Õppurite tööle asumine on kujunenud viimastel aastatel väga tavapäraseks. Õppuritele töötamise võimaldamine on oluline, kuna on õppureid, kes ei saaks ilma tööl käimata majanduslikult hakkama, kuid samas võib töölkäimine osutuda takistuseks õppetöös osalemisel. 2021. kevadel kaitstud lõputöö eesmärgiks oli selgitada Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) õppurite töötamise sagedus ja töötamise mõju õppimisele
Õppimine ja töötamine kõrgkoolis
TTHKK-s oli 2021. aasta jaanuari seisuga 1309 õpilast. Uuringu jaoks täitsid küsimustiku 255 TTHKK õppurit. Vastajatest 5,9% moodustasid kutseõppe õpilased, 93,3% olid üliõpilased. Vastajate seas oli kõige rohkem õe õppekava tudengeid (29,4%). Pea neljandikul (23,5%) õppuritest on lapsed. Üle poole vastanutest (88,2%) elavad juba iseseisvalt. Kõige rohkem vastajaid oli kolmanda kursuse üliõpilaste (alustanud eriala õppimist 2018. aastal) seas.
Üle poole vastanutest (80,8%) töötavad õppimisega samaaegselt. Töötavatest õppuritest 58,7% töötas juba enne õppima asumist ning 20,9% töötavad samaaegselt rohkem kui ühel töökohal (2-3 töökohal). Peaaegu kolmandik (28,6%) töötavatest õppuritest suudab õppetööd ühildada täiskoormusega tööl käimisega (40 h nädalas), kusjuures 7,3% (15) õppuritest käivad tööl enam kui täiskohaga. Kõige rohkem (29,6%) käiakse tööl poole kohaga (20 h nädalas).
Töövahetuste pikkused olid õpilastel väga varieeruvad, olles minimaalselt 1 tund ja maksimaalselt 32,5 tundi. Paljud vastajad teevad 24-tunniseid vahetusi (29,1%). Öövahetusi teevad 47,1% töötavatest õppuritest. Hoolimata sellest, et enamus TTHKK-i õppuritest töötavad, näeb ennast suur osa töötavatest õppuritest siiski õppurina, kes töötab õppimise kõrvalt (66%). Töötajana, kes õpib töötamise kõrvalt, nägid ennast 34% töötavatest õppuritest. Töökoht oli täiesti seotud hetkel õpitava erialaga 54,9% (113) õppuritel ning osaliselt seotud 19,4% (40) õppuritel, kuid 25,7% (53) õppurite töökoht polnud üldse seotud õpitava erialaga. Üle poole töötavatest õppuritest (66,5%) töötavad tervishoiu/sotsiaaltöö valdkonnas.
Vastanutest 19,2% (49) ei töötanud õppetööga samaaegselt. Neist pooled ei töötanud põhjusel, et see polnud neile majanduslikult oluline. 42,9% aga ei leidnud õpingute kõrvalt töötamiseks aega. Huvipakkuvat töökohta pole leidnud viiendik mittetöötavatest õppuritest. 6,1% on küll ametikohale kandideerinud, kuid pole veel tööle saanud. Mittetöötamise põhjustena oli veel välja toodud lapsed ja soov keskenduda õpingutele. Õppetöö kõrvalt tööle soovivad asuda 42,9% mittetöötavatest õppuritest. Tööle ei soovi asuda 26,5%. Osad vastanutest küll soovivad millalgi tööle asuda, kuid hiljem või siis kui avaneb hea tööpakkumine.
Lastega õppuritest 90% töötas õppetööga samaaegselt, kuid ilma lasteta vastanute seas oli töötajate osakaal 78%. Vanemate kursuste õppurite seas oli töötamine populaarsem, samuti teevad vanemate kursuste õppurid rohkem erialaga seotud tööd. Kui esimese kursuse õppuritest tegid erialaga tihedalt seotud tööd 29,8%, siis neljanda kursuse õppuritest tegid seda 85,7%.
Osakoormusega õppes töötasid kõik õpilased ja tsükliõppes töötasid 91,4% õpilastest, kuid päevaõppes töötavad 77,2%.
