Mittekirurgiline esteetiline meditsiin on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks valikuks inimeste seas, kes soovivad saavutada nooruslikumat välimust, parandada oma välimust ning enesekindlust ilma kirurgiliste protseduurideta. Selle lähenemisviisi eeliseks on vähem traumeeriv ja kiirem taastumisperiood, võrreldes traditsioonilise kirurgiaga, muutes selle atraktiivseks neile, kes soovivad vältida pikaajalisi operatsioonijärgseid riske ja ebamugavusi.
Mittekirurgilise esteetilise meditsiini protseduuride hulka kuuluvad peamiselt botuliintoksiini injektsioonid, täitesüstid, mesoteraapia, mikronõelumine, keemiline naha koorimine ning karvade või tätoveeringute eemaldamine laserite abil.
Valdkond hõlmab erinevaid protseduure, mis keskenduvad naha välimuse parandamisele ja vananemisilmingute vähendamisele. Näiteks botuliintoksiini süstid aitavad vähendada kortsude ja peenikeste joonte ilmet, samal ajal kui täiteained võivad taastada naha loomuliku täidluse ja volüümi. Lisaks sellele tegeleb mittekirurgiline esteetika ka teiste nahaprobleemidega, nagu akne armid, pigmendimuutused ja pooride suuruse vähendamine, pakkudes lahendusi mitmesuguste esteetiliste murede korral.
Eestis spetsiifiliselt mittekirurgilise esteetilise meditsiini õppeprogrammi eraldi pole, kuid valdkonnaga seotud teadmisi ja oskusi on võimalik omandada mitmel viisil. Kosmeetikaõppeasutused võivad pakkuda kursuseid, mis hõlmavad nahahooldust, dermatoloogiat ning praktilised koolitused pakuvad võimalusi õppida esteetilisi protseduure nagu näiteks botuliintoksiini süstid ja täiteained.
Kuna tegemist on valdkonnaga, millest tervishoiukõrgkoolis väga ei räägita ja mis mind ennast väga huvitab, siis otsustasin viia läbi intervjuu mittekirurgilise esteetilise meditsiini õe Piia Sillamäega, et uurida antud valdkonnas õppimise, populaarsuse ja tema kogemuste kohta.
Piia, palun tutvusta end veidi.
Olen mittekirurgilise esteetilise meditsiini õde Piia Sillamäe ning töötan Tartus Medicina naharavi- ja ilukliinikus. Kutselt oman ämmaemanda ja õe tunnistust.
Ilumeditsiiniga olen olnud seotud viimased kaks aastat. Enne seda töötasin viis aastat intensiivravi- ja anesteesiaõena. Võib öelda, et mulle meeldivad täpsust ning tähelepanu nõudvad alad.
Kust tekkis idee tegeleda esteetilise meditsiiniga?
Intensiivravi- ja anesteesiaõe töö kõrvalt üheks väga head ümberlülitust pakkuvaks hobiks oli minu jaoks jumestamine, mis võimaldas esile tuua inimeste parimaid omadusi, mida nad oma igapäevarutiinis ehk märgata olid unustanud. Kuivõrd need tulemused kestsid vaid lühiajaliselt, siis tekkiski mõte, ehk oleks mul võimalik teha samaväärset asja, aga nii, et need inimest enda osas hästi tundma panevad muutused oleksid püsivamad.
Millist haridust ja tunnistusi on vaja, et saada esteetilise meditsiini õeks?
Selleks, et töötada esteetilise meditsiini õena on vaja olla registreeritud tervishoiutöötaja õenduse erialal. Praegusel hetkel Eestis mittekirurgilise esteetilise meditsiini alal spetsialiseerumine toimub töö käigus.
Kas esteetilise meditsiini õde võib töötada iseseisvalt või arstiga koostöös?
Esteetilise meditsiini õde võib teostada tervishoiuteenuseid iseseisva õe vastuvõtte tehes Terviseameti poolt väljastatud eriastiabi luba omavas asutuses.
Kas Eestis on piisavalt võimalusi selle valdkonna õppimiseks?
