2023. aasta sügisel oli üliõpilastel võimalus esimest korda osaleda Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) ja Eesti Lennuakadeemia (ELA) ühises valikaines „Keskkonnahoid“. Valikainet rahastati Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi projekti GoGreen raames. Valikaine eesmärk oli suurendada üliõpilaste keskkonnateadlikkust ning arendada roheoskusi. Õppeaine kogumaht oli 2 EAP (52 tundi), millest neljandiku moodustas erialaplokk ehk siis vastavalt kõrgkoolile said üliõpilased teadmisi keskkonnahoiust kas tervishoiu või lennunduse valdkonnas.
Valikaine läbis 61 üliõpilast (15 ELA-st ja 46 TTHKK-st). Valikaine planeerimisel ja kontseptsiooni välja töötamisel osalesid nii ELA kui TTHKK õppejõud. E-õppe materjalid koostasid ja seminare viisid läbi Elisa Kender, Inga Ploomipuu ja Helen Udras TTHKK-st. Erialase seminari “Keskkonnahoid tervishoius” viisid läbi TTHKK-s Jelena Sokk ning Eva Mengel.
Valikaine algas keskkonnaprobleemide kirjeldamisega, pöörates tähelepanu kliimamuutuste põhjustele ja nende mõjule inimese tervisele. Samuti anti ülevaade säästva arengu ning keskkonnapoliitika põhimõtetest. Üliõpilastel tuli arvutada enda ökoloogiline ja süsiniku jalajälg, mis aitas üliõpilastel paremini mõista enda igapäevaste valikute keskkonnamõju ja innustas mõtlema, kuidas oma eluviisi jätkusuutlikumaks muuta.
Valikaine ühises osas käsitleti erinevaid keskkonnaga seotud teemasid alates transpordist, energeetikast, liikuvusest, toiduvalikutest kuni ring- ja jäätmemajanduseni, sh digitaalsete jäätmete probleemini. Suurt rõhku pandi käitumisharjumuste teadlikule jälgimisele ja keskkonnasõbralikumate tarbimisvalikute tegemisele.
Erialane osa (13 tundi) keskendus TTHKK-s keskkonnahoiule tervishoiu valdkonnas. Nimetatud osa praktilist poolt toetasid koostöös SA-ga Tartu Ülikooli Kliinikum loodud õppevideod, mis andsid üliõpilastele ülevaate keskkonnahoiu põhimõtetest, võimalustest ja probleemidest suures (tervishoiu)asutuses.
Valikaine lõppes rohepesu ning kliimamure teemaga, mille eesmärk oli julgustada üliõpilasi kriitiliselt analüüsima ettevõtete ja organisatsioonide keskkonnasõbralikkuse väiteid ning tuua välja peamised rohepesu taktikad. Kliimamure käsitlemisel jagati soovitusi, kuidas kliimamurega hakkama saada ning selgitati, mis on kliimaagentsus ehk kliimamure leevendamise nimel tegutsemise võimekus.
Selleks, et selgitada valikaines osalenud üliõpilaste keskkonnateadlikkust ning selle muutusi valikaine läbimise järgselt, viidi valikaine alguses ja lõpus läbi küsitlus e-õppe keskkonnas. Küsimustiku koostamisel võeti eeskuju Eesti keskkonnateadlikkuse uuringust (Turu-uuringute AS jt, 2022). Andmeanalüüsi kaasati ainult nende üliõpilaste vastused, kes vastasid küsitlusele nii valikaine alguses kui lõpus (n = 48, osalejatest 79%).
Keskkonnateadlikkust hinnati Likerti 7-punkti skaalal ning analüüsimiseks jaotati vastused kolme rühma: madal (1–3 punkti), mõõdukas (4–5 punkti) ja kõrge (6–7 punkti) teadlikkus. Keskkonnahoiu ja kliimaga seotud väidetele sai samuti vastata Likerti 7-punkti skaalal, kus vastused jaotati kolme rühma: ei nõustu (vastusevariandid 1–3), neutraalne (vastusevariant 4) ja nõustun (vastusevariandid 4–7). Keskkonnahoidlike käitumisharjumuste sagedust hinnati Likerti 3-punkti skaalal: sageli, harva ja mitte kunagi.
Andmeanalüüs tehti kasutades statistikaprogrammi JASP (versioon 0.18.3). Keskmiste skooride võrdlemiseks enne ja pärast valikaine läbimist kasutati mitteparameetrilist Wilcoxon`i astaksumma testi, olulisuse nivooks seati p < 0,05. Üliõpilaste hinnang enda keskkonnateadlikkusele oli enne valikaine läbimist mõõdukal tasemel (keskmine 4,35; mediaan 4 punkti) ning see suurenes oluliselt (p < 0,001) valikaine läbimise järgselt (keskmine 5,33, mediaan 6 punkti).