Töötamise põhjused
Kõige olulisemateks töötamise põhjusteks TTHKK töötavate õppurite seas olid majanduslikud põhjused (86,4%) ja töökogemuse omandamine (56,8%). 16,5% õppuritel jäi kooli kõrvalt aega üle ning seetõttu otsustasid õppimise kõrvalt tööle asuda. Enesearengut ja töö positiivset mõju õpingutele pidasid töötamise põhjuseks vaid kolm õppurit. Lisaks eelmainitud põhjustele töötati veel põhjustel, et töökoht meeldis, töötati juba enne õppima asumist ning ei tahetud nii palju kodus viibida (distantsõpe koroonaviiruse laialdase leviku tõttu).
Vastanutest 88,3% tunneb, et tööst on neile tulevikus erialaselt kasu. Kasu avaldus suuremas jaos erialase tööga koolis omandatud teadmiste kinnistamises, praktilistes oskustes, silmaringi laienemises ja suhtlemisoskuste arendamises. Erialaga seotud töökohaga õppurid tundsid tööst rohkem kasu kui need, kelle töökoht ei olnud õpitava erialaga seotud. Õppuritest, kelle töö ei olnud üldse seotud õpitava erialaga, leidsid siiski 60,4%, et tööst on neile tulevikus erialaselt kasu. Mitteerialase töö kasu avaldus kõige rohkem suhtlemisoskuse arendamises. Lisaks toodi kasudena välja kogemuste saamine, tööharjumuse kujunemine, ajaplaneerimise oskuse arenemine, tutvusringkonna laienemine, pingetaluvus, võõrkeelte praktiseerimise võimalus ja enesekindlus.
Suur osa õppuritest (81,2%) oli teadlik erinevatest õppetoetuse võimalustest. Teadlikkus õppetoetustest ei sõltunud töötamisest või mittetöötamisest.
Õppurite motiivid õpitava eriala valikul ja tulevikuplaanid
Kõigist vastajatest 83,1% (212) valisid õpitava eriala põhjusel, et see pakkus neile huvi. Vastanutest 14,5% (37) otsustasid õpitava eriala kasuks, kuna ei saanud esimese eelistuse õppesse sisse. Lisaks toodi eriala valiku põhjendusena välja vanemate arvamus (8,2%), sõprade soovitus (2,4%) ja töökoht (teadmised olid tööalaselt kasulikud) (2%). Muude põhjustena oli mainitud laiasid töövõimalusi ning teadmiste kasulikkust tulevikus.
Suur osa vastanutest plaanib pärast õpingute lõpetamist asuda tööle õpitaval erialal (83,5%) ning neist 74,9% sooviksid seda teha Eestis. Erialase töö plaaniga õppuritest 18,8% ei tea veel, kas soovivad tulevikus töötada Eestis või välismaal. Vastanutest 4,7% (12) juba töötavad õpitaval erialal, kuid 3,9% (10) ei soovi tulevikus õpitavat eriala tööl rakendada. Soov minna tööle õpitaval erialal sõltus hetkel õpitavast erialast. Õdede tasemeõppe ja massööri õppekava õpilased soovivad kõik peale eriala lõpetamist asuda tööle õpitud erialaga seotud töökohal. Kõik uuringus osalenud hooldustöötaja õppekava õpilased juba töötavad erialasel töökohal (Joonis 2).
Peale hetkel omandatava eriala õpingute lõpetamist soovivad ennast samal alal edasi arendada 38,8% (99) õppuritest. Nendest 42% plaanivad seda teha Eestis, kuid 28,6% ei tea veel, kas soovivad erialaseid õpinguid jätkata Eestis või välismaal. Kõige rohkem soovisid edasi õppida füsioterapeudi ja tervisekaitse spetsialisti õppekava üliõpilased. Kõige vähem soovisid edasi õppida erakorralise meditsiini tehniku õppekava õpilased (Joonis 3).
Õppurite motiveeritus ja õpitulemused
Kui õppuritel paluti hinnata enda motiveeritust eriala lõpetada skaalal ühest (ei ole üldse motiveeritud) viieni (olen väga motiveeritud), siis keskmiseks tulemuseks tuli 4,4, sagedamini esinev väärtus oli 5. See tulemus näitas õpilaste üldist kõrget motiveeritust eriala lõpetada. Erialati motiveeritus ei erinenud.
Õpingute katkestamisele on mõelnud 27,5% vastanutest. Põh justena toodi välja see, et tunniplaanid on halvasti koostatud (vaid mõneks tunniks peab kooli sõitma), eksamid ja arvestused on kõik kuhjatud lühikesele ajaperioodile ning õpitakse liiga mahukalt ebavajalikke/erialaga mitte seotud õppeaineid. Õpitav eriala oli liiga keeruline 17,1% õpingute katkestamise mõtetega vastanutele. Katkestamise soov ei sõltunud õpitavast erialast.
