Jaanuari lõpus toimus Sisekaitseakadeemia poolt korraldatud talvine lõpuharjutus Väike-Maarja lähistel asuval harjutusväljakul. Õppus Väike-Maarjas oli minu kui õppejõu jaoks üllatavalt positiivne. Tegemist oli suure õppusega, kus erinevad struktuurid olid oma meeste ja varustusega väljas, et viia läbi võimalikult realistlik ja sündmusterohke harjutus. Selline koostöö aitab õpilastel mängida läbi erineva keerukusega situatsioone ning valmistab neid ette eesootavateks olukordadeks tööpõllul.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise meditsiini tehniku (EMT) õppekava ongi oma olemuselt suures osas praktiline. Läbi praktiliste harjutuste käib tõsine teoreetiliste teadmiste kinnistamine. Samuti saavad õppekava õppurid hea kogemuse erakorralise meditsiini osakondade ja kiirabi praktikast, mille kaudu neil on võimalus õpitut harjutada reaalsete patsientidega. Sealjuures tuleb omavahel siduda käelised oskused, teadmised anatoomiast ja füsioloogiast, ravimitest ja nende kasutamisest ning erakorralisse meditsiini kuuluva varustuse nagu EKG, kardiomonitor, erinevad lahased, žgutid jne, kasutamise oskused.
Erakorralise meditsiini tehniku roll kiirabibrigaadis on absoluutselt olulise tähtsusega. Lisaks heale autojuhtimise oskusele peavad nad tundma väga hästi varustust, millega töötavad ning olema valmis brigaadi oma oskuste ja teadmistega toetama. Sõltuvalt regioonist saab EMT eriala lõpetanu töötada kiirabibrigaadi kas teise või kolmanda liikmena. Samuti on nad väga oodatud erinevate haiglate erakorralise meditsiini osakondades.
EMT õppekava on üles ehitatud tsükliõppena ning koolis veedetud nädalad on enamasti intensiivsed. Mõnedele õpilastele on EMT õpe heaks hüppelauaks suundumaks edasi õppima kas õendust või arstiteadust. Olles ka ise aastaid tagasi lõpetanud EMT kursuse mäletan selgelt, kui põnev ja avastamisrohke see õpe minu jaoks oli. Parajalt mitmekesine, hästi üles ehitatud, moodsates tingimustes, kaasaegse varustusega ning mõõdukalt proovile panev. Minu jaoks oli see vägagi elumuutev kogemus ning soovitan kandideerida kõigil, kellel on huvi selle ameti vastu. Vastuvõtt õppekavale toimub sel suvel 12. juunist 31. juulini.
Vastuvõtul arvestatakse keskkooli/gümnaasiumi lõputunnistuse keskmist hinnet (osakaal 50% punktisummast) ning vestluse tulemusi (osakaal 50% punktisummast). Vastuvõtuvestluse eesmärgiks on hinnata kandidaadi valmisolekut tervishoiuvaldkonnas õppimiseks ja töötamiseks, eetilisi hoiakuid ning eneseväljendusoskust. Lisainfo: nooruse.ee/vastuvott.
Kristina Johanson, erakorralise meditsiini tehniku õppekava õppur
Jaanuari lõpus Väike-Maarja lähistel toimunud harjutusel osalesid Sisekaitseakadeemia õppurid Päästekolledži päästja ja päästemeeskonna juhi erialalt, Politsei- ja Piirivalvekolledži õppurid, kiirabi ja ERASMUS programmi õpilased. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli EMT23 (2023. a sügisel õpinguid alustanud) rühmal oli samuti suurepärane võimalus harjutusel osaleda. Meie rühma liikmete ülesandeks oli olla kiirabibrigaadi II ja III liikmed. Kiirabibrigaadi I liikme kohta täitis õde, kelle jaoks oli see juhtivliikme õppe osa ning nende puhul sooritust ka hinnati.
Enamusele meie rühma liikmetest oli selline kiirabibrigaadis sõitmine esmakordne. Olime küll sügisesel õppekäigul Tallinna Kiirabisse kiirabisõidukiga tutvunud, kuid ise seal toimetada ei olnud saanud. Päev algas hommikul vara. Meie esmasteks ülesanneteks oli endale selgeks teha sõiduki sisemus (kuidas raam sisse-välja käib) ja vaadata üle kottides olev varustus. Selle juurde kuulus ka lühike tutvumine juhtivliikmega ning peale üksteisele toetavate ja julgustavate sõnade ütlemist tuligi läbi “Häirekeskuse” väljakutse päästesündmusele.
