Mida on tervishoiutudengitel kunstist õppida?

Janika Pael, õppejõud

Vaadates Ilja Repini maalitud portreed Modest Mussorgskist ei jää kahtlust, millist haigust helilooja põdes. Aga milline sündroom võis esineda Carlos Teisel? Kas Caravaggio maalil „Magav Cupido“ kujutatud armas laps on ikka päris terve? Kas 16. sajandi flaami meistri Quentin Matsyse maalil „Inetu vürstinna“ kujutatu on groteskne satiir või hoopis raske haigus? Mõnikord on kunstnik oma maali nimes meile vihje terviseseisundile juba andnud, aga kui ei ole? Kas me oskaks arvata, et Hispaania baroki meistri Murillo maalil Püha Isabelist on kujutatud tollast täitõrjet?

Kunstivaatlus oskuste arendamiseks

Juba palju aastaid tagasi arvati, et maalide vaatamine ja skulptuuride uurimine aitab tervishoiutudengitel oma vaatlusoskust parandada. USA ühes esimeses õenduse magistriprogrammis Emory Ülikoolis kasutati kunstivaatlust sisehaiguste õpetamisel juba 1970. aastatel. Kunstivaatluse kasutamine arstiõppes on veelgi vanem, esimesed hästi dokumenteeritud andmed pärinevad 17. sajandi Inglismaalt.

Mitmete tervishoiu didaktika alaste uurimuste tulemused kinnitavad, et kunstihariduse lisamine õppekavadesse võib aidata edendada tudengite empaatiat, meelekindlust, suhtlemisoskust ja meeskonnatöö oskusi ning kultuurilist kompetentsust. Olukorras, kus kliinilise jälgimise oskustele pööratakse õppes varasemast vähem tähelepanu ja rõhutatakse laboratoorsete jm testide tõlgendamise oskusi ja muid tehnilisi oskusi, on kunstilise mõtlemise ja teiste kunstiharidusest pärit mõtlemisviiside tutvustamine mitte ainult vahelduseks, vaid ka võimaluseks arendada vaatluse, refleksiooni ja sisekaemuse oskusi ning loovat ja paindlikku mõtlemist.

Visuaalse mõtlemise strateegia (Visual Thinking Strategy, VTS) eesmärgiks on aidata õppida visuaalset kunsti kasutama vaatlusoskuse ja kriitilise mõtlemise arendamiseks. VTS põhineb kolmel küsimusel: (1) Mis sellel pildil toimub? (2) Mis paneb sind niiviisi arvama ja (3) Mis sellel pildil veel leidub? Need küsimused julgustavad õppijaid kunstiteost tähelepanelikult vaatlema, tegema põhjendatud tähelepanekuid ja seda üheskoos mõtestama.

Kunstiline mõtlemine (Artful Thinking, AT) on loodud eesmärgiga aidata luua seoseid õpetatavate teemade ja kunsti vahel ning integreerida kunsti ja muusikat käsitletavatesse teemadesse. AT rakendab süstemaatilise vaatluse arendamisel kindlaid mõttekäike ja interaktiivseid tegevusi. Olulised on kuus mõtestatud tegevust – arutlemine, küsitlemine, vaatlemine koos kirjeldamisega, võrdlemine koos ühendamisega, nähtu komplekssuse kirjeldamine ja eri vaatenurkade uurimine.

Yale Ülikoolis juba aastaid arstitudengite õpetamisel kunstivaatlust kasutanud professor Irwin Braverman leiab, et tüüpiliste mustrite otsimise õpetamisel arstiõppes on omad puudujäägid. Teame, et kindlate omadustega varjustused röntgenülesvõttel viitavad tihti kindlale probleemile. Näiteks infiltraat parema kopsu ülasagara tagumises segmendis võib viidata aspiratsioonipneumooniale. Aga mis juhtub, kui arst satub olukorda, millega ta õppides kokku ei puutunud? Sel juhul puudub õpitud ja tuttavlik muster, millele toetuda. Tänapäeval toetutakse üha enam analüüsitulemustele, testidele ja numbritele. Mida rohkem aega tervishoiutöötaja patsiendiga veedab, seda tõenäolisemalt hakkab ta märkama asjaolusid, millest testitulemused teada ei anna.

Uurimuste tulemused kinnitavad, et kunstihariduse lisamine õppekavadesse võib aidata edendada tudengite empaatiat, meelekindlust, suhtlemisoskust ja meeskonnatöö oskusi ning kultuurilist kompetentsust.