Akadeemilist puhkust on võtnud vaid 7,1% vastanutest. Kõige rohkem on võetud akadeemilist puhkus tervislikel põhjustel (38,9%) ja ajateenistuse tõttu (22,2%). Lapse tõttu on akadeemilist puhkust võtnud 16,7% vastanutest. Lisaks eelmainitud põhjustele on akadeemilise puhkuse võtmise põhjusteks olnud veel õppevõlgnevused (5,6%), väsimus (5,6%) ja töö (5,6%). Akadeemilise puhkuse võtjatest 55,6% on mõelnud õpingute katkestamisele.
pingute katkestamisele. Suuremal osal õppuritest ei ole esinenud õppevõlgnevusi (67,8%). Vahel (ca kord semestris) on õppevõlgnevusi esinenud 29% vastanutest, tihti (üle kolme korra semestris) 3,1% õppuritest. Õppevõlgnevuste esinemise levinumateks põhjuseks olid ajapuudus (43,9%), töö (23,2%) ja halb õppetöö korraldus (23,2%).
Töö mõju õppimisele
Kui õppuritel paluti hinnata, kuidas töö on mõjutanud nende õppeedukust, siis umbes pooled (53,4%) vastanutest leidsid, et töö ei ole nende õppeedukust mõjutanud. Positiivne mõju on tööl olnud 23,8% õppurite õppeedukusele, negatiivne aga 22,8% õppuritele. Negatiivse mõju põhjendusena toodi välja töö tõttu õppimiseks piiratud ajalist ressurssi ja tööst tingitud väsimust, mis raskendab õppimist.
Kõige rohkem tundsid töö positiivset mõju hooldustöötajad (50%) ja bioanalüütikud (37,5%). Töö positiivset mõju õppetööle põhjendati tööl omandatud praktiliste oskuste ja teoreetiliste teadmiste rakendamise võimalusega koolis ning arenenud ajaplaneerimise oskust. Need, kelle õppetööd pole töö kuidagi mõjutanud, olid suuremas osas väga head ajaplaneerijad ning omasid paindliku töögraafikuga töökohta.
Töö oli õppeedukusele negatiivse mõjuga kõige enam erakorralise meditsiini tehniku õppekava õpilastele (66,7%). Töötavad õppurid panustavad õppimisele vähem aega kui mittetöötavad õppurid. Kui õpilastel paluti hinnata seda, kas töötamine on mõjutanud nende keskmist hinnet / õpitulemusi negatiivselt viie palli skaalal (1- ei, üldse mitte, 5- jah, kindlasti), tuli keskmiseks hinnanguks 2,3, sagedamini esinev väärtus oli 1. Tulemus näitab, et enamjaolt ei ole vastanud täheldanud töö tõttu madalamaid õpitulemusi. Tegelikud keskmised hinded ei sõltunud samuti sellest, kas õppur töötab või mitte.
Kui töötavatel õppuritel paluti hinnata, kas töö segab nende õppimist ühest (ei sega üldse) viieni (jah, segab), siis keskmiseks vastuseks tuli 2,71, sagedamini esinev väärtus oli 3. Seega pigem ei tundnud õppurid, et töö nende õppimist segaks. Siiski on 22,3% ennast tihti ja 51,9% vahel töö tõttu koolis väsinuna või kurnatuna tundnud. Vastanutest 39,8% on pidanud võtma töölt õppimiseks õppepuhkust, 60,2% pole olnud selleks vajadust. Akadeemilise puhkuse võtmine ei sõltunud töötamisest. Töö tõttu on akadeemilist puhkust võtnud vaid 5,6% õppuritest.
Tööl käivatesse kursusekaaslastesse suhtub suurem osa õppuritest positiivselt. Töötavad õpilased ei häirinud 85,1% vastanute õppetööd. 5,1% vastanutest suhtub toetavalt vaid erialasel tööl käivatesse õppuritesse. Tööl käivad kursusekaaslased häirivad 6,3% vastanute õppetööd. Õppetöö häirimist põhjendati sellega, et töötavad õppurid puuduvad ja hilinevad tihti ning sellega kaasneb erinevaid probleeme: praktikumides pole kellegagi harjutada, grupitöödest ei võeta kaaslastega võrdselt osa, küsitakse korduvaid küsimusi, soovitakse muudatusi tunniplaanis. Lisaks leiti ka, et nad on tundides väsinud ja kurdava ülesannete rohkuse üle.
