Candida albicans on pealtnäha kahjutu mikroorganism, mis tihtipeale jääb suuremas patogeenide pildis tähelepanuta, kuid võib ajapikku põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Pärmseene vohamise tõttu põhjustatud infektsioonid võivad inimesi mõjutada erineval moel, nahalöövetest kognitiivsete häireteni.
Kust tuleb pärmseen ja kuhu kaob tervis?
Esimest korda kirjeldas Candida seente perekonda 1923. a Hollandi mükoloog Christine Marie Berhkhout. Pärmseened on seeneriiki kuuluvad päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad vähesel hulgal inimese normaalsesse naha, limaskestade ja tupe mikrofloorasse. Seal hoiavad tema kasvu kontrolli all teised normaalse mikrobioota mikroobid ning ka katteepiteeli toodetud antimikroobsed ained. Probleemid tekivad siis, kui pärmseen hakkab organismis vohama ja võib tungida sügavale kudedesse. Kasutades ära peremeesorganismi haavatavust, suudab C. albicans mängleva kergusega kohaneda organismi sisekeskkonnaga ning raskematel juhtudel mõjutada nii meie südant, aju, vereringet kui ka teisi siseorganeid.
Candida albicansi peetakse polümorfseks ehk mitmekujuliseks, kuna see muutub erinevate morfoloogiate vahel sõltuvalt keskkonnast ja riskifaktoritest (üksikisiku tunnused, mis mõjutavad vastuvõtlikkust haigustele võrreldes teiste indiviididega).
Candida esineb peamiselt pärmi ning niitjate vormidena, muutes oma vormi vastavalt väliskeskkonnale (temperatuurimuutused, pH taseme muutused, piiratud toitainete kättesaadavus).
Pärmseente tähelepanuväärne omadus muuta end seenevastaste ravimite suhtes resistentseks kujutab endast Candida albicansi infektsioonide ravis takistust, mistõttu võib õige ravimi leidmine olla keerukas protsess. Näiteks leiti ühes Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringus, et ligikaudu 7% kõigist Candida albicansi liiki sisaldavatest veretestidest olid resistentsed laialdaselt kasutatavale seenevastasele ravimile flukonasoolile.
Veelgi murettekitavam on aga samasse perekonda kuuluv kiire levikuga Candida auris, mille puhul olid flukonasoolile resistentsed 90% proovidest. (Centers for Disease Control and Prevention 2020)
Paljudel mikroorganismidel on võime luua enda raku kaitseks ka biokile ehk biofilm – samasugune omadus on ka pärmseentel. Biokile on pärmseentele kaitsebarjääriks, tagades tolerantsuse erinevate antimikroobsete ja seenevastaste ainete suhtes. Selline omadus on otsustava tähtsusega ning tagab seene ellujäämise peremeesorganismis. Candida albicansi ja peremeesorganismi keeruka koosmõju mõistmine on sihipärase ravimeetodi väljatöötamiseks hädavajalik. Nii peavad ka ravimitööstused pidevalt edasi arenema, et leida uusi ravivõimalusi patsientidele kellel esineb juba resistentsus erinevatele Candida tüvede vastastele ravimitele.
Invasiivne kandidoos
Erinevalt teistest pärmseene infektsioonidest, mis tavapäraselt lokaliseeruvad vaid ühes kehaosas, on invasiivne kandidoos tõsine infektsioon, mis võib mõjutada nii verd, südant, aju, silmi, luid ja muid kehaosi. Invasiivse kandidoosi ravimata jätmisel võivad tekkida erinevad kognitiivsed häired: keskendumishäired, mäluprobleemid ja meeleoluhäired. Samuti võib tekkida nn. “aju udu” seisund (ingl. k brain fog), mille korral on raskendatud mõtlemine, lausete formuleerimine ning inimest vaevab segadustunne. Selline “aju udu” seisund tekib, kui inimese organismis tekkinud põletik pärsib neuronite võimet edastada teavet – üks peamisi toksiine, mis tekib Candida albicansi vohamise puhul, on atseetaldehüüd, mille maks neutraliseerib. Kui atseetaldehüüdi on veres liiga palju ja maks muutub ülekoormatuks, vabaneb see vereringesse, tekitades seeläbi joobelaadse seisundi, mis omakorda põhjustab keskendumisraskusi, peapööritust ja tasakaaluhäireid. Lisaks tekitab atseetaldehüüd tiamiini ehk vitamiin B1 defitsiidi, mis on aju- ja närvifunktsiooni jaoks kriitilise tähtsusega vitamiin ning on oluline atsetüülkoliini – aju ühe peamise neurotransmitteri – tootmiseks (Mitchell 2016).
Kuigi brain fog pole iseloomulik ainult pärmseene ülekasvule, on see üks tülikamaid sümptome, mis võib indikeerida Candida vohamist organismis.
