Jaga
Eesti riigi strateegilistes dokumentides on üha enam juttu ettevõtete ja kõrgharidusasutuste koostööst. Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on juhtinud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ koostamist. Juba arengukava nimetus annab aimu, et üheks eesmärgiks on koostöö teaduse ja ettevõtluse vahel. Kõrgkoolil on selles vallas juba edukaid näiteid, kuid koostöö ettevõtlusega vajab veel arendamist ja lahtimõtestamist.
Siinkohal on oluline mõelda, kuidas kõrgkool saaks ennast antud teemal positsioneerida ja mitte ainult selle mõttega, kuidas oma dokumente (nt järgmist arengukava) ümber sõnastada. Tuleks mõelda, kuidas me saaks toetada kõrgkooli koostööd ettevõtetega, kuidas ennast selles osas arendada ja mida saame omalt poolt ettevõtetele pakkuda. Lisaks on ju ka tore saada riigilt tuge ettevõtluskoostöö edendamiseks – see tuleb ASTRA+ meetmega 2023. aasta II pooles. Kindlasti kerkib esile küsimus, et milleks see kõik?
Kõrgkooli mitmekülgne roll
Vastus on väga mitmetahuline ning paari leheküljega ma isegi ei ürita sellest teemast täit ülevaadet anda. Kõrgharidusasutuste roll globaliseeruvas maailmas ei ole ainult õpetamine, teadustegevus ja panustamine kogukonna teenimisse, mida meie kõrgkool teeb superhästi – neilt eeldatakse ka panustamist kohaliku majanduse arengusse lisandväärtuse pakkumise ja innovatsiooni kaudu. Lisaks muutub teadustegevus üha interdistsiplinaarsemaks – erasektori ja kõrgharidusasutuste uurimisteemad kattuvad üha enam.
Paljudes riikides on teatud erialadel näha tudengite arvu ning riikliku rahastuse langust, mistõttu on vaja otsida lisatulu teenimise võimalusi. Ettevõtliku kõrgkooli roll oleks sel juhul anda oma tudengitele teadmised ja oskused, kuidas olla ettevõtlik. Samas peab kõrgkool ka ise arenema – näiteks leidma võimalusi, kuidas oma teadmisi turul pakkuda. Ettevõtete jaoks on üheks olulisemaks konkurentsieeliseks teadmised ning nende hankimisel on üheks tähtsaks kanaliks väljaspool oma põhitegevust esile kerkinud just kõrgharidusasutused. On tekkinud olukord, kus ettevõtetel pole majasiseseid teadmisi piisavalt või ei ole võimekust ega mõtet nendesse väga palju investeerida. Siinkohal võiksime kõrgkoolina mõelda, missuguseid teadmisi saame tervishoiuvaldkonna ettevõtetele omalt poolt pakkuda.
“Ettevõtete ja kõrgkoolide teadmised on mõnevõrra erinevad, kuid täiendavad üksteist ja tänu sellele on võimalik taotleda rahastust meetmetest, mida eraldiseisvalt ei saaks teha.”
Kindlasti on ettevõtete ja kõrgharidusasutuste koostöö kohta võimalik leida häid näiteid Euroopast ja USAst, eriti kui tegemist on alusuuringutele keskendunud suurte ülikoolide ja TA-mahukate (TA ehk teadus- ja arendustegevus – toim.) ettevõtete koostööga. Tartu Tervishoiu Kõrgkool ei ole suur ülikool ning seetõttu ei tohi ka tekkida arusaam, et suuri ülikoole ja rakenduskõrgkoole peaks sarnaselt hindama. Kõrgkool annab igal aastal oma panuse Eesti riigi arengusse, koolitades välja tulevasi spetsialiste, seejuures pole ju tegelikult vahet, kas tervishoiuasutused on aktsiaseltsid või sihtasutused. See vahe on sees aga ASTRA+ meetmes, kus võtmeindikaator on koostöö erasektoriga, mitte mittetulundusühingu või sihtasutusega.
Kõnekad näited
Huvitavaid koostöönäiteid nägin tudengite rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil, mida eelmisel aastal korraldasid Tallinna Strateegiakeskus ja SA Eesti Rakenduskõrgkoolid. Need näited on seotud ettevõtete tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmisega, uute teenuste ja toodete arendamisega. Konkursi võidutöö oli Sven-Erik Mändmaa (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) koostatud – ta aitas ettevõttel Cleveron arendada robotkullereid. Töö tulemusena valmis andmekogu, mis aitab treenida masinõppe mudelit. Loodud protsess võimaldab täiendada liiklusmärkide andmekogu ning arendada liiklusmärkide tuvastamise süsteemi. Auhinnatud tööde hulgas oli ka Ingrit Roosilehe (Eesti Lennuakadeemia) töö „Tartu piirkonna õhuruumi analüüs mehitamata õhusõiduki süsteemide testala loomiseks”, mille eesmärk oli välja selgitada, kuhu on otstarbekas arendada testala Tartu mehitamata õhusõidukite jaoks. Mehitamata õhusõidukeid kasutatakse üha enam nii avalikus kui ka erasektoris.
