Anekdoodid
Jaga
Juba ammusest ajast on teada, et üliõpilased on tihti näljas ja kõhnad.
Üks üliõpilane läks bussiga sõitma, hirmus kõhn teine ja hoidis ühe käe peal mantlit.
Pensionäril hakkas temast kahju.
“Pojake, tulge istuge, te nii kõhn ja näljane. Te õpite kindlasti ülikoolis viitele!”
Üliõpilane ei tahtnud istuda: “Oh ei, ma õpin kolmedele!”
“Aga andke siis oma mantelgi vähemalt minu kätte hoida!”
“See ei ole mantel, vaid minu sõber, kes õpib viitele…”
Üliõpilane on sööklas ja tellib: “Palun kaks viinerit…”
Selja tagant kobisetakse: “No küll poosetab!”
Üliõpilane lõpetab lause: “… ja 14 kahvlit ka.”
Märkmeid üliõpilase päevikust:
Stipendiumini on kolm päeva, raha pole, tahaks väga süüa!
Stipendiumini on kaks päeva, raha pole, tahaks väga süüa!
Stipendiumini on üks päev, raha pole, tahaks väga süüa!”
Kuus päeva ei järgne mingeid kirjapanekuid.
Järgmine sissekanne: “Stipendiumini on 24 päeva, raha pole, pea valutab õudselt, tahaks väga süüa…!”
Vanaema: “Noh, kas koolis õppida ka anti?”
Poiss (muretult): “Anti ikka, aga ma ei võtnud.”
Ekstsentriline filosoofiaõppejõud tegi üliõpilastele testi – tõstis tooli keset lauda ja andis ülesande: “Tõestage tunni aja jooksul, et seda tooli pole olemas, kasutades kõike, mida semestri jooksul olete õppinud. ”
Kõik kukkusid kirjutama pikki põhjendusi. Vaid üks tudeng kirjutas kaks sõna, andis töö ära ja lahkus. Nädala pärast olid tööd hinnatud ja „A“ sai hindeks ainult see üks. Teised uudistasid, et mida ta oli kirjutanud? Paljud olid tunniga 20 lehekülge kokku kribanud, kuid siiski läbi kukkunud. Üliõpilane näitas oma tööd. Seal oli kirjas küsimus: “Milline tool?”.
Matemaatik, füüsik ja bioloog istuvad tänavakohvikus ning vahivad vastasmajast väljuvaid ja sinna sisenevaid inimesi. Näevad, et esmalt lähevad kaks inimest majja. Läheb mõni aeg mööda. Siis märkavad, et kolm inimest tuleb välja.
Füüsik: “Mõõtmine polnud täpne.”
Bioloog: “Nad on seal sees paljunenud.”
Matemaatik: “Kui nüüd täpselt üks isik majja sisse läheks, saaks see jälle tühjaks.”
Kohtuvad kolm üliõpilast ning arutavad, missugused on nende eksamipiletid:
TTÜ: “Missugustes mõõtühikutes mõõdetakse voolutugevust?”
Vastusevariandid:
a) Oomides;
b) Amprites;
c) Voltides.
TKTK: “Kas mitte amprites ei mõõdeta voolutugevust?”
Vastusevariandid:
a) Jah;
b) Ei;
c) Ei tea.
Kõrgem sõjakool: “Voolutugevust mõõdetakse amprites!”
Vastusevariandid:
a) Just nii!;
b) Täpselt nii!;
c) Teenin kodumaad!
Statistik on mees, kes siis, kui tal pea on ahjus ning jalad jääs, ütleb, et keskmiselt tunneb ta end hästi.
Kohtuvad kõrbes eesel ja laborant. Eesel pärib: “Kes sa oled?” Laborant vaatab ringi, kedagi pole. Vastab: “Teadlane. Aga sina?” Eesel vaatab ringi, kedagi pole. Vastab: “Hobune.”
Keemik astub apteeki ja küsib farmatseudilt:
“Kas teil on atsetüüsalitsüülhapet?”
“Te peate silmas aspiriini?”
“Just! Ma ei suuda kunagi seda nime meelde jätta.”
“Kas te võite mulle öelda, mis värvi on magneesiumipulber?” küsib professor eksamil keemiatudengilt.
“Must,” vastab üliõpilane.
“Natuke heledam!”
“Hall.”
“Veel heledam!”
“Valge.”
“Õige!”
Üks üliõpilane küsis, miks ta oma kontrolltöö eest null punkti sai. “Antsul on täpselt samad vastused ja ta sai 100 punkti.”
“Antsul oli teine variant.”