Eelküsitluse ajal hindas enda keskkonnateadlikkust kõrgeks (skoor 6–7) iga kümnes (n = 5), kuid valikaine läbimise järgselt iga teine üliõpilane (n = 26). Valikaine läbimise järgselt nõustus enam kui 90% üliõpilastest väidetega, et maailm seisab silmitsi kliimakriisiga ning et nad tahaksid elada praegusest keskkonda hoidvamalt. Samavõrra tundis kliimamuutuste pärast muret (joonis 2). Mõnevõrra vähem (77%) oldi mures Eesti keskkonna pärast. Kaks üliõpilast kolmest (67%) eelistas osta väiksema kliimamõjuga tooteid. Ligikaudu pool üliõpilastest (56%) pidas keskkonnasõbralikku eluviisi kulukaks.
Keskkonnahoiu ja kliimamuutustega seotud hoiakud olid üsna sarnased nii eel- kui ka järelküsitluse ajal. Oluline muutus ilmnes kahe väite osas – suurenes üliõpilaste osakaal, kes eelistasid osta väiksema kliimamõjuga tooteid (nõustus vastavalt 48% ja 67%, p < 0,01) ning vähenes nende osakaal, kellel oli keeruline hinnata toodete kliimamõju (nõustus vastavalt 58% ja 42%, p < 0,01). Valikaine “Keskkonnahoid” ei suurendanud muret kliimamuutuste pärast (p > 0,05).
Küsitluses uuriti erinevaid keskkonnahoiuga seotud käitumisharjumusi. Joonisel 3 on esitatud üliõpilased, kes tegid kirjeldatud tegevusi sageli. Peaaegu kõik küsimustikule vastanud üliõpilased tõid valikaine läbimise järgselt välja, et sordivad olmejäätmeid ning kannavad poes kaasas oma kandekotti. Üheksa üliõpilast kümnest proovis tarbida elektrit ja kütet säästlikult, viis ohtlikud jäätmed ettenähtud kogumiskohta ning vältis ühekordsete nõude ja joogikõrte kasutamist. Enamik oli teadlikult vähendanud toodete ja teenuste tarbimist (79%) ning pudelivee (75%) või liigselt pakendatud toodete (73%) ostmist.
Pool üliõpilastest ostis sageli kasutatud riideid ja tarbeesemeid (50%) ning eelistas autosõidu asemel liikuda jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga (56%). Ligikaudu iga neljas üliõpilane ostis sageli mahemärgisega toidukaupu (29%) ja plaanis teadlikult vähendada reisimist (27%). Ökomärgisega rõivaid ja puhastusvahendeid ostis viiendik üliõpilastest (21%) ning sama palju oli neid, kes olid vähendanud liha söömist või ei söönud liha üldse (19%).
Kõikide kirjeldatud käitumisharjumuste osas muutus valikaine läbimise järgselt üliõpilaste käitumine mõnevõrra keskkonnahoidlikumaks. Kolm korda suurenes üliõpilaste osakaal, kes kavatsesid teadlikult vähendada reisimist (10% vs. 27%); kahekordistus üliõpilaste osakaal, kes vähendasid teadlikult toodete ja teenuste tarbimist (42% vs. 79%), loobusid lihast/vähendasid liha söömist (10% vs.19%) või vähendasid pakendatud toodete ostmist (48% vs. 73%). Oluliselt suurenes ka nende üliõpilaste osakaal, kes sorteerisid olmejäätmeid (77% vs. 98%), vältisid pudelivee ostmist (52% vs. 75%), ostsid kasutatud riideid ja tarbeesemeid (38% vs. 50%) ning juhtisid teiste tähelepanu keskkonnahoiu vajalikkusele (33% vs. 48%).
Kokkuvõtteks võib öelda, et valikaine “Keskkonnahoid” läbimise tulemusena suurenes oluliselt üliõpilaste enesehinnanguline keskkonnateadlikkus ja üliõpilaste osakaal, kes käitusid keskkonnahoidlikumalt. Täheldati positiivseid muutusi üliõpilaste mõtteviisis ning suurenes nende valmidus osta väiksema kliimamõjuga tooteid ja võimekus hinnata toodete kliimamõju. Kuigi üldised hoiakud nagu mure kliimamuutuste pärast, jäid samale tasemele, paranesid märkimisväärselt tarbimisotsustega seotud hoiakud ja käitumised.
Eelkirjeldatud tulemustele tuginedes võib kinnitada, et valikaine „Keskkonnahoid“ mõjutas üliõpilaste hoiakuid ja käitumist positiivselt, ehkki pikaajalist mõju antud andmete põhjal hinnata ei saa. Valikaine „Keskkonnahoid“ andis üliõpilaste mitte ainult teadmisi, vaid ka praktilisi oskusi, mis on keskkonnahoidlike käitumisharjumuste arendamisel oluline. Selline muutus on eriti oluline arvestades ülemaailmseid keskkonnaprobleeme ja kliimakriisi.
Uuel õppeaastal jätkatakse valikaine pakkumist juba järgmistele huvilistele.
Kasutatud kirjandus
Turu-uuringute AS, Tallinna Ülikool, & Keskkonnaministeerium. (2022). Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020.