Päeva jooksul mängiti läbi kolm erinevat päästesündmust, mida lahendasid ühiselt politsei-, pääste- ja kiirabiüksused. Sündmused, mis talvise lõpuharjutuse jooksul läbi mängiti, olid mitmekülgsed hõlmates avariisid, tsisternidesse kukkunud isikuid, leekidesse sattunud isikuid, beebisid, kõrgustes ja kaevus oleva abivajaja päästmist ning veest päästmist. Päästesündmused olid suurepäraselt üles ehitatud ja professionaalselt läbi mõeldud. Kogemus, mida selline päev kõigile osalejatele andis, tuleb kindlasti edaspidises töös vägagi kasuks ning andis juurde uusi teadmisi eeskätt just erinevate ametkondade ühise tegutsemise kohta päästesündmusel. Kõike seda ei ole võimalik õppida muud moodi, kui praktiliselt läbi tehes.
EMT23 rühma ootab varsti ees praktika kiirabis ning talvisel lõpuharjutusel osalemine andis kindlasti juurde palju praktikal vajaminevaid teadmisi ja oskusi. Kõige tähtsam on ehk siiski õppuselt kaasa saadud tunne, et ühiselt tegutsedes saavad kõik sündmused parimal võimalikul moel lahendatud.
Loodetavasti saavad järgevate aastate erakorralise meditsiini tehniku õppurid samuti osaleda talvisel lõpuharjutusel. Praegused „emtikad“ kirjeldavad päeva harjutusväljakul järgmiselt: mitmekülgne, avardav, maagiline, hämmastav, õpetlik, hädavajalik, omapärane ja huvitav.
Lugejale teadmiseks lühidalt ka sellest, mida kujutab endast erakorralise meditsiini tehniku õpe. Esiteks on tegemist kutseõppega, mis kestab ühe õppeaasta. Selle aasta sisse mahub 60 ainepunkti, millest 21 koguneb praktikatest erakorralise meditsiini osakonnas ja kiirabis. Koolis toimuvad tunnid on suuresti praktilist laadi ning nende läbiviimiseks kasutatavad vahendid on samaväärsed ja kohati isegi paremad kui praktikabaasides endis. Kolmandaks on õppekava üles ehitatud selliselt, et enamus õppeained on omavahel põimitud ja loogilises järjekorras eriala omandamiseks. Suurem osa õppeaineid on suunatud patsiendi käsitlemisele.
Kokkuvõtvalt saab EMT õppe kohta öelda, et lisaks õpitule avardab see väga palju üleüldist maailmapilti, viib sind kokku paljude uute inimestega, pakub tohutuid võimalusi enesearenguks ning õpetab sind toime tulema rõõmude ja stressiga.
EMT23 rühmal on väga vedanud, sest kokku on sattunud nii tore seltskond, kellega sellisel õpiteekonnal koos olla!
Mairo Vaheoja, erakorralise meditsiini tehniku õppekava õppur
22.-25.01.24 toimusid Väike-Maarjas Päästekooli harjutusväljakul iga-aastased erinevatest ülesannetest koosnevad õppepäevad. Õppustest võtavad osa Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja Päästekooli päästja erialal ja päästemeeskonna juhiks õppivad õppurid, Politseikooli kadetid, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis erakorralise meditsiini tehniku (EMT) eriala omandavad õpilased ja Tartu Kiirabis õde-brigaadijuhi koolitust läbivad õed. Nende päevade sees mängitakse läbi realistlikud situatsioonid erineva sisuga õnnetustest.
Tartu Kiirabi õde-brigaadi juhiks õppijad ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise meditsiini tehniku eriala õpilased osalesid õppustel kahel päeval. Nendel päevadel oli meil suurepärane võimalus vahetada oma teooriatunnid praktiliste tegevuste vastu. Õnnetused, millega tervishoiu kõrgkooli õpilased rinda pidid pistma, olid näiteks jäisest veest välja toodud kannatanu aitamine, autoavariis kannatanute aitamine, põletushaavadega kannatanute aitamine. Lisaks said meditsiinitehnikud väga reaalse pildi kiirabi tööpõllult – kuidas käib kannatanute abistamine kriitilises olukorras. Tegemist oli väga kiirete, aga sisukate ja hästi planeeritud päevadega. Loodan, et võimalus sellisel õppusel osaleda on ka järgmisetel kursustel. Soovitan järgmise aasta õppuritele kasutada seda suurepärast võimalust oma teadmised ja oskused proovile panna ning võtta vastu kõik, mida see päev pakub!
