Innovatsioon elus ja meditsiinis: mida on pandeemia meile kasulikku toonud?

Juba üle kahe aasta on kogu maailm elanud koos koroonaviirusega. Juhtumite koguarv maailmas oli 16. märtsi seisuga üle 462 miljoni. Pandeemia on toonud muutusi ka meie elustiili. Distantsõpe on õpilaste, üliõpilaste ja nende vanemate jaoks muutunud igapäevaseks, kohtumised sõpradega Zoomi, Discordi või Skype’i vahendusel pole enam haruldus ning kontoritöötajad töötavad sagedamini kodus ja lähevad kontorisse harvemini. Praegune olukord tekitab mulje, et selle aja jooksul pole midagi head juhtunud. Kuid selles artiklis tahaksin välja tuua mõned asjad, mis on meie elu paremaks muutnud. See artikkel toob esile seitse tervishoius ja argielus olulist uuendust.

1. Käte desinfitseerimine

Pandeemia ajal hakkasid inimesed oma tervise eest rohkem hoolt kandma, eriti aga käte ja pindade puhtuse eest. Rutiinne kätepesu ja desinfitseerimine oli ja on kõigile tervishoiutöötajatele kohustuslik, samas ei ole see nii tavaelanikkonna seas. Nüüd aga võib öelda, et suurel osal elanikkonnast on tekkinud harjumus desinfitseerida käsi enne ja pärast mistahes asutuse külastamist. Loomulikult on sellele kaasa aidanud desinfektsioonivahendite paigaldamine peaaegu kõikidesse asutustesse.
Bradley Corporationi uuringu kohaselt teatas 2020. aasta aprilli seisuga 90% täiskasvanutest, et pesevad käsi varasemast sagedamini. Käte puhtana hoidmine on üks olulisemaid samme, mida saame teha, et vältida haigestumist ja teiste nakatamist.

2. Telemeditsiin

Nimetus „telemeditsiin“ on kreekakeelse tüvega, tulenedes sõnast „tele“ (kaugel/eemal). See on suhteliselt uus valdkond, mis on Covid-19 pandeemia ajal astunud suure sammu edasi.
Telemeditsiin on meditsiiniteenuste, sealhulgas uuringute ja konsultatsioonide kaugpakkumine telekommunikatsiooni infrastruktuuri kaudu. Covid-19 pandeemia ajal on kohustuslik sotsiaalne distantseerumine ja tõhusate ravimeetodite puudumine muutnud telemeditsiini kõige turvalisemaks interaktiivseks süsteemiks nii nakatunud kui ka nakatumata patsientide ja arstide vahel.
Enne koroonaviiruse pandeemiat oli telemeditsiin paljude arstide jaoks e-tervise lisateenus, mida oli tore omada, kuid mille kasutamine polnud kohustuslik. Tänapäeval on sellest saanud elanikkonnale meditsiiniteenuste osutamise oluline osa. Arstid, tervishoiueksperdid ja patsiendid on seisukohal, et pärast pandeemiat jääb kiirelt arenev telemeditsiin meile alles ning areneb jõudsalt edasi.

3. 3D-printimine

Koos Covid-19 pandeemiaga on järsult suurenenud vajadus meditsiiniseadmete ja tervisetoodete, eriti isikukaitsevahendite järele. Meditsiiniseadmete tööstus seisab silmitsi kasvava nõudlusega ning vajadust lihtsa, odava ja kiire tootmismetoodika järele tuntakse rohkem kui kunagi varem.
Püüdes seda probleemi lahendada on tootjad pöördunud 3D-printimise poole, et rahuldada nõudlust ja suurendada meditsiiniseadmete tootmist. Pandeemia algusaegadel välja töötatud ja kasutatud tüüpiliste seadmete hulka kuuluvad käed-vabad ukseavajad, näomaskid, visiirid, hingamisaparaadid ja vahendid Covid-19 testimiseks.

4. Uued meetodid ravimite väljatöötamiseks

Mitme ohutu ja tõhusa Covid-19 vaktsiini väljatöötamist vähem kui aastaga võib ilmselt tulevikus meenutada kui üht suurimat teaduse edusamme inimkonna ajaloos. Üks põhjus on see, et seni konkureerinud ettevõtted on hakanud koostööd tegema ning püüavad teha kõik endast oleneva viiruse alistamiseks.
Lühidalt öeldes on suur osa teadusmaailmast fokusseerunud Covid-19 ravimeetodite väljatöötamisele. Mõned ravimite väljatöötamise lihtsustatud regulatsioonid võivad Covid-19 pandeemiaga kaduda, kuid uuenduslikud lähenemisviisid testimises ja koostöös jäävad teadusele kasutada ka edaspidi.