Ma ei keskenduks nii palju konkreetsete käeliste tegevuste omandamisele, mis õppeprotsessi puudutab. Kuna tegemist on meditsiinilise erialaga, siis kõige olulisem õppe osa tuleb siiski koolist! Teadmised anatoomiast ja füsioloogiast on kõige alus. See, kuidas hiljem mõnda protseduuri teostada, tugineb baasteadmistel ning edasiste protseduuride osas täpsemaid juhendeid jagab juba spetsiifilise toote esindaja või koolitaja.
Kus koolis sina õppisid?
Mina läbisin aastatel 2011-2016 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemanda õppekava.
Kui tihti on vaja ennast erialaselt täiendada ja kui tihti käid ise täienduskoolitustel?
Esteetiline meditsiin on üks kiiremini arenevaid meditsiiniharusid. Seega on erinevate uuringute ning metoodikate ja ka trendidega kursis hoidmine osa argipäevast. Täiendkoolitustel käin tavaliselt enne uue preparaadi või protseduuriga tööle hakkamist.
Mis on sinu lemmikasjad sinu töö juures?
Endise intensiiv- ja anesteesiaõena naljatlesin tööga alustamise alguses kõige enam selle üle, et mu lemmikosaks töö juures oli see, et inimesed tulid omal jalal ja rõõmsalt ka lahkusid omal jalal.
Ma väga naudin tehtud töö osas enne-pärast tulemuste nägemist.
Kas ja kui palju tunnevad Eesti inimesed huvi esteetilise meditsiini kohta ja mis on peamine vanusegrupp?
See oleneb. Mittekirurgiline esteetiline meditsiin hõlmab endas palju erinevaid suundi – näonaha hooldusprotseduuridest süstide ning laserpotseduurideni välja. Huvipuudust ei ole.
Ma ei saa öelda, et oleks konkreetselt mõni silmapaistev vanusegrupp. See oleneb pigem juba kindlamatest protseduuri tüüpidest. Kliiniku külastajaid on ikka kõigis vanustes, alustades varateismeeast.
Millised on kõige populaarsemad protseduurid?
Kõik, mis tegelevad siiski naha seisundi parandamisega. Eestlaste seas esineb väga palju näiteks kroonilist nahapunetust (rosaatsea) ning selle tähelepanuta jätmine muutub lõpuks igapäevaelu häirivaks. Ennekõike pöördutakse siiski ravi eesmärgil. Edasine on juba paljuski teenusepakkuja põhine. Mina isiklikult tegelen palju näiteks ka huulte korrektsiooniga erinevatel põhjustel, sest see tuleb mul hästi välja ja seetõttu on ehk huvi selles osas enam koondunud.
Mis on Sinu enda lemmikud protseduurid ja miks?
Mulle meeldivad väga nahakvaliteeti maksimaliseerivad protseduurid, sest kaunis nahas ei saa keegi halb välja näha. Enne, kui midagi päriselt muutma hakata, võiks olla antud endast parim olemasoleva parandamise osas.
Kas teostad enne protseduure ka nõustamist ja kui, siis mis on peamised teemad, millest räägid?
Absoluutselt. Enne protseduuridega alustamist pööran väga palju rõhku sellele, milline on inimese enda roll kogu selles protsessis ning protseduuride näol tehtud investeeringute säilitamises ja kaitsmises.
Mulle meeldib süvitsi mõista, mis on erinevate protseduuride toimemehhanism ning seda oma klientidele selgitada, et nad ka ise oskaks aru saada, mida üldse erinevatest sekkumistest oodata võiks ja miks see nii on.
Kas on olnud ka olukorda, kus klient pole rahul tulemusega ja kuidas selle lahendatud said?
Ma üritan võimalikud variandid, mis võiks hilisemat rahulolematust põhjustada, alati enne protseduuri kliendiga läbi arutada. Üks asi on tõesti ebaõnnestunud protseduur ning teine ebarealistlike ootustega protseduurile vastu minemine, mille puhul on kibestav pettumus kiire tekkima.
Millised on sinu arvates esteetilise meditsiini valdkonna suurimad müüdid või väärarusaamad, millega inimesed kokku puutuvad?
Et iga esteetiline protseduur on koheselt nende näolt negatiivses mõistes loetav.
