Jaga
Pikaaegne negatiivne emotsionaalne laeng võib tervise täitsa tuksi keerata. Emotsioone me väga mõjutada ei saa, ent kindlasti saame mõjutada seda, kuidas me asjadele vaatame ja nendest mõtleme ning nii vähendada pidevalt negatiivsete mõtete mõjusfääri. Tegelikult ei pea negatiivsete emotsioonide läbielamine ilmtingimata halvasti mõjuma, mõni ebameeldiv emotsioon on isegi hea. Negatiivsed emotsioonid aitavad meil toime tulla raskete situatsioonidega.
Ent liialdane negatiivsus või mineviku üle mõtisklemine võtab meilt aga ära praeguse hetke – nii võivad jääda just praegu aset leidvad positiivsed asjad märkamata! Keeruline on siis, kui inimesed tunnevad mitut negatiivset emotsiooni mitme asja pärast korraga, tekkib pikaldane emotsionaalne segadus, mis võib viia terviseriskide tekkimise või tervise halvenemiseni. Seega oleks nutikas leida endale mingi tasakaal.
Meie emotsioonid mõjutavad meie keha ja füsioloogiat. Näiteks aju frontaalsagar jälgib emotsioone ja on aju kontrollpaneel ning taalamus vastutab, mil moel meie emotsioonid teostatakse. Rõõmuga seostatakse neurotransmittereid serotoniin ja dopamiin, tänu millele tekkivad kehas füsioloogilised reaktsioonid. Meeleolulanguse korral võib aidata ükskõik mis asi, mis meid alati rõõmsaks teeb – näiteks jalutuskäik koeraga või lemmikfilmi vaatamine. Sellega aitame neurotransmitteritel oma tööd teha ja tunneme end pärast tunduvalt paremini. Emotsioonid tekitavad füsioloogilisi reaktsioone ning seetõttu võime haigeks ka jääda suure stressi või mure tõttu. (McAdams, 2021)
Emotsioonid kehas
Nummermaa jt (2013) tehtud uuringus näidati inimestele kahte inimsiluetti, kuhu olid lisatud sõnad, lood, filmid või miimika. Katses osalenutel paluti värvida ära siluettidel koht, kus nad neid stiimuleid vaadates kõige rohkem emotsioone oma kehas tunnevad või kus üldse ei tunne. Eksperimentides osales erinevast rahvusest, keelekasutuse ja kultuuritaustaga inimesi. Selgus, et põhiemotsioone seostati muutusega rinnus: tekkisid hingamise ja südamerütmi muutused. Peaga seostusid peaaegu kõik emotsioonid. Suur aktiivsus ülajäsemetes olid seotud viha ja rõõmuga ning aktiivsuse vähenemine kurbusega. Muutusi seedimises ja kurgus seostati vastikusega. Rõõmu tunti üle kogu keha.
Mõnel inimesel lähevad enne stressirohket kogemust, näiteks esinemist käed külmaks, nad hakkavad higistama, võib tekkida käte värin, kõhuvalu, unetus, kõhulahtisus ja neil võivad hakata voolama pisarad. Emotsioonid on nii meie kehas kui ka mõtetes. Selleks, et emotsioonid ei võtaks täielikult keha üle võimust, tuleb õppida ennast maha rahustama. (Nummermaa jt, 2013; McAdam, 2021)
Mõtted on ka seotud sellega, kuidas me emotsioone näeme või lingvistiliselt sõnastame. Näiteks: „Ta on täielik peavalu“, „See inimene ajab mul südame pahaks/südame täis”, „See laul või film oli niivõrd ilus, et tekitab külmavärinaid“, „See toit paneb suu vett jooksma“, „Kooli tõttu on närvid pingul”. Need väljendid näitavad umbkaudselt, kus kehas me teatud füsioloogilist aistingut tunneme. Kui tunneme end rõõmsalt, siis võime end tunda “kergelt nagu udusulg”. Tööintervjuule minnes on meie lihased pinges ja oleme ärevad. Pikaaegne stress võib tekitada muuhulgas immuunsussüsteemi võimekuse langust, depressiooni, ärevust, südameataki või läbipõlemist. Meie mõtted mõjutavad meie tundeid ja vastupidi. Mõeldes häid mõtteid, tunneme end paremini ja ennast halvasti tundes kipume ka ärevamalt mõtlema. (Nummermaa jt, 2013; McAdam, 2021).