Chicago DePauli Ülikooli on alates 2012. aastast läbi viidud interdistsiplinaarset valikainet, kus tulevased õed ja arstid üheskoos arendavad kunstiteoste uurimise abil oma kutseoskusi. Kursuse algataja, DePauli Ülikooli bioeetika professor ja meditsiiniantropoloog Craig Klugman on veendunud, et programm aitab õdedel ja arstidel vaatlusoskuse arendamise abil õigeid kliinilisi otsuseid vastu võtta ning tunda ära eelarvamustest ja n-ö vaatlusvigadest tuleneda võivad valeotsused. Kursusel osalejaid juhendatakse kasutama visuaalse mõtlemise strateegiaid. Lisaks kunstiteoste vaatlemisele kirjeldavad kursusel osalejad teostel nähtut üksteisele, harjutades kuulamisoskust. Sel kursusel ei õpetata kunstitermineid ning seetõttu võtavad osalejad kasutusele juba õpitud meditsiiniterminoloogia. Kursuse läbimise järgselt oskavad tudengid nähtut senisest detailsemalt ja faktikesksemalt kirjeldada, suutes jätta senised eelarvamused ja hoiakud. Klugmani sõnul võib kunst õpetada paremini nägema nii tervikpilti kui väikseid detaile, millest võidi seni lihtsalt mööda vaadata. Lisaväärtusena toob kursuse looja välja nn ankrufenomeni: kunstimuuseumid annavad tudengitele kogukonnas ankru – koha, kuhu tagasi tulla. Lisaks vaatlusoskuste arendamisele pakuvad sellised kunstiprogrammid meedikutele võimaluse sõlmida elukestev suhe humanitaariaga, mis omakorda võib aidata vähendada tööstressi ja ennetada läbipõlemist.

Laiem perspektiiv koroonaviiruse kontekstis

Virginia Ülikooli professorid Marcia ja James Childress panid pärast eriolukorra algust märtsis 2020 kokku kursuse „Epideemiatega silmitsi: perspektiive ajaloost, eetikast ja kunstist“. Kursus on suunatud koroonaviiruse kontekstis õppivatele meedikutele laiema perspektiivi pakkumiseks epideemiate kohta alates 1918. aasta Hispaania gripist kuni aidsiepideemiani. Kursuse läbimine aitab mõista, kuidas ühiskonnad on varasematest pandeemiatest aru saanud. Tervishoiutudengid õpivad diagnoosimisel ja tegevuste kavandamisel kasutama erinevaid algoritme.

Kuid praktikas on alati juhtumeid, mis jäävad väljapoole nende algoritmide piire ning mille puhul peab olema loov ja kujutlusvõimeline selle suhtes, mida visuaalsel vaatlusel tähele pannakse. Kursuse raames demonstreeritakse üliõpilastele pilte renessansiaegsetest katkuarstidest, kes kandsid linnupea sarnaseid maske. Osalejatel palutakse joonistada või kujundada endale selline isikukaitsevahend, mis paneks neid turvaliselt tundma. James Childress rõhutab, et sellisel kursusel on tähtis aspekt empaatia arendamine. Võttes arvesse, et isegi eri riikidest pärinevad uurimistulemused näitavad, et tervishoiutudengite empaatia hakkab kolmandal õppeaastal langema, on kõikvõimalikud osavõtlikkust käsitlevad kursused tervitatavad. Võimalus keset õpinguid peatuda ja mõtiskleda, miks see kutseala valitud sai, võib aidata kaduma hakkavat empaatiat taas leida.

Eeltoodud teadmisi arvesse võttes võiks tervishoiutudengid vaadata mõnd tuttavat kunstiteost uue pilguga. Wiiralti „Põrgu“ pakub korduval uurimisel aina uusi mõtteid ja seoseid. Kuidas ometi mahub ühte teosesse nii palju? Millest need kummalised ja tähendusrikkad näoilmed? Kuigi erinevad pead, võib neis märgata ka teatud sarnasusi. Huvitav, miks? Milline on “Põrgu” seos Wiiralti Pariisi tuleku, absindi ja selles sisalduvate alkaloididega?

Üks lõpmatu aines on „Kunstniku ema/isa portree“. Milliseid vananemisega kaasnevaid muutusi me maalidel näeme? Milliseid haiguslikke muutusi? Kuidas kajastub maalil kunstniku suhe oma vanemaga? Kas valitud poosil on mingi kindel põhjus? Miks see kunstnik on oma ema ja isa niivõrd erinevalt kujutanud?

Kui sul palutaks ilma foto ja tekstita mingit terviseseisundit kujutada, siis kuidas sa seda teeksid?

Wiiralt Tartu Kunstimuuseumis

Kasutatud allikad:

Carter, D. J., DeVitis, M., Dulagil, E. (2020). Depictions of the human person: a multidisciplinary approach to teaching ethics for advanced practice nursing. International Journal of Ethics Education, 5: 101-114.

Klugman, C. M. & Diana Beckmann-Mendez, D. (2015). One Thousand Words: Evaluating an Interdisciplinary Art Education Program. Journal of Nursing Education, 54(4): 220.

Mukunda, N., Moghbeli, N., Niepold, S., Bassett, B., DeLisser, H. (2019). Visual art instruction in medical education: a narrative review. Medical Education Online, 24(1): 1558657.

Pobric, P. (2020). What Can Medical Students Learn From Art History? The University of Virginia’s New Course Reveals How Art Shaped Our Understanding of Plagues. ArtNet. https://news.artnet.com/art-world/uva-medical-school-art-epidemics-1882053

Wheeling, K. (2014). How looking at paintings became a required course in medical school. Yale Medicine, 2/4.

Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht