Jaga
6. veebruaril toimunud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli avaaktusel pidas ühiskonna terviseteadlikkusest ja selle edendamisest inauguratsiooniloengu kõrgkooli esimene professor Anna-Liisa Tamm.
Anna-Liisa Tamm on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikoolis, töötanud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis nii füsioterapeudi kui ka tervisekaitse spetsialisti õppekavade juhina 12 aastat, vedanud eest mitmeid rakendusuuringuid ja kõrgkooli konverentside korraldamist. Tema senisteks uurimissuundadeks on olnud terviseuuringud, rahvatervishoid, taastusravi ja füsioteraapia ning dietoloogia. Ta on lubanud kõrgkooli professorina erilist tähelepanu pöörata elanikkonna terviseteadlikkuse olulisusele läbi inimese elukaare.
Anna-Liisa, räägi veidi endast – kes Sa oled väljaspool kõrgkooli?
Hetkel võiks öelda, et ma olen ema, abikaasa ja tütar. Olen tegelikult väga perekeskne inimene. Minu hobid ja huvid on ajas muutunud – üle 30 aasta on minu elus väga suurt rolli mänginud sport, eelkõige võimlemine. Olen tegutsenud sel alal pikalt nii treeneri kui ka kohtuniku rollis. Ka praegusel hetkel olen spordiga seotud, kuid lihtsalt teise spordialaga, sest olen toeks oma lapsele tema sportlasteel. Ta on küll kõigest 10-aastane, kuid enamus nädalavahetustest oleme tennisega seotud. Võimalusel meeldib mulle väga lugeda. Kui küsida, mis on minu lemmikraamat, siis ühte ja ainsat välja tuua poleks võimalik.
Kas eelistad lugemist filmide vaatamisele?
Tõepoolest, haaraksin pigem raamatu kätte. Ma käin väga harva kinos. Minu tutvusringkonnas on mitmeid, kes on vist kõik filmid Eesti kinodes ära näinud, kuid mina satun sinna harva. Filmide vaatamise puhul on ju tänapäeval tegelikult kõik võimalik – neid ette ja taha salvestada, vaadata Netflixi jms – , kuid filmide puhul ma ei suuda tegelikult keskenduda. Ma alustan, aga ei lõpeta. Selliseid filme, mida tõesti naudin, on viimasel ajal olnud vaid üksikuid.
Kui Sinust kirjutataks elulooraamat, siis mis selle pealkiri võiks olla?
Nagu ma ka oma õppuritele räägin, siis pealkiri tuleb ikkagi kõige lõpus, alles siis kui lõputöö põhitekst on paigas. Kõige täpsem pealkiri tuleb siis, kui kõik on valmis. Ma tahaks mõelda, et mõni peatükk mu elus on siiski veel ees.
Kui rääkida Sinu lapsepõlvest, siis kelleks väiksena saada tahtsid? Kas professori amet oli juba sel hetkel silmapiiril?
Ma mäletan, et mainisin kunagi algklassis õpetajale, et tahan saada detektiiviks. Kui praegu tagantjärele mõelda, siis tegelikult nendel hetkedel, mil ma üldse telekat vaatan, vaatab vastu just krimikanal. Mulle meeldivad tõsielulised lood. Kui saaksin aga uuesti eriala valida, siis oleksin vist huvitatud kohtupatoloogiast. Mingil ajahetkel soovisin juurat õppida, kuid juristiks ma ei oleks sobinud.
Juba väga varajasest vanusest alustasid võimlemisega. Kuidas Sa leidsid tee võimlemiseni?
Eks mu ema viis mind käekõrval, sest ta ise tegeles sellega pea 35 aastat. Ema viis ja sinna ma jäin. Tegelesin esialgu iluvõimlemisega, kuid hiljem ka rühmvõimlemisega. Treeneri ja kohtunikuna olin siiski seotud rohkem rühmvõimlemisega.
Kuidas leidsid tee tervishoidu?
Kui ma Tartu Tamme Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetasin, siis mul ei olnud mitte ühtegi õppeainet, mida oleksin eelistanud ega suunda, kuhu poole kalduda. Ema oleks tahtnud mind näha arstiteaduskonnas ning isa arvatavasti Maaülikoolis. Olin täiesti kindel, et arsti minust ei saa ning isegi kandideerisin Maaülikooli kahele erialale, kuhu ka sisse sain. Otsustamine jäi lõpuks üsna viimasele hetkele, sest olin võistlustega seotud. Lõpuks kuulsin sellisest erialast nagu füsioteraapia ning see tundus mulle, kui treenerile, põnev. Kõik oli omavahel seotud ja tundsin, et saaksin vastavate teadmistega olla kasulik oma õpilastele.