Neuroteadlane Richard J. Davidson kasutas ajupildi diagnostikat ja leidis, et positiivsed emotsioonid võivad aktiveerida aju kõhtmise juttkeha osas. Mida kauem aktiivsus kestab, seda parem on inimese heaolu. See vähendab kehas ka stressihormoonide taset. (News in Health, 2015)
Meie emotsioone mõjutab ka mediteerimine ja enesesisendus. Inimesed, kes teavad oma väärtust, oskavad ka end paremini rahustada ja end veenma muutuma positiivse tervisekäitumise suunas, aga enesesisendus peab tulema inimesest endast. Mõnikord inimesed arvavad, et emotsioonid on nagu ilm: muutlik ja ettearvamatu, aga tegelikult meil on osaline kontroll selle üle, mida me tunneme. Me võime oma suhtumist asjadesse muuta, muutes seeläbi ka oma emotsioone. (News in Health, 2015)
Inimestel, kellel on rohkem positiivseid mõjureid, on väiksem kortisoolitase kehas. Positiivne tuju mõjutab kardiovaskulaarseid funktsioone, nagu südame löögisagedus ja vererõhk. Samuti mõjutab tuju ka immuunsussüsteemi. Positiivseteks mõjuriteks on näiteks positiivsete emotsioonide kestus, aga ka tervislik eluviis. Kuigi positiivse suhtumise ja emotsioonide ning terviseseisundi seotust on raske kindlaks teha, on uuringutega kindlaks tehtud, et positiivsed mõjurid avaldavad mõju suremusele ja elueale. (Dockray, Steptoe, 2010)
Stressi mõju
Medline Plus meditsiinientsüklopeedia järgi mõjutab stress kogu keha, emotsioonid tekitavad stressi või eustressi. Lühiajaline stress on kehale kasulik ning aitab vältida ohte, aga pikaajaline kahjulik. Veel kahjulikum on olla pinges ka siis, kui stressiallikat enam pole ehk ollakse põhjuseta ärev ja paranoiline. Need võivad viia erinevate tervisehädadeni nagu nahaprobleemid, lihaspinged, pidev väsimus, tähelepanuhäired, ärevushäired, depressioon, kõrgenenud vererõhk, menstruaaltsükli häired ja kaalutõus või -langus.
Lihaspinge on reflektoorne reaktsioon stressile: see kaitseb meie keha vigastuste ja valu eest. Pidev lihaspinge võib aga viia muude tervisehäireteni. Lisaks seostatakse õla-kaela-pea pinget peavalude ning migreenidega. Kroonilise stressiga inimesed, kes vigastavad end – neil võivad välja kujuneda lihashaigused. Omakorda indiviididel, kes kardavad valu või end uuesti vigastada, on suurem stressireaktsioon ja seetõttu võib tervis halveneda. Lihaspingete vastu võivad aidata erinevad teraapiad. Need parandavad liikumisvõimet, stressile reageerimist ning tuju.
Stress võib ka mõjutada hingamisteid: võib tekkida düspnoe, astma või muu respiratoorne häire, nagu hüperventilatsioon, näiteks paanikaataki korral.
Süda ja vereringe. Pinges olles töötab süda kiiremini ja kehasse vabaneb hormoone, mis aitavad stressirohke olukorraga toime tulla. Hapnikuvajadus on suurenenud, lihased on pinges ning oleme valmis end ohtude eest kaitsma. Pikaaegne suur stress võib viia hüpertensiooni, südameataki või südamerabanduse tekkeni.
Endokriinsüsteem. Stressi toimel suureneb glükokortikoidide tase veres, mille tõttu suureneb ka kortisooli tase. Need aitavad stressirohketes olukordades toime tulla, reguleerides immuunsüsteemi talitlust ja vähendades kehas põletikulisi reaktsioone.
Seedetrakt. Stress võib mõjutada meie seedetrakti ja põhjustada valu, puhitust ning teisi ebameeldivaid tundeid kõhus. Seedetraktis asuvad ka miljonid bakterid, mis aitavad hoida meie tervist ning kui seal on midagi paigast ära, on seda tunda.
Närvisüsteem. Kesknärvisüsteemil on tähtis osa, sest see juhib meie keha vastupanu stressile, reguleerides autonoomset närvisüsteemi ning mängides keskset rolli selles, kas me tõlgendame infot ohtlikuks või ohutuks.
Kuidas stressiga toime tulla?
Õppides enda ärevust tundma, saame me sellest teadlikuks ning oskame pidurdada „võitle või põgene“ reaktsiooni ja iseennast maha rahustada. Emotsioonidega tegelemine, nende aktsepteerimine ja nende nö läbielamine aitab mõelda selgemalt ja rahulikumalt. Nii saame oma aju ümber treenida – et tal on ohutu. Tänu sellele me ei reageeri enam igale asjale niiväga emotsioonide rohkelt. Oluline on ka oma baasvajaduste eest hoolt kanda (McAdam, 2021): stressiga aitavad toime tulla head suhted ja teiste tugi, regulaarne füüsiline trenn ja hea ööuni. Vajadusel konsulteeri arsti, psühholoogi või erialaspetsialistidega (APA, 2018).
Allikaloend
• McAdam, E. (2021). Therapy in a nutshell. https://www.youtube.com/watch?v=c3kznC9m3Nc
• Nummenmaa, L., Glerean, E., Hari, R., Hietanen, J. K. (2013). Bodily maps of emotions. PNAS, 111(2): 646-651. https://www.pnas.org/content/pnas/111/2/646.full.pdf?hc_ location=ufi
• Medline Plus. Stress and your health. https://medlineplus. gov/ency/article/003211.htm
• American Psychology Assosiation (APA). Stress effects on the body https://www.apa.org/topics/stress/body. 1. november 2018
• Dockray, S., Steptoe, A. (2010). Positive affect and psychobiological processes. Neurosci Biobehav Rev 35(1): 69–75 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2895001/
• News in Health. Positive Emotions and Your Health. August 2015. https://newsinhealth.nih.gov/2015/08/positive-emotions-your-health
• Murphy, C. (2018). This Is How Joy Affects Your Body. Healthline. https://www.healthline.com/health/affects-ofjoy
