Kuidas elada 210 aastaseks?
Jaga
Maailma algusest saadik on inimesi paelunud soov elada kõrge eani või olla lausa surematu. Vanadest kõrgkultuuridest Aafrikas ja Mesopotaamias kuni Hiina ja Ameerikani võime leida väga erinevaid viise, kuidas on püütud oma elu pikendada. Ajaloost teame, et selleks kasutati sageli elavhõbedat ja pliid ning mõningates paikades ka madude mürke. Tänapäeva teaduse arengu juures oleme aru saanud, et esivanemate viisid pikka iga või surematust saavutada ei ole kõige tervislikumad. Seega kasutame moodsamaid vahendeid sama tulemuse saavutamiseks. Paraku pole siiani õnnestunud inimestel elada ligilähedalegi kahesajale.
Kuid Maal on mõned paigad, kus inimesed elavad silmnähtavalt vanemaks või märgatavalt tervemalt kui teised. Eelkõige on sellistes paikades statistiliselt rohkem üle saja aasta vanuseid inimesi kui mujal maailmas. Neid piirkondi on nimetatud “sinisteks tsoonideks.” Nimi tuleneb sellest, et uurijad, kes esmakordselt märkasid antud piirkondade olemasolu, märkisid need kaardile sinise tindiga. Vaatleme peamiselt nelja tuntumat.
Loma Linda inimesi toetab usk
Kõigepealt vaatleme California osariigis asuva Loma Linda kogukonda. See on „siniste tsoonide“ seas ainulaadne. Kui teised sellesse kategooriasse kuuluvad paigad on geograafiliselt piiritletud või seotud elanike pärilikkusega, siis Loma Linda seda ei ole. Selle paiga elanikel on ainult üks ühine tunnus – seitsmenda päeva adventistide (SPA) koguduse õpetuse järgimine.
Erinevalt paljudest teistest kristlikest konfessioonidest, on SPA õpetuses olulisel kohal oma tervise hoidmine. Koguduse üks rajajatest, Ellen G. White kirjutas 19. sajandi teises pooles hulgaliselt terviseteemalisi raamatuid ja traktaate, milles rõhutas inimese holistilist käsitlust ja seda, et vaimne võimekus on otseselt seotud füüsilise tervisega. E.G. White kirjutiste põhjal rajati Battle Creeki Michigani osariigis 1866. aastal sanatoorium, millest sai maailmas laialt tuntud tervise parandamise asutus, kus viibisid ravil näiteks H. Ford ja T. Edison. Sealt saadud kogemuste põhjal rajati 1905. aastal Loma Linda sanatoorium, millest kasvas ajapikku välja ülikool ja terviselinnak.
Erinevad uuringud on näidanud, et Loma Linda piirkonna inimesed elavad keskmisest ameeriklasest 10 kuni 15 aastat kauem tervena. On täheldatud, et eakate „kustumist“ põhjustav üksindus ja depressioon on seal vähem esindatud, sest kogukond hoolitseb oma vanurite eest ja hoiab neid sotsiaalselt aktiivsetena.
Eraldatus, head geenid ja tervislik eluviis Ogliastras
Järgmiseks vaatleme piirkonda, kus naised on tugevad, perekondlikud väärtused olulised ja tervis tuleb mägedelt. Selleks on väike Ogliastra piirkond Sardiinia mägedes. Piirkonna avastas 1999. aastal Itaalia arst Gianni Pes, kes jälgis viie aasta vältel tuhande selle piirkonna elaniku tervist.
Sealt tulid välja mõned tähelepanuväärsed arvud. Näiteks külas, kus elas 2500 inimest, oli seitse üle saja-aasta vanust elanikku. Suhtarv Ameerika Ühendriikides oli samal ajal üks saja-aastane viie tuhande elaniku kohta. Järgneva uurimise käigus jõudis rahvusvaheline meeskond dr Michel Poulaini juhtimisel järeldusele, et sealne pikaaealisus oli eelkõige meeste pärusmaa. Kui ülejäänud maailmas oli üle saja aastaste suhtarv meeste ja naiste vahel üks mees nelja naise kohta, siis Ogliastra piirkonnas oli see üks ühele. Selle piirkonna pikaealisuse saladuseks peetakse peamiselt eraldatust muust maailmast. Samuti täheldati geneetilisi erinevusi teiste Sardiinia elanikega. Oluline osa on kindlasti elustiilil – mägedes lambaid karjatades veedavad inimesed palju aega värskes õhus, teevad füüsilist tööd ja söövad enda kasvatatud toitu.
