45,666… aastat – pole ju paha, ei noor ega vana. Seda enam, et seda arvu võib lõpmatuseni venitada ja valeks ta ikkagi ei muutu. Selle suurepärase vanuse varjus oleme kogunud teadmisi ja oskusi eripedagoogikast ja vaimsest tervisest, psühholoogiast, ämmaemandusest, õendusest ja õenduspedagoogikast, füsioteraapiast ning hooldamisest, kasvatusteadusest ja ergonoomikast, õmblemisest, müümisest, sekretäritööst ja aedviljade konserveerimisest ning oskame kõigis neis valdkondades kõhklematult ka kõrgetasemelist esmaabi anda.

Sellel aastal jõuab ümmargusse ikka mitu meie võluköögis vormitud ja küpsetatud õppekavapirukat. Väärikalt vanima, hooldustöötaja õppekava (21 aastat), järel sai täis 15 aastat esimesest lapsehoidja õppe avamisest. Kümme aastat on hädalisi abistanud meie vormitud erakorralise meditsiini tehnikud ning viis aastat pehmendavad kangeid kaelu massöörid ja tegevusjuhendajad, kes aitavad intellektuaalses tasakaalutuses inimestel toime tulla oma igapäevaeluga.

Loomulikult on meil terve kari tugitegelasi, kes aitavad meil töökorras, liikuvad ja hea tuju lainel püsida. Suur roll selles vallas on cupidel ja kaladel, kes üldtunnustatult saadavad ümbritsevasse keskkonda rahustavaid laineid. Tähtsa tugiisikute kogukonna moodustavad koerad, alustades kahest puudlilaadsest rosinasilmsest (koer)poisit, jätkates kääbuspuudli, labradori ja täiesti puhtatõulise valge kranzeriga ning lõpetades 55-kilose imehapra ja leebe bernikaga. Tänu nendele liikuvatele tugijõududele suudame suurepärase spordiinitsiatiiviga varustada kogu kõrgkooli.

Sugugi vähem oluliseks pole põhjust pidada viit kassi, kes lahkelt lubavad oma pererahval endalt paindlikkuse taha peidetud sihikindlust ja isepäisust õppida. Suuremõõtmelist rahulolukoolitust tasub taotleda kuuelt Prantsuse pässilt (jänesed), kes oma sooja sõbralikku seltsi on jaganud isegi kõrgkooli töötajate laste jõulupeol. Ja loomulikult kajab üle kogu seltskonna kanaarilindude vadin, mis vaikib, kui kate üle puuri laotada – väärt kogemus vaidluste lõpetamiseks, muide.

Peale nende hädavajalike taustajõudude, kes meie vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitseda aitavad, on meie nööritõmbajate seltskonnal kokku kümme last vahemikus kolm kuud kuni 35 aastat ja kaks lapselast.

Enesehindamistesti sooritamise käigus saime ise enda kohta teada, et meie hulgas on: üks maru rahulik ja üks kirglik (kergesti ärrituv) tegelane, üks andekas taaskasutaja ning üks värvib kõike ja kõiki. Üks liigutab kõrvu ja on aastate jooksul korraldanud 2011 lasteüritust, kaks korraldavad ja organiseerivad edukalt, üks tegeleb kunstiga ning kolmel kolleegil on mitmeid seni avastamata andeid.

Eeltoodud annete kinnituseks tegeleme terve rea hobitegevustega, mille hulka kuuluvad kõige erinevamad käsitööliigid, lugemine, reisimine, sport ja liikumine, korilus, kaunid kunstid, foto- ja videograafia, bändi tegemine ja muud muusikalised harrastused, kokkamine ja loomulikult söömine.

Arutluses selle üle, kuhu meie värvikas ja mitmekülgsete annetega seltskond reisida sooviks, selgus, et reisiunistusteks on ülekaalukalt Island ja Norra ning tasakaalu võiks pakkuda Uus-Meremaa ringreis. Ja juba järgmisele küsimusele oma lemmikpaiga kohta maailmas, kostsid kõik nagu ühest suust: „KODU“.

Kas ei pane mitte imestama, et me kogu selle kupatuse kõrval ikka tõesti ka töistesse tegevustesse panustame? Ometi on see täiesti tõsi ja kutseõppe peategelased, meie õpilased hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, lapsehoidja, erakorralise meditsiini tehniku ning massööri õppekavadelt, on juba palju aastaid leidnud oma lemmikud just oma osakonna õpetajate hulgast. Taimi (2020) ja Liana (2021) on nomineeritud ka Tartu linna aasta kutseõpetaja tiitliga.

Loo lõpetuseks tasub siin ära tuua motod, mida ise järgime ja lugejalegi soovitame:

• Koledat konna suudle kohe, ta ei muutu oodates kaunimaks.

• Püüa mõista, mitte hukka mõista.

• Naudingu ja tänutundega paku tasakaalu iseendale ja teistele.

• Koos on kõik võimalik.

• Ela ise ja lase teistel elada.

• On võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall.

• “Today I will do what others won’t, so tomorrow I can do what others can’t.” – Jerry Rice.