Lisaks oli konkursil veel väga palju praktilisi töid. Näiteks kaardistasid tudengid (Elerin Kaasik ja Kethlin Visas, Tallinna Tehnikakõrgkool) tekstiilijäätmeid efektiivsema tootmisprotsessi organiseerimiseks ettevõttes Wendre AS. Viidi läbi jäätmemajanduse analüüs, leidmaks kitsaskohad, mille abil teha parendusettepanekuid efektiivsemaks tootmisprotsessiks (efektiivsuse kasv kuni 10% aastas). Uurimise eesmärk oli vähendada nende tekstiilijäätmete hulka, mis suunatakse ladestamiseks jäätmekäitleja juurde.
Natuke veel lugemist, enne kui tulevad tervishoiualased näited. Näiteks Eliisa Saare ja Geithy Tamme (Tallinna Tehnikakõrgkool) konkursile esitatud töö on minu arvates väga praktiline ning aitab ka kirjeldada riigi innovatsioonisüsteemi. Töö eesmärk oli ergonoomiliste katsete hindamismeetodi väljatöötamine Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse kasutusmugavuse, lõikelise lahenduse ja materjali sobivuse määramiseks, mida oleks võimalik lisada hankenäidiste hindamissüsteemi. Nõudluspoolse innovatsioonipoliitika üheks näiteks on just riigihanked, mis on suunatud uute toodete või teenuste arendamiseks või olemasolevate täiustamiseks.
Antud juhul töötati välja lahendus, mis aitab Päästeametil koostada hanked nii, et selle tulemusena saavad nad endale ergonoomilised rõivaid. Ettevõte, kes taolisi rõivaid valmistab, peab leidma lahendusi, kuidas neid rõivad vastavalt tellija vajadusele arendada ja toota. Avalik sektor kulutab igapäevaselt keskmiselt 19,1 miljonit eurot hangetele (sõlmides 58 lepingut päevas). Selle hulka kuuluvad kohalike omavalitsuste hanked – koolitoit, teehooldus, ehitustööd. Siinkohal on võimalik ja vajalik mõelda, kuidas hankida ettevõttetelt tooteid ja teenuseid selliselt, et avaliku sektori poolt pakutavad teenused oleksid senisest efektiivsemalt, säästlikumalt, innovaatilisemalt ning tervise- ja keskkonnateadlikumalt korraldatud.
Järgnevalt on välja toodud tudengite tööd, mis haakuvad rohkemal või vähemal määral tervishoiu või meie kõrgkooliga. Kes soovivad pikemat tutvustust, palun kirjutage mulle (jaanlooga@nooruse.ee).
- Serli Raudseping (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Töötervishoius töötavate õdede iseseisva vastuvõtu tegevusjuhendi koostamine AS Qvalitas Arstikeskuse näitel“
- Brenda Jaup (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), „Koeri kaasav tegevusteraapia insuldi läbi põdenud patsientide taastusravis“
- Monika Oolep (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), „Eesti tipprestoranide turunõudluse väljaselgitamine KBFI toiduanalüüsi järele White Guide 2022 põhjal“
Paljude eelpool nimetatud näidete põhjal saab öelda, et koostöö ettevõtetega võib aset leida mitmel moel. Näiteks on võimalik küsida ettevõtetelt uurimistöö teemasid, mida tudengitele välja pakkuda või hoopis arendada ettevõtete teenuseid kõrgkoolide vahelise koostöö tulemusena. Samuti võib ettevõte ise pöörduda kõrgkooli poole mingi kindla probleemiga, mida lahendada.
Missugune on kõrgkooli kasu koostööst ettevõtetega? Lühidalt kokkuvõttes saab välja tuua järgmisi aspekte: teadus- ja arendustegevuse alane koostöö ettevõtetega võimaldab kõrgkoolil saada uusi teadmisi ja ligipääsu uutele uurimistöö läbiviimise võimalustele uute meetodite ja seadmete abil, samuti on uurimistöö läbiviimise protsess iseenesest teistsugune. Selline koostöövorm on samas ka rakendusliku iseloomuga, mida USA-s nähakse hea publitseerimise võimalusena. Põhjuseks on asjaolu, et ettevõtlusega seotud teema puhul ei ava ainult ülikoolide koostatud artiklid teemaga seotud lahendusi piisavalt põhjalikult, mistõttu nende mõju ühiskonnale jääb nõrgemaks. Samuti on oluline rõhutada, et ettevõtetega koostöös loodud lahendused jõuavad suurema tõenäosusega turule ning niimoodi võidab sellest ka ühiskond. Lisaks toob edukas koostöö ettevõtetega kasu uute uurimisteemade näol ning avardab võimalusi projektidele rahastuse leidmiseks. Ettevõtete ja kõrgkoolide teadmised on mõnevõrra erinevad, kuid täiendavad üksteist ja tänu sellele on võimalik taotleda rahastust meetmetest, mida eraldiseisvalt ei saaks teha.
Loo lõpetuseks soovin, et mõtleksite erinevate ettevõtluskoostöö võimaluste peale. Samuti tegevuste peale, mida me võiks kõrgkoolina paremini teha, et olla atraktiivne koostööpartner. Kõik mõtted on teretulnud minu e-postile jaanlooga@nooruse.ee.
