Kuidas elada tervena, puhastades keha ja hinge ravipaastuga ning toitudes tasakaalustatult?
Jaga
7 päevaga 7 kilo kergemaks, 7 aastat nooremaks ja 7 korda erksamaks! Tundub ebareaalne? Just sellise lausega reklaamib end Tartu külje alla asuv Loodus BioSpa.
Kuna mulle meeldib end proovile panna ja piire nihutada, otsustasin väljakutse vastu võtta ning 7 päeva nälgida. Kui raske see ikka olla saab, mõtlesin kotti pakkides. Kodulehelt lugesin, et loodusravikeskus on tegutsenud juba veerand sajandit ja võõrustanud rohkem kui 15 000 inimest erinevatest riikidest. Kui need 15 000 inimest hakkama said, saan mina ka!
Parema tervise heaks
Paastumise kohta hankisin infot juba enne kuurile minekut. Teadmised paastumisest on aastate jooksul palju muutunud. Tänapäeval on tõusvas trendis erinevad tervisepaastud ning kirikukommetest tulenevalt paastuvad inimesed üha vähem. Seetõttu on paastude kestus lühem, kuid intensiivsus oluliselt kõrgem. 2016. aastal sai Nobeli preemia Jaapani teadlane Yoshinori Ohsumi, kes uuris autofaagia mehhanisme. Nälgimine on füsioloogiline seisund, raviefekti tagab autofaagia – hävivad ebapiisava energiavaruga vanad ja haiged rakud ning koeelemendid. Kui varem oli paastumine usuline või kultuuriline, siis sellest avastusest alates on see ka teaduspõhine.
Kohale jõudes kohtusin registratuuris sõbrannaga, kellele eelmisel nädalavahetusel olin maininud, et lähen paastukuurile. Kuna sõbrannat ootas ees suusareis, aga suusapüksid ei tahtnud kuidagi jalga mahtuda, otsustas ta minuga liituda. Eeldasin, et paastukuurid on mõeldud ülekaalulistele inimestele. Üllatav oli see, et 20-pealisest grupist ca pooled olid täiesti saledad mehed-naised, kes olid tulnud „retriitima“ ja organismi puhastama.’
“Nädalaga sain 5 kg saledamaks ja võib tõesti öelda, et silmad särasid ja olin positiivsust täis.”
Tervise säilitamise seisukohalt on puhastuskuurid sama tähtsad kui õige toitumine. See annab kehale võimaluse ennast koguda ja loiuks muutunud funktsioone elavdada, tugevdada immuun- ja närvisüsteemi. Veel hämmastas mind see, et üle poole grupist olid korduvkülastajad. Näiteks 55-aastane Margus oli paastukuuril seitsmendat korda. Marguse sõnul teeb ta iga kahe aasta tagant organismile n-ö restardi. 1,5 aastat suudab ta tervislikult toituda ja kehakaalu kontrolli all hoida. Pool aastat lubab endale kõike, mida süda ihkab. Elu polevat tema sõnul midagi väärt, kui mõnda aega endale kõike lubada ei saa.
Paast ei ole ainult toidust loobumine
Esimene päev algas doktori vastuvõtu ja diagnostikaga F.X. Mayr meetodi järgi, mis andis ülevaate tervisliku seisundi kohta. Doktor andis kotikese lahtistavat mõrusoola, mille pidi 50 ml vees lahjendama ning korraga ära jooma. Mõne tunni pärast hakkas sool mõjuma. Igal päeval tuli vees lahustuda veel kihisev mineraalainete pulber (K, Na, Mg, Ca, Zn). Mineraalid normaliseerivad lihaskonna töö ja taastavad happe-aluse tasakaalu. Kõik külalised said veel nimelised veepudelid. Päevas tuli vett juua 1 kg kehakaalu kohta 30-40ml.
Diagnostika sisaldas ka kehakoostise analüüsi, mis andis ülevaate vee, luude, rasva ja lihaste protsentuaalsest jagunemisest ning keha bioloogilisest vanusest. Füsioterapeut andis hinnangu keha üldisele tervislikule seisundile koos individuaalsete soovitustega füüsise hoidmiseks ja parandamiseks. Samuti sain kaasa toitumisalased soovitused ja juhised kaalu muutmiseks.
Paast ei ole ainult toidust loobumine, sellega käivad kaasas ka pidev värskes õhus liikumine, soolestiku puhastamine, massaaž ja veeprotseduurid. Kõik hommikud algasid loodusravikeskuses kell 8 õues 30-minutilise ringtreeninguga, millele järgnesid hingamisharjutused. Mõned tublimad käisid veel enne võimlemist basseinis ujumas. Kui hingamisteed olid ära ventileeritud, läks kogu grupp kepikõnnile. Sain kogemuse, et paksu lumega saab kepikõndi teha küll. Ja mis eriti huvitav – liigne rasv põleb külmaga palju kiiremini. Maja ümbruses on kolm tiiki, sillad, bangalod ja erineva pikkusega matkarajad. Kui 5-8 km ring tehtud, võis tuppa protseduure nautima minna. Esimeseks hoolitsuseks oli vesiravi dr Sebastian Kneippi meetodil. Kõigil on filmist “Mehed ei nuta” meeles Ervin Abel. See kogemus oli palju meeldivam. Pärast 40- ja 8-kraadist „survepesu“ oli hea energia sees. Huvitav oli veel kogu keha heinamähis tammepuidust vannis koos kogu keha maskiga ja massaažiga.