Teine enamlevinud väärarusaam seisneb mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride võimekuse ülehindamises. Peaaegu kõik protseduurid vajavad märgatavate tulemuste saavutamiseks kordusprotseduure ning omakorda vajavad need tulemused säilitamist läbi nn käe pulsil hoidmise. Toon seda tihti võrdluseks, et nahahooldus ei erine üldse trennis käimisest. Selleks, et tulemusi näha ja säilitada, tuleb olla järjekindel. Ning isegi kõige selle juures tuleb meeles pidada, et inimesteks jääme me ikka ning kõiki probleeme ei saagi lahendada.
Kuidas hindad esteetilise meditsiini mõju inimeste enesehinnangule ja elukvaliteedile?
Esteetilist meditsiini peetakse elukvaliteediga tegelevaks meditsiiniharuks. Näen ise seda meditsiinivaldkonda ennekõike ennetavana. Kui inimene tunneb end enesekindlalt, on ta oma ettevõtmistes oluliselt edukam. See omakorda võimaldab olla oma eluga rahulolevam, mis toob meid selleni, et õnnelik inimene on ikkagi terve inimene!
Mis on Sinu arvates kõige olulisem omadus või oskus, mida esteetilise meditsiini õde peaks omama?
Kindlasti analüüsivõime! Meil ei ole veel esteetilise meditsiini õe õppekava, mistõttu tuleb palju ise infot otsida ning analüüsida. Samamoodi tuleb olla oma töö suhtes väga kriitiline ning pidevalt tehtu üle arutleda, et kas ja kuidas saaks paremini. Põhjalik arusaam protseduuriga seonduvatest protsessidest aitab vältida komplikatsioonide teket ja hilisemat tegelemist nende lahendamisega. Samuti on vaja iseseisvust. Seda luksust, et alustaja kõrval kuude kaupa mentor iga liigutust ette näitaks, kahjuks ei ole.
Millist nõu annaksid teistele, kes seda valdkonda kaaluvad?
Soovitan maksimaalselt ära kasutada võimalust kõrgkoolis õppida, sest nii põhjalikku ja finantstoetusega õppimisvõimalust hiljem enam ei tule. Samuti rõhutaksin, et nn klassikalise meditsiini töökogemus tuleb enne esteetilisse meditsiini suundumist väga kasuks, sest inimene on tervik ning haigusi ei saa valikuliselt kabineti ukse taha jätta.
Kolm populaarsemat esteetilise meditsiini protseduuri maailmas
- Botuliintoksiini süstid (Botox), millega vähendatakse näolihaste miimikast tekkinud kortse eesmärgiga saavutada loomulikult nooruslikum ja värskem ilme.
- Täitesüstid ehk hüaluroonhapet sisaldavad süstid, millega on võimalik täita kortse, korrigeerida näojooni ja noorendada nahka.
- Laserepilatsioon on karvade eemaldamise meetod, mille puhul kasutatakse laserkiirgust karvafolliikulite hävitamiseks .
Enimlevinud müüdid
- Müüt: Mittekirurgilised ravimeetodid (näiteks Botox ja täitesüstid) võivad muuta inimese väljanägemise ebaloomulikuks, võltsiks ja emotsioonituks.
Fakt: Kui süstimisi tehakse professionaali poolt ja mõõdukas koguses, säilitab inimene loomuliku välimuse ja suudab teha kõiki näoilmeid. - Müüt: Mittekirurgilised protseduurid sobivad ainult vanematele inimestele.
Fakt: Mittekirurgilised protseduurid sobivad igas vanuses inimestele, aidates ennetada vananemise märke ja säilitada nooruslikku välimust. - Müüt: Protseduurid on mõeldud ainult naistele.
Fakt: Mittekirurgiline ravi ei ole mõeldud ainult naistele. Mehed saavad samuti mittekirurgilistest ravimeetoditest kasu oma välimuse parandamiseks. - Müüt: Protseduurid võivad tekitada sõltuvust ja viia ülemäärase esteetilise sekkumiseni.
Fakt: Kosmeetilised süstid ei ole füsioloogiliselt sõltuvust tekitavad ja puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et süstitavad preparaadid on sõltuvust tekitavad. Oluline on seada endale piirid ning saada professionaalset nõustamist, et vältida ebaloomulike tulemusi.