Ravi ja ennetamine
Invasiivse kandidoosi tuvastamiseks võidakse võtta seente külv kurgukaapelt või roojaproovist, samuti võidakse määrata vereproovis Candida antigeeni ja antigeeni vastaste antikehade olemasolu.
Eriti peaks kandidoosi sümptomitele tähelepanu pöörama eakad, immunokomprimeeritud inimesed ja rasedad. Raseduse ajal loovad hormonaalsed muutused Candida albicansi kasvuks soodsa keskkonna ning pärmseent on sageli raskem ravida, samuti on raseduse ajal seenevastaste ravimite kasutusvõimalused piiratud (Horsager-Boehrer 2022).
Kandidoosi puhul on tähtis ka jälgida ja stabiilsena hoida veresuhkru taset, kuna suhkrud on pärmseene üheks põhiliseks toiduallikaks. Pärmseene vohamist on võimalik edukalt ravida nii toitumise muutmisega (suhkru- ja jahuvaba dieet, alkoholi vältimine) kui ka seenevastaste ravimitega. Tavaliselt määrab arst raviks seenevastase ravimi nagu näiteks flukonasool, ekonasool, mikonasool, klotrimasool, nüstatiin või amfoteritsiin B. Häid tulemusi on näidanud ka probiootikumide ja prebiootikumide kasutamine kombinatsioonis toitumisharjumuste muutmisega. (Biggers 2023)
Candida albicans
Mis muudab mind Candida albicansi suhtes haavatavaks?
- Nõrgenenud immuunsüsteem (näiteks HI-viirus, vähkkasvajad, immuunsupresseerivate ravimite kasutamine)
- Sage antibiootikumide kasutamine. Uuringud näitavad et ainuüksi ühest antibiootikumikuurist piisab, et muuta märkimisväärselt soolestiku mikrobioomi ning võib võtta kuid ja isegi aastaid, et taastada heade bakterite osakaal soolestikus (Zaura
- 2023)
- Kõrge suhkru- ja rafineeritud süsivesikute sisaldusega dieet
- Diabeet (sh. insuliiniresistentsus)
- Suukaudsete rasestumisvastaste vahendite tarvitamine
- Kõrge stressitase
- Suitsetamine ja alkoholi tarbimine
Üldpildis jaguneb pärmseene ülekasv kolmeks:
- vaginaalne kandidoos;
- suu, kurgu ja söögitoru kandidoos;
- invasiivne kandidoos.
Levinumad kandidoosi sümptomid:
- kurgu, suuõõne või söögitoru soor (iseloomulikud valged laigud suuõõne limaskestadel ja kurgus, valge katt keelel, raskused neelamisel);
- sagedased naha ja küünte seenhaigused;
- sagedased urogenitaalinfektsioonid (põiepõletikud, vaginaalne kandidoos);
- valu ja/või sügelus kõrvades;
- krooniline väsimus ja energiapuudus;
- magneesiumi, B6 vitamiini ja asendamatute rasvhapete vaegus;
- suurenenud vajadus süsivesikute, suhkru ja alkoholi järele;
- suurenenud ärrituvus, ärevushäired, depressioon, keskendumishäired, õppimisraskused, hüperaktiivsus, meeleolukõikumised, mäluprobleemid;
- kaalutõus;
- seedehäired ja puhitustunne, ärritunud soole sündroom, kõhukrambid;
- kõhulahtisus/kõhukinnisus;
- gastroösofageaalne refluks ehk maosisaldise tagasivool söögitorusse, suhu või ninaneelu;
- astma või selge põhjuseta püsiv köha;
- kroonilised liigesvalud ja lihasnõrkus;
- kilpnäärme talitlushäired;
- akne, ekseem, nahalööbed.
Kasutatud materjalid:
- Invasive candidiasis. CDC. (29.12.2020) https://www.cdc.gov/fungal/diseases/candidiasis/invasive/index.html
- What is Candida brain fog and how is it treated? Mitchell Medical Group. (08.2019) https://www.mitchellmedicalgroup.com/blog/what-is-candida-brain-fog-and-how-is-it -treated/
- Answers to 6 burning questions about yeast infection during pregnancy. Southwestwern Medical Centre. (20.09.2022) https://utswmed.org/medblog/yeast-infection-pregnant/
- 6 Symptoms of Candida Overgrowth. Healthline Medical Network. (16.11.2023) https://www.healthline.com/nutrition/candida-symptoms-treatment
- Zaura, E., Brandt, B.W., Teixeira de Mattos, MJ., Buijs, MJ., Caspers, MPM., Rashid, M., Weintraub, A., Nord, CE., Savell, A., Hu, Y., Coates, AR., Hubank, M., Spratt, DA., Wilson, M., Keijser, BJF., Crielaard, W. 2015. Same Exposure but Two Radically Different Responses to Antibiotics: Resilience of the Salivary Microbiome versus Long-Term Microbial Shifts in Feces. mBio 6:10.1128/mbio.01693-15. https://doi.org/10.1128/mbio.01693-15