Minu lemmikhoolitsuseks oli aga saunarituaal, mis kujutas endast tõelist maiuspala nii kehale kui meelele. Saunanaine viis läbi soola-, leili-, tee- ja aroomirituaali välisaunas. Just sellises nagu maal vanaema juures ning mille juures ei puudunud ka jääauk. Hoolitsuste „menüüs“ oli igapäevaselt veel klistiir, massaaž ja Detox-teraapia massaaži ja Oscillatsiooni teraapiaga.
Õhtustel treeningutel kostitas füsioterapeut meid vesivõimlemise, jooga või erinevate üldkehaliste harjutustega. Mõnel päeval olid lihased nii valusad, et isegi treppidest käies andis tunda. Pärast treeninguid mõjus saun ja massaažiduššidega bassein lõõgastavalt.
Kui aga rääkida toidumenüüst, siis hommikul ja õhtul pakuti teed, lõuna ajal aga juurviljapuljongit, mis oli keedetud ilma liha ja soolata. Magustoiduks oli hapnikukokteil, mis kujutas endast vahtu aetud morssi.
Teisel päeval lülitus keha ümber uuele režiimile ehk nälgimine aktiveeris autofaagia. Autofaagia faas ongi paastumisel kõige olulisem. Sõna autofaagia pärineb kreekakeelsetest sõnadest auto, mis tähendab “ise” ja phagein, mis tähendab “süüa”. Autofaagias tõendatud meditsiiniliste kinnitatud avastuste hulka kuuluvad põletikuliste protsesside taandumine, insuliiniresistensuse vähenemine, vähirakkude hävinemine ja Alzheimeri tõve algpõhjustaja (häirunud proteiini sünteesi) taandumine. Keha loomulik enesetervendusvõime väheneb vanuse tõustes. Seetõttu on kõikide vananemisega seonduvate protsesside edasilükkamisel autofaagia kasu teaduslikult tõestatud, nii nagu ka fakt paastu seosest pika ja tervema eluea tagamisel.
Kolmas päev oli kindlasti kõige raskem. Kuna veresuhkur langes, hakkas pea valutama, tundsin nõrkust ja tahtsin ainult magada. Tundus nagu oleksin kuuril olnud juba nädalaid. Õhtul oli veel soolte sügavpuhastus, mis mõjus psühholoogiliselt raskelt ja olin murdumise äärel. Õnneks oli mulle toeks toanaaber, kes motiveeris ja ei lubanud paastust loobuda ega dieedikuurile üle minna. Igal päeval vaatas ka doktori assistent patsiendid üle ja kinnitas, et mu tervisenäitajad on korras ja võin paastumist jätkata.
Neljanda päeva hommikul ärkasin nagu uuestisündinu. Tuju oli äärmiselt hea ja ma lausa pakatasin energiast. Kui olime hommikul paar kilomeetrit kõndinud, viskasin kepid maha ja läksin hoopis jooksuringile. Edaspidi käisin igal hommikul jooksmas ja imestasin, kust küll see jõud tuleb, kui midagi ei söö. Neljandast päevast kuni kuuri lõpuni läks paastumine lepase reega. Näljatunnet enam ei olnud, olemine oli kerge ja mõnus paastukuuri lõpuni välja. Nädalaga sain 5 kg saledamaks ja võib tõesti öelda, et silmad särasid ja olin täis positiivsust.
Elu pärast paastu
Igale paastupäevale peaks järgnema sama arv paastust väljumise päevi, mis eeldab täpsete juhiste jälgimist ning kinni pidamist. Näiteks esimesel taastumise päeval jõin ainult
0,5 l porgandimehu veega lahjendatuna. Teisel päeval sõin ainult putru ilma soola ja suhkruta ning kolmandal päeval hautatud ja püreestatud juurvilju.
Minu jaoks oli kuuri läbimise kõige suurem kasutegur toitumisharjumuste muutmine. Igal päeval toimusid loengud paastumisest, toitumisest, taastumisest ja tervislikest eluviisidest. Paastumine loob vaid eelduse heale tervisele – ka pärast paastukuuri tuleb tervislike eluviisidega jätkata, teadlikult toituda ja palju liikuda.
Paastumisel pole oluline ainult organismi puhastamine, vaid ka vaimne eraldiolek – võimalus mõelda, pisut filosofeerida ja endale keskenduda. Paastuaeg annab ajendi häälestada end olulisele ja vältida üleliigset. Looduse kaudu leiame kehale, vaimule ja hingele rikkalikult toitu, millest argipäeval tihti puudust tunneme.