Ikaria: oluline on kellega koos ja mida süüa
Kreekale kuuluv Ikaria saar asub Vahemeres. Seal elavate inimeste puhul on täheldatud erilist vitaalsust kõrge eani, mis väljendub aktiivses seksuaalelus ka pärast keskea möödumist.
Saarel läbi viidud uuringud annavad hea ülevaate elanike kõrge vanuse ja elujõu seostest. Kui võtta võrdlusmaterjaliks taaskord Ameerika Ühendriigid, siis südame-veresoonkonna haiguste osakaal on poole väiksem. Dementsust on lausa üks viiendik sellest, mis Ühendriikides. Selle erakordse piirkonna elanike tugeva tervise põhjused on mitmetahulised. Sarnaselt Ogliastra piirkonnaga, tuuakse välja toitumist ja elustiili. Nimelt on Ikaria samuti mägine karjapidamise ja oliivide kasvatamise piirkond. Seal süüakse enamasti taimseid toiduaineid ja kasutatakse ohtralt oliiviõli. Sarnaselt Sardiiniaga on siingi esikohal perekondlikud väärtused ja eakad on austatud ühiskonna liikmed. Seega, oluline pole ainult see, mida süüa, vaid kellega koos süüa ning kuidas käituda.
Ja loomulikult – Jaapan
Oleks ebaõiglane, kui kõrge vanuseni elavate inimestega asustatud piirkondi käsitlevas kirjatöös poleks mainitud Jaapanit. On sealne rahvas lausa maailmakuulus kõrge ea poolest.
Jaapani vananeva rahvastiku kõige vanemad esindajad elavad saarestikus, mida tuntakse Okinawa nime all. Okinawa on üks algsetest „sinistest tsoonidest.“ Tegemist on Jaapani kõige lõunapoolsema prefektuuriga, mis koosneb peasaarest Okinawast ja väiksematest saartest selle ümber. Nendel saartel elavad maailma kõige eakamad naised. Suhtarv üle saja aastaste naiste hulga kohta on kolmkümmend korda kõrgem kui Ameerika Ühendriikides. Sealne pikaaealisus on tingitud mitmetest asjaoludest. Lisaks kliimale, aktiivsele eluviisile ja puhtale mägiõhule on suurt rõhku pandud toitumisele. Uuringute tulemusena on leitud, et sealne toiduainete valik ja kasutamine hoiab naiste organismi hormonaalset taset ning seetõttu on vähkkasvaja tekkimise tõenäosus palju väiksem.
Tasub ära märkida jaapanlaste erilist armastust tofu vastu. Seda tarvitatakse saarestikus rohkem kui liha. Ka hommikusöökides on tofu olulisel kohal. On leitud, et sojatoodetes leitavad fütoöstrogeenid on hea kaitse hormonaalse tekkega vähkide vastu. Selguse huvides tuleb tähelepanu juhtida, et see tofu, mida meie tunneme, ei ole Okinawa omaga sarnane.
Olulisel kohal on füüsiline aktiivsus. Sealsetel mägiteedel võib rändaja kohata saja-aastaseid sõitmas mootorratastel. Kes on proovinud juhtida mootorratast tasasel teel, kujutab ette, kui raske on seda teha serpentiinil. Vanurid tegelevad aktiivselt kendo ja karatega, mis on pigem enda vormis hoidmise kui enesekaitse eesmärgil. Lisaks on au sees tantsimine.
Tänu kõigile neile faktoritele on Okinawa eakatel väga madal stressitase. Taaskord saab näha sarnaseid ühiskondlikke jooni jaapanlaste, sardiinlaste ja kreeklaste pikaealisuse vahel. Nimelt on kõigis neis paigus eakad aktiivselt kaasatud ja austatud kogukonna liikmed.