Sa liitusid meie kõrgkooliperega 2010. aastal. Kuidas Sa siia jõudsid?
Olin enne siia tulekut paar-kolm aastat Tartu Ülikoolis võimlemisõpetaja. Lõpuks pöördus minu poole Reet Linkberg, kes ütles, et üks põnev ametikoht on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis välja kuulutatud. Kandideerisingi ning osutusin füsioterapeudi õppekava juhi ametikohale valituks. Minu esmaseks ülesandeks oli võita meeskonna usaldus.
Mille poolest erineb Sinu praegune professori ametikoht eelmistest ametikohtadest? Millised õppetunnid kaasa võtsid?
Ma arvan, et elu ise valmistab meid järgmisteks etappideks ette. Me laome kogu aeg müüri ja alles siis saame n-ö järgmise korruseni liikuda. Professoriks olemine on lihtsalt teine ametikoht, millel on omad ülesanded, mida tuleb täita. Kui inaugureerimine toimus, siis nende päevadega ei muutunud kindlasti midagi. Aasta algus oli tihe ning tuli tegeleda n-ö sabadega, mis vajasid maha raiumist ja ma ei saa öelda, et päeva pealt midagi enneolematut muutus.
Nägid Sa professoriks saamist üldse ette?
Professoriks saamine ei olnud kunagi asi, mida ma ette nägin või mis oleks olnud mul silme ees, kuhu tahaksin välja jõuda. Paar kolleegi ütlesid inaugureerimisel: „See on ju see, mida Sa oled kogu aeg tahtnud!“, kuid ma ise ei ole kunagi sellest niimoodi mõelnud. Ma teadsin, et tahan uurimistööd teha ja sellele keskenduda. Osakonnajuhatajana sellele kahjuks keskenduda ei saa ja ei peagi saama – see ei ole võimalik. Osakonnajuhatajal on väga palju administratiivseid kohustusi ja igapäevaseid probleeme, mida lahendada. Paralleelselt uurimistööd teha ja osakonda juhtida ei ole kindlasti jätkusuutlik.
Sa oled Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimene professor. Mida see tähendab kõrgkooli ja Sinu enda jaoks?
Ma teadvustan endale seda, et läbisin atesteerimise ja vastasin nendele nõuetele, mis on professori jaoks kehtestatud. Olen hästi nõudlik. Üliõpilased teavad, et ma olen nende lõputööde osas väga nõudlik. Meeskonnaliikmed teadsid, et olin osakonnajuhatajana nõudlik, aga nad leppisid sellega arvatavasti sellepärast, et nad teadsid, et ma olen tegelikult kõige nõudlikum siiski iseenda suhtes. Mul on suhteliselt tugev enesedistsipliin ja saan aru, et kui ma midagi teen, siis üritan endast võimalikult palju anda. Teadvustan, et mul on uus ametijuhend ja uued ülesanded. Ma olen enda jaoks läbi mõelnud need esimesed sammud, millega tahan edasi liikuda. Olen mõelnud ka sellele, et kui nüüd peaks füsioterapeudi magistriõppekava saama kinnitatud, millised on siis järgmised sammud, mida pean oma ametikohast lähtuvalt astuma. Uurimistöö valdkonna edendamine ja arendamine on mulle südameasjaks.
Milline näeb välja Sinu igapäevane tööpäev?
Kõik tööpäevad on hästi erinevad ja tegelikult meeldib mulle väga, et on erinevad tegevused ja väljakutsed. Näiteks keskendun ma mõne lõputöö juhendamisele, tegelen eetikakomitee projektide koostamisega, kirjutan artikleid, planeerin järgmist uuringut, aitan planeerida oma kaastöötajatel kraadiõpinguid ja tegelen õppekava arendusega. Rutiini ei ole ning ma olen sellega rahul.
Tõid avaaktuse inaugureerimiskõnes välja, et Sinu kaheks suureks suunamudijaks on olnud Jaak Jürimäe ja Ülle Parm. Kuidas nad on Sinu suunda mudinud?
Jaak Jürimäe kõrvalt olen ma väga palju õppinud just süstemaatilisust. Ma teen nüüd enda elus väga palju plaane nii, et on olemas jõulud ja jaanipäev. Mõtestangi enda jaoks, et mis peab olema tehtud jõuludeks, sest muidu ei tule jõuluvana, ning mis peab olema tehtud jaanipäevaks, sest muidu ei tule suvepuhkust. Mul on märkmikus absoluutselt kõik asjad kirjas ning usun, et kõik algab planeerimisest ja seda ma nägin Jaagu puhul väga hästi. Kogu plaanimajandus ja asjade läbi mõtlemine on mind elus palju edasi viinud.
