Milline on üks hea sünnipäevapidu?

Elukaar

Share

Psühholoog Erik Eriksoni loodud psühhosotsiaalse arengu mudeli kohaselt on meie elukaarel kaheksa etappi, millest igaühel on oma arenguülesanded ja -kriisid. Kui kõrvutada kõrgkooli arengut inimese arenguga, siis on tõenäoline, et oma ea poolest on kõrgkool elukaare teisel poolel, suure tõenäosusega eakas. Kuidas aga eri elukaare osadel paiknevad inimesed sooviks oma sünnipäeva pidada?

Käesoleva artikli tarbeks sai ühe suure juubeli käigus küsitletud 14 inimest seitsmest Eriksoni etapist, igast etapist kaht inimest. Kõige esimeses etapis ehk siis imikueas osalejaid küsitleda polnud võimalik, sest nii pisikesed beebid on alles preverbaalses eas.

Järgnevalt on toodud 14 osaleja vastused küsimusele: Milline on üks hea sünnipäevapidu ja mis seal olema peaks? Kõrgkooli juubelit silmas pidades võiks erilist tähelepanu pöörata kõige eakamate intervjueeritavate vastustele ning tõmmata paralleele Erik Eriksoni väidetega selle eluperioodi kohta. Oluline on teada, et vanema täiskasvanuea märksõnadeks on seni elatud elu terviklikkuse ja mõtestatuse tunnetamine ja hingeliste vajaduste rahuldamine meenutades oma elus toimunut.

1. Imikuiga

2. Väikelapseiga

Karl-Edgar (2): saab mängida ja limonaadi.

Emily (3): õhupallid ja sünnipäevalaulu lauldakse.

3. Eelkooliiga

Lisanna (5): Krõpsud ei tohi otsa saada. Aga vahepeal peab porgandeid dipikastmega ka sööma.

Nora (5): Ma tahaks, et minu rühmast tuleks kõik lapsed. Tantsime YoYo Siwa järgi.

4. Noorem kooliiga

Karmo (9): Lauajalgpall peaks olema, et midagi oleks teha, kui mõned laulma hakkavad.

Liina Lii (8): Magusat ei tohiks liiga palju olla, siis antakse koju kaasa ka ja selle peab siis ära sööma.

5. Teismeliseiga

Jaan (14): Et ei peaks mingis mängutoas enam pidama.

Triine (15): Et kui lubatakse tulla, siis tullakse ka.

6. Noorem täiskasvanuiga

Helen (22): Head sõbrad ja tore jutuajamine. Sünnipäeva saab ka looduses pidada.

Markus (31): Kõik jäävad lõpuni. Mitte sellepärast, et nõud on vaja ära pesta, aga et pole kaua näinud ja nii.

7. Keskmine täiskasvanuiga

Silja (47): Nüüd võib jälle kodus pidada, kui just juubel ei ole. Nagu lapsena. Kui on aega planeerida, siis teeks kõik toidud ise.

Margus (43): Suurt pidu ehk pole tarvis, aga sõpradega tahaks ikka ühe laua taga koos olla. Muusikat pole vaja, omavaheline jutt on kõige olulisem.

8. Vanem täiskasvanuiga

Aili (71): Hea, kui noored natuke aitavad toidu ja ruumide plaanimisega. Võiks kuulata Jaak Joala laule. Tore, kui kõik põlvkonnad kaasa võetakse, kõigile teeme ruumi.

Reet (83): Saab sõbrannad jälle üle lugeda, kes alles on. Küll oleks hea, kui külalised ei pea kähku ära minema, et saaks ikka teada, kuidas kellelgi läinud on. Laua peal peab ikka olema kalasalatit ja torti. Ise peaks ka viks ja klanitud välja nägema.

Siiski – elukaareteooria kohaselt lõpeb inimese elu ajavahemikus, mis edukana vananemise mudelit silmas pidades toimub mingil prognoositaval elukümnendil. Kõrgkooli eluiga on seevastu raskesti ette ennustatav.

Loodame, et Tartu Tervishoiu Kõrgkool elab vähemalt sama kaua, kui maailma vanimad tegutsevad kõrgkoolid – Fez, Bologna ja Oxford. Arvestades hetkeseisu olukorra keerukust, siis oleme silmitsi suure rahvahulgaga pidude edasilükkamisega. Olgu siis kõrgkooli sünnipäeval igaühes pidu eneses!