Räägin suure tõenäosusega enamuse eest, kui vastan, et lumikellukeste julged otsused mu mõtted soojemate päevade poole suunanud on. Ega selleni kaua enam ole, mil värskendav lillelõhn meie haistmismeelt kosutab ja rohelised puulehed meile visuaalseid naudinguid pakuvad. Kahjuks või õnneks on maa sellegipoolest veel jääs ning seega tuleb rohelise otsingule kas toidupoodidesse minna või ise piisavalt efektiivne alternatiiv luua.
Olgem ausad, looduses aega veeta on küllaltki kosutav tegevus. Suurlinna režiimiga kaasa liikudes võime aga avastada ennast selles asfaltlinnakus kinni olevat, leidmata aega ega teed välja, puude vahele. Enda väike siseaed tuleb seega väga abiks. Seda eriti neile, kellel lemmikloomi ei ole. Taimede idanemis- ja tärkamisprotsessil silma peal hoidmine on ka hea paus õppimise ja töö kõrvalt. Tulemuseks on värske ja puhas toit, valmis noppimiseks ja toidu sisse panemiseks. Lisaks vaimu ja keha kosutamisele aitavad tubased aialapikesed ka rahakotile kaasa.
Tegemist on palju kiirema ja kergema protsessiga, kui esialgu tunduda võib. Tegelikkuses nõuab kõige rohkem vaeva alustamine ise. Seemne idanemisel on kõige tähtsam soojus ning peamine põhjus, miks idanemine tihti ei õnnestu, peitub just ülekastmises. Kõige lihtsam on seega mulda aeg-ajalt veega pihustada ja kilekott peale asetada (kindlasti tuleb ka õhuaugud koti sisse lõigata). Olenevalt taimedest tulevad esimesed rohelised otsad kas paari päeva või nädala pärast välja. Põhilise varustuse hulka kuuluvad:
Taimepotid võivad siinkohal olla nii plastikust kui ka savist. Savipottides olevaid taimi tuleb tihedamini kasta, sest muld kuivab neis kiiremini ära. Plastikust pottide puhul tuleb ettevaatlik olla, et taimi üle ei kasta. Minimaalne esialgne kulu on keskeltläbi 10-15€, kus enamus raha kulub mulla ja seemnete peale. Kellel võimalus, saab ka maalt mulda hankida, kuna lahjem muld kulub idanemisel ära. Kiidetakse ka kaktuseliste mulda. Mõned mullabrändid on näiteks Matogard ja Ussimo. Taimelambi puudumisel saab esialgu sibula- ja küüslauguvarsi kasvatada. Päevade pikenemisel saab juba seemned mulda pista. Mõned hinnanäited Gardesti e-poe põhjal:
Värske toodangu kasutamisel läheb tihtipeale midagi komposti ning, kellel prügi sorteerimisvõimalus puudub, olmesse. Asja natuke uurides on võimalik aga küllaga uusi lahendusi leida, kuidas oma jäätmetemängu parandada. Järgnevalt on mõningased nipid ja trikid:
Kasutatud kohvipurule lisa teelusikatäis kaneeli ja mineraalvett. See DIY väetis sisaldab kaaliumit, fosforit, lämmastikku jt mineraale. Kasta oma taimi sellega paar korda kuus.
Peale traditsioonilise taimekasvatuse on olemas ka teised alternatiivid. Üheks nendeks on inglise keeles aquaponics, kus kasutatakse peamiselt vett. Kellel kalu ja soovi on, saab seda proovida. Siinkohal on tähtis, mis taimi plaanis kasvatada on – lehtsalatite juured saavad otse veega kokkupuutes olla, kuid juurvilju ja vilja kandvaid taimi peaks pigem mingi pinnase sees hoidma. Pinnase valikul tuleb arvestada sellega, et ta ei tolma, omab neutraalset pH taset ning võimaldab adekvaatset veeäravoolu. Mõned näited on vulkaaniline kruus, lubjakivi (pole parim, aga on laialdaselt kasutusel) ja inglise keeles expanded clay aggregate.
Pärandsordid on ühed kõige naturaalsemad ja geenmuundamata seemned, mis meil saadaval on. Nende otsimine võib natuke aega võtta ning tihtipeale on nad ka kulukamad, aga kes soovib, see leiab.
Tomatitaimed on tugevad ja vaprad, elades üle nii kuivemad kui ka jahedamad keskkonnatingimused. Kollane kirsstomat “Venus” ja punane potitomat “Maskotka” on omal kogemusel väga tublid ja hästi viljakandvad tomatitüübid. Mullu kevadel mulda pandud Venus on siiani elujõuline ning lehekaenlast lõigatud võsud on tublisti juured alla võtnud.
“Believe you can and you’re halfway there.”
Theodore Roosevelt