Raseduse ajal läbib naise keha suure muutuse selleks, et mahutada ära kasvav emakas ja beebi. Hormoon relaksiin muudab sidekoe elastsemaks, mis omakorda aitab keha struktuuridel paremini kasvava lootega kohaneda.
Kasvav beebi venitab tugevalt kõhu süva- ja pindmisi lihaseid ning sidekudet. Hingamisfunktsiooni eest vastutav vahelihas surutakse ülespoole ning koos ettevõlvuva roidekaarega muudab see hingamise pinnapealsemaks. Vaagnapõhjalihased on kogu raseduse vältel suure surve all ning vaginaalse sünnituse käigus võivad need lihased pea 50% pikemaks venida. Ülalmainitud muutused kehas tekitavad soodsa pinna sünnitusjärgsete häirete ja vaevuste tekkeks, olgu selleks siis kõhu sirglihase lahknemine ehk diastaas või erinevad vaagnapõhja häired (nt uriinipidamatus, vaagnaorganite allavaje, kõhukinnisus, soole pidamatus, vaagnapiirkonna valusündroomid või seksuaalelu häired).
Raseduse ajal toimuvad naise kehas muutused üheksa kuu jooksul. Ei tasu loota, et sellest taastumine toimub üleöö – kehale tuleb anda aega raseduseelse vormi saavutamiseks. Liikumine on üks kõige võimsamaid ja kergemini kättesaadavamaid vahendeid oma tervisesse ja heaolusse panustamiseks. Füüsilisel aktiivsusel on võtmeroll ka sünnitusjärgsel taastumisel.
Uuesti treenima hakates on oluline eeskätt koormuse järkjärguline tõstmine. Esimesed harjutused võiksid keskenduda vaagnapõhja- ja kõhulihaste tunnetuse ning koordinatsiooni parandamisele. See laob kehale vundamendi kõrge intensiivsusega harjutuste juurde liikumiseks. Kehal läheb umbes 12 nädalat aega, et taastuda piisavalt, alustamaks kõrgema intensiivsusega treeninguga (nt jooksmisega). Arvesse tuleb võtta, mis seisundis keha on ja missugused sümptomid esinevad. Jooksmiseks on keha valmis siis, kui treenimise ajal ei esine ühtegi vaagnapõhja häire sümptomit (nt uriini lekkimist, raskustunnet vaagnas, vaagnavalu jne). Alustades treeninguga liiga vara, võivad nimetatud sümptomid süveneda. Sel juhul on tark astuda samm tagasi ning koormust vähendada.
Kui naisel esineb sünnitusjärgselt diastaas või mõni vaagnapõhja häire, on esimene samm enda aitamiseks füsioteraapia. Vaagnapõhjaprobleemidega tegelev füsioterapeut on saanud eriväljaõppe ning oskab hinnata vaagnapõhjalihaste jõudu ja koostada individuaalse harjutuskava vastavalt naise sümptomitele ning nõustada, kuidas naine elustiili muutustega ennast ise aidata saab. Individuaalne plaan aitab efektiivsemalt taastuda diastaasist, leevendab vaagnapõhja häireid ning valusündroome.
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis saavad rasedad ja sünnitanud naised osaleda veebikoolitusel „Minu sünnitusjärgne keha“. Kursusel käsitletakse raseduse ja sünnituse mõju naise kehale, keskendutakse diastaasile ja vaagnapõhjahäiretest tingitud uriinipidamatusele ning vaagnaorganite allavajele. Osaleja saab infot, kuidas end teatud sümptomite puhul ise aidata ning millal oleks põhjust pöörduda füsioterapeudi või taastusravi arsti vastuvõtule. Praktilises osas sooritatakse harjutusi süvalihaste tunnetuse ja koordinatsiooni taastamiseks.
Järgmine koolitus toimub 5. septembril 2024. a. ning sellele saab registreeruda koolituskalendri kaudu kõrgkooli kodulehel: www.nooruse.ee/koolitusedjateenused/koolitused/koolituskalender/.
Sünnitusjärgsest taastumisest
Pixabay, Tomas Ratkevicius