Ülle Parmult olen ma kindlasti saanud kaasa töökuse. Vähe on selliseid inimesi, kes töötavad sõltumata nädalapäevast ja kellaajast. Just nimelt see töökus ja arusaamine, et asjad tuleb ära teha, on see, mida ma olen Üllelt ja Jaagult kõige rohkem õppinud.
13 aastat Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Mis on Sinu jaoks olnud suurim töösaavutus?
Siin ei ole üldse küsimustki – ikkagi meeskond! Ma üldse ei arva, et saaks öelda, et on mingisuguseid personaalselt Anna-Liisa Tammele kuuluvaid saavutusi, vaid kõik on siiski meeskonnaga tehtud. Võib-olla on midagi sellist, mille puhul olen ideega lagedale tulnud, kuid mul on ikkagi olnud inimesed kõrval, kes on mind aidanud, on olnud üliõpilaskonverents. Kuid siiski pean suurimaks saavutuseks füsioteraapia ja tervisekaitse hästi ühtehoidvat meeskonda. Mulle meeldib, et oleme erinevad ning erinevused on just need, millega üksteist täiendame. Ma tõepoolest arvan, et juhi kõige suuremaks saavutuseks on see, kui ta saab öelda, et tal on meeskond, kellega koos n-ö luurele minna.
Uuringust „Toetava teipimisvahendi kolmekuulise mõju hindamine viie- ja kaheksa-aastaste laste genu valgum asendi ja jala pikivõlvide korrigeerimisel“, mille vastutav uurija sa olid, on tulnud patentne leiutis. Mis tunnet meie kõrgkooli ainuke patent sinus tekitab?
Kui aus olla, siis tekitab see minus natuke ärevust, sest see toode ei ole ju veel täielikult valmis. Meil on küll patent olemas konkreetselt seadme ühel osal, mis aitab fikseerida elastsete sidemete survetugevust. Kuid tõepoolest see tehnoloogia ja seade, mis peaks mitteinvasiivselt lapse alajäseme joondust paika suunama, ei ole veel valmis. Liigume edasi täpselt niisuguses tempos nagu suudame, nii nagu meil on võimalik rahastust saada. Loodame väga, et mingil hetkel on meil olemas vahend x-jalgsete laste aitamiseks.
Anna-Liisa Tamm
Sünniaeg 22. jaanuar 1983
Haridustee
1990-2001 Tartu Tamme Gümnaasium
2001-2005 Tartu Ülikool kehakultuuriteaduskond, füsioteraapia eriala (baccalaureus scientarum)
2005-2007 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond, liikumis- ja sporditeaduste eriala (magister scientarum)
2008-2012 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond, doktorantuur
Töökogemus
2001-2017 Võimlemisklubi Janika treener ja kohtunik
2005-2008 Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriahaigla söömishäirete osakonna füsioterapeut
2007-2010 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna võimlemise õpetaja
2010-2015 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeudi õppekava juht
2015-2022 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja
2021-2022 Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee liige
2023-… Tartu Tervishoiu Kõrgkooli professor
Teaduspreemiad ja tunnustused
2019 Tunnustus parima suulise ettekande eest konverentsil “International Conference on Public Health” (Kuala Lumpur, Malaisia).
2018 Tunnustus parima suulise ettekande eest konverentsil “International Conference on Public Health” (Colombo, Sri Lanka)
2010 Noorteadlase preemia Balti Sporditeadlaste konverentsilt suulise ettekande eest
Lisainfo
On Eesti Füsioterapeutide Liidu kutsekomisjoni liige, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Nõukogu liige, Eesti esindaja organisatsioonis European Network of Physiotherapy in Higher Education. On olnud rühmvõimlemise toimkonna liige, Eesti Võimlemisliidu juhatuse liige, Rahvusvahelise Rühmvõimlemise Organisatsiooni (IFAGG) tehnilise toimkonna liige
On viinud läbi mitmeid projekte ning rakendusuuringuid. Arved Vainu, Reet Linkbergi, Ivi Vaheri ja Anna-Liisa Tamme nimel on patentne leiutis „Mehhanoteraapiline seade ja mõõtmise meetod“.
Abielus, 10-aastase poja ema.
Allikas: ETIS