Siiski on enamus õppureid vastupidi väga toetavad töötavate kursusekaaslaste suhtes ning mõistavad töötamise vajalikkust. Põhjendusena toodi, et erialane töö mõjub õpingutele positiivselt, töötavad õppurid oskavad hästi aega planeerida ja on laiema silmaringiga. Samuti mõjuvat töötavate õppurite tublidus kursusekaaslastele motiveerivalt. Töötavatest õpilastest 82,5% tunnevad, et kaastudengid suhtuvad neisse töötamise tõttu mõistvalt ja toetavalt. Ainult 1,9% tunnevad etteheitvat ja tõrjuvat suhtumist kaastudengitelt. Tunnistati veidi etteheiteid ja kadedust kaasõpilastelt, kes õppimisele palju rohkem keskenduvad. Kõik vastanud, kes tundsid etteheitvat ja tõrjuvat suhtumist kaastudengitelt, töötasid valdkonnas, mis oli täielikult seotud hetkel omandatava erialaga.
Kui vastanutel paluti hinnata, kas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on õppetöö kõrvalt töötamist soodustavad tingimused skaalal ühest (jah, kindlasti) viieni (ei ole üldse), siis keskmiseks vastuseks tuli 3,04, sagedamini esinevaks väärtuseks oli 3. Seega üldine arvamus jäi pigem neutraalseks.
COVID-19 leviku mõju
Kuna koroonaviiruse leviku tingimustes peavad lapsed ja teised pereliikmed tihtipeale kodus isolatsioonis püsima või on lasteaedade rühmad ja koolid kinni, on osadel vastanutel olnud raskem kodus õppimisele keskenduda või ei ole selleks laste kõrvalt lihtsalt piisavalt aega. Kuna kõrgkoolis on palju õppureid, kes juba töötavad tervishoiu valdkonnas või on hetkel tervishoiu asutustes vabatahtlikuna hõivatud, on seoses viiruse levikuga töökoormus haiglates oluliselt suurenenud ning nii on suurenenud ka osade õppurite töökoormus. Need tegurid on olnud omakorda õppevõlgnevuste esinemise põhjuseks.
Kuid on ka neid õppureid, kelle töökoha püsimajäämine on hetke olukorras küsimärgi all ning kardetakse, et töökoha kaotamisel ei pruugi õppemaksu eest tasumiseks jätkuda piisavalt vahendeid (2). On veel õppureid, kes leiavad hetkel õppemaksu tasumist raha raiskamisena distantsõppest tingitud õppekvaliteedi languse tõttu (2). Kardetakse, et distantsõppest tingituna jääb omandatav haridus liiga kesiseks usaldamaks ennast tulevikus näiteks õe positsioonil. Seega on distantsõppe tõttu mõeldud õpingute katkestamisele (3).
Kuid on ka õppureid, kellele väga meeldib distantsõpe. On leitud, et distantsõpe lisab ajalist paindlikkust ning toetab õppetöö kõrvalt töötamist. Eriti tänulik ollakse, kui õppejõud loenguid salvestavad ja üles laevad. Nii luuakse paremad võimalused teemasse süvenemiseks ja konspekteerimiseks, kuna salvestust on võimalik vaadata endale kõige sobilikumal ajahetkel, vaadata mitu korda või panna pausile ja tagasi kerida küsimusi tekitanud teemale. Eriolukorrast tingitud tervishoiutöötajate suurem nõudlus ja vabatahtlikuks olemise võimalus on andnud osadele õppuritele palju häid kogemusi ja teadmisi. On saadud reaalsuses õpitut rakendada, arendada ning on kogemuse läbi ka julgust kogutud.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtvalt võib öelda, et TTHKK-s ei avaldanud töötamine õpitulemustele olulist mõju. Õppureid mõjutab töölkäimine kõige rohkem seeläbi, et õppetööle panustatakse vähem aega. Õppurite hinnangul on õppetöö kõrvalt töötamist soodustavateks tingimusteks kõige enam tsükliõpe ning hästi koostatud tunniplaan. TTHKK-s ei olnud õpingute katkestamine seotud tööl käimisega.