5. Nakatumist ennetavad vidinad ja seadmed

Pandeemiast inspireeritud desinfitseerimistehnoloogiad on nüüd kõikjal. Lisaks kätepuhastusvahenditele, ruumide märgpuhastustele ning esemete ja erinevate pindade desinfitseerimisele igapäevaste toodete abil on meil vajadus viiruste vastu võitlemiseks ka teiste meetodite ja vahendite järele.
Selle aja jooksul on tekkinud neid väga erinevaid, antimikroobsetest seljakottidest kuni tõeliselt ägedate robotiteni, mis eraldavad ultraviolettkiirgust ja puhastavad õhku. Samuti on kaasaskantavad UV-puhastusvahendid autole, prillidele või muule. Alates filtreerivatest näomaskidest kuni baktereid hävitavate ultraviolettkiirteni – see kõik on loodud desinfitseerimiseks ja bakterite eest kaitsmiseks – seepi pole vajagi! Isegi vidinaid, mille otsene puhastamine varem oli problemaatiline, kavandatakse nüüd nii, et puhastamine oleks kiirem ja tõhusam: telefoniümbrised, ekraanikaitsed, sülearvutid ja puutetundlikud ekraanid on nüüd valmistatud antimikroobsest materjalist, mida on võimalik kiirelt desinfitseerida.

6. Mobiiltelefonirakendused

Elame tehnikaajastul ja tavalise nutitelefoni kasutamine igapäevasteks asjadeks, näiteks kohvi keetmiseks või majas tulede kustutamiseks, ise linna teises otsas viibides, on meil üsna mugav ja sageli kasutatav lahendus. Seetõttu ei kujunenud pandeemia programmeerijate jaoks takistuseks, vaid vastupidi – põhjuseks uute mobiilirakenduste loomisel.
Mitmed riigid on oma kodanikele välja töötanud rakendused, mis teavitavad selle kasutajat koroonaviiruse puhangutest ja võimalikust kokkupuutest nakatunutega. Nii sündisid Soome programm “Koronavilkku”, Saksa “Corona-Warn-App”, Austraalia “COVIDSafe”, Taani “Smittestop” ja paljud teised. Selliste rakenduste hulgas on meil ka kodumaise tootja programm HOIA. Alates 2020. aastast on see allalaadimiseks saadaval kõigile GooglePlay ja AppStore’i kasutajatele. Seda programmi saab seni kasutada vaid Eestis. Teave nakkuse kohta jõuab kasutajani ühest telefonist teise Bluetoothi ​​kaudu.
Samal ajal on arendajad pööranud olulist tähelepanu iga kasutaja andmete turvalisusele. See tähendab, et nii teave haiguse kohta kui ka kasutajate telefoninumbrid on konfidentsiaalsed ning neid ei saa kasutada programmi arendajad ega telefonitootjad. Vaid ühe nädalaga laadis rakenduse alla umbes 65 000 inimest, kellest viis inimest märkis end selles rakenduses nakatunuks. Kindlasti vajab ka see rakendus veel täiustamist.

7. Vidinad tervishoiutöötajatele

Meditsiin ei seisa kunagi paigal ja areneb pidevalt, kohandudes keskkonnatingimuste, inimeste vajaduste ja hetkeolukorraga maailmas. Välja on töötatud mitmeid uusi seadmeid, mis aitavad tervishoiutöötaja tööd lihtsustada.
Selliste uuenduste hulgas on ka pulssoksümeeter. See seade on pandeemia ajal muutunud väga populaarseks ning paljud on selle ka koduseks kasutamiseks ostnud. On teada, et Covid-19 infektsiooni levinuim tüsistus on kopsupõletik, mis toob kaasa vere hapnikusisalduse languse. Pulssoksümeeter võimalda naha terviklikkust rikkumata kiiresti hapnikupuudust tuvastada.
Meditsiiniliste tarvikute juures tuleb ära mainida ka näovisiirid. Tegemist ei ole kõrgtehnoloogiliste seadmetega, vaid mugavate isikukaitsevahenditega. Läbipaistev klaasist või plastikust visiir hoiab ära pritsmete ja ka näiteks lähedalasuva inimese aevastusest pihustunud aerosooli sattumise näo nahale ja limaskestadele. Lisaks meditsiinilistele visiiridele on olemas prillid, ripp- ja põrandakaitsed. Visiirid olid algselt suunatud Covid-19 patsientidega tegelevatele tervishoiutöötajatele, kuid neid saavad kasutada ka teenindajad ja kassapidajad.
Senisest suurema populaarsuse on saavutanud infrapunatermomeetrid. Lennujaamades on kontaktivabad infrapunatermomeetrid juba mõnda aega olnud kasutusel sea- ja linnugripihaigete tuvastamisel. Nende termomeetrite eeliseks on kiire ja täpne kontaktivaba kehatemperatuuri mõõtmine. Laste puhul on see eriti mugav, kuivõrd lapsed kipuvad meidtsiinilisi protseduure kartma.

Allikad

Medical Technology Scools (2022). https://www.medicaltechnologyschools.com/medical-lab-technician/top-new-health-technologies (17.03.2022).
Bradley Corporation (2020). Vast Majority of Americans Increase Handwashing Due to Coronavirus. https://www.bradleycorp.com/news/vast-majority-of-americans-increase-hand-washing-due-to-coronavirus (17.03.2022).