November on radioloogia sünnikuu. 8. novembril tähistavad radioloogiatehnikud radiograafiapäeva. Sel puhul lähme külla SA Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikusse kahele meie kooli õppejõule, Greta Seimile ja Epp Linnasmäele, kes töötavad nukleaarmeditsiini osakonnas radioloogiatehnikutena.
Nukleaarmeditsiin on tervishoiuvaldkond, kus kasutatakse väikestes kogustes radioaktiivset ainet erinevate haiguste ja muude organismis esinevate kõrvalekallete uurimiseks