Ühised nimetajad
Olles põgusalt üle vaadanud neli maailma pikaealisusega silmapaistvat piirkonda, võtame kokku ühised nimetajad. Esiteks on toitumine. „Siniste tsoonide“ elanikud tarvitavad rohkelt, üle 90% toidust, taimseid toiduaineid. Peamiselt on taimed keedetud või aurutatud, mitte praetud. Hulgaliselt uuringuid on näidanud, et lihast hoidumine langetab tunduvalt riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse või vähki. Liha asemel tarvitavad nimetatud piirkondade elanikud juurvilju, kaunvilju, täisteratooteid ja erinevaid pähkleid. Ikaria, Okinawa ja Sardiinia elanikud söövad lisaks veel kala, mis on hea küllastunud rasvhapete allikas ning langetab aju vananemise kiirust. Toitumise juures mängib olulist rolli ka kogused, mida süüakse. On täheldatud, et enne 1960-ndat aastat oli Okinawal kalorite defitsiit , kuna jaapanlased järgivad 80% reeglit – söömine lõpetatakse enne kui kõht täielikult täis saab.
Teiseks võib välja tuua aktiivse eluviisi. See on toitumise kõrval väga oluline pikaealisuse komponent. On tähelepanuväärne, et nende piirkondade eakad ei käi jõusaalides, ei jookse maratone ega tegele fitnessiga. Selle asemel on aiatööd, jalutuskäigud, loomade talitamine ja muud igapäevased toimetused. Sardiinia meeste seas läbi viidud uuring tõi välja, et pikk iga on seotud põllumajandusloomade kasvatamisega, järskudel mäenõlvadel elamisega ning pikkade maade jalgsi läbimisega. Statistiliselt langetab füüsiliselt aktiivne elustiil enneaegse surma riski kuni 39%.
Järgmine punkt pikaealiste inimeste eluviisist ei ole kuidagi kooskõlas meditsiinis töötavate inimeste võimalustega. Nimelt on mitmed uuringud näidanud, kui oluline on piisav uni. „Siniste tsoonide“ elanikud magavad öösel vähemalt seitse tundi ning teevad ka päeval uinakuid. Uuringute tulemustest selgub, et vähene uni tõstab oluliselt südamehaiguste ja infarkti riski. Päevaste uinakute puhul on oluline jälgida aega. Uinakud kuni pool tundi on pigem kasulikud ja pärast poolt tundi kahjulikud.
Lõpetuseks võiks välja tuua mõned füüsilist tervist mittepuudutavad ühisosad „siniste tsoonide“ elanike vahel. Tegemist on ühiskondlike ja vaimse tervise teguritega, mida on neli. Esiteks toimivad sotsiaalsed suhted. Nendest on eelpool juba juttu olnud. On oluline tähele panna, et inimesed, kellega suhelda, mõjutavad tervist. Näiteks, kui sõpruskonnas on palju ülekaalulisi, võib see mõjutada ülekaaluliseks saama läbi sotsiaalse aktsepteerimise. Teiseks ühisosaks on põlvkondade vaheline sidusus. Eelkõige on selle all silmas peetud vanavanemaid, kes elavad samas paigas lapselastega. Nende igapäevane omavaheline kokkupuude langetab enneaegse surma riski. Kolmandaks on elu eesmärgi olemasolu, mida seostatakse madalama stressitasemegaa. Neljas ühisosa on ehk tänapäeva maailmas ootamatu, kuid teadlased on leidnud, et usklik või spirituaalne olemine parandab elukvaliteeti, kuna langetab stressitaset. Kõik „sinised tsoonid“ on religioossed kogukonnad. Siinkohal võib märkida, et ainuke „sinine tsoon,“ mis ei kahane piirkonna või inimeste arvu poolest, on Loma Linda.
Lõpetuseks võib öelda, et kõrge eani elamine on saavutatav õigete eluviiside ja põhimõtete juures ka tänapäeval. Oluline on teha teadlikke valikuid ja nende juurde jääda.