Siinkirjutaja jagab järgnevalt oma kogemust ka õpingutest EMT õppekaval:
Enne kooli algust ei olnud mul visiooni mismoodi see õppekava on koostatud. Alustatud teekonnale tagasi vaadates saan öelda, et see on olnud kooli algusest siiamaani väga loogiline protsess. Üks õppejõududest küsis juba ka õppurite tagasisidet õppekava ning erakorralise meditsiini osakonna praktika ja selle käigus vajaminevate oskuste kohta. Tagasiside põhjal on plaanis teha järgmise aasta õppeprogrammis muutusi, mis tähendab uutele õpilastele veelgi sujuvamat õppeprotsessi ning paremat lõpptulemust.
Meie õppeaasta algas sügissemestril ning teen nüüd linnulennult ülevaate senisest õppetööst.
Esimene aine EMT õpingutel oli inimese anatoomia, mis ongi kõige alus ning võimaldab minna edasi järgmiste ainetega, kuna need kõik on omavahel seotud. Anatoomia tundmine on oluline, et kiirabitöötajad räägiksid n-ö ühte keelt, saaksid üksteisest aru ja suudaksid pakkuda abivajajale õiget abi. Anatoomiaga samal ajal toimus ravimiõpetus, mis on väga suure mahuga aine. Selle käigus õpitakse ravimirühmasid ja ravimite liigitust gruppidesse, samuti nende ainete asukohta organismis ja toimimismehhanisme. Samuti anti ülevaade kiirabis enim kasutatavatest ravimitest, nende ampullide suurustest, toimeaine suurusest ampullis ning juhised ravimite lahjendamiseks. Lisaks sellele tuli lahendada ka arvutusülesandeid.
Suhteliselt alguses lisandus meie tunniplaani aine „Erakorralised haigestumised“. Need tunnid hõlmasid teadmisi inimeste põhilistest tervisenäitajatest nii laste kui ka täiskasvanute puhul ning nende näitajate mõõtmisest. Saime teada, missugused on normnäidud südamelöökidel ja hingamissagedusel, missugused on normaalsed vererõhunäidud ja kuidas mõõta vererõhku. Aine raames õpetati koguma infot inimese tervisliku seisundi kohta: mida küsida ja missuguses järjestuses küsida.
Samal ajal omandasime teadmisi hooldustoimingutest ja õe abistamisest. Selle teema raames puutusime kokku protseduuridega, mida me ise ei teosta, aga mis võimaldavad õde assisteerida tema antud juhiste järgi. Lisaks toimusid kevadsemestril ka ergonoomikatunnid, mis andsid teadmisi ja oskusi abi vajavate inimeste tõstmiseks ja liigutamiseks kas kühvelraami või tõstetekiga. Saime teada, kuidas aidata patsienti voodisse ja voodist välja ning mis kõige olulisem – kuidas säästa ennast ja oma keha selliseid liigutusi tehes.
Eelpool mainitule lisaks olid õppekavas kutse omandamiseks vajalikud ained muudest eluvaldkondadest nagu näiteks, suhtlemine ja meeskonnatöö, õppimine ja juhendamine, vene keel, karjääri planeerimine, digiajastu tehnoloogiate kasutamine. Õppeained lõppesid sügissemestriga, kas õppejõu poolt määratud töö või arvestusega.
Sügissemestri lõpupoole algas õppijatel erakorralise meditsiini osakonna praktika, mis hõlmab 150 astronoomilist tundi ning tuleb ära teha umbes kolme kuu jooksul. Märtsis algab teine praktika, mis tuleb toestada kiirabibaasides. Praktikatunde on kiirabis ettenähtud 160 astronoomilist tundi ja see peab olema läbitud 20. mai seisuga.
Kevadsemestri algusega veebruari keskel algas meil uus õppetsükkel, mis sisaldab uusi õppeaineid nagu traumahaige patsiendi käsitlemine, erinevas eas patsient, kriisipsühholoogia, päästetööde alused ja turvataktika, tegutsemine suurõnnetuste korral, dokumendihaldus jne. Kõik on vajalik selleks, et õppijate teadmistepagasit veelgi täiendada ja anda neile enesekindlust ning oskusi, et tulevikus antud erialal läbi lüüa. Kooliaasta lõpeb lõpueksamitega, mis toimuvad juuni alguses.
Üldiselt on see kooliaasta olnud minu jaoks meeldiv, kuigi on olnud ka raskeid ja ebamugavaid hetki. Siiamaani olen nendest jagu saanud. Ootan kevadsemestri lõppu suure huviga ja tahan näha, kuhu see teekond mind välja viib. Olen rahul, et selle eriala valisin ja ootan tulevikku suure põnevusega. Usun, et järgmise aasta õppijatel kulgeb õppetöö veelgi sujuvamalt kui meil ja nende teekond kujuneb seeläbi veelgi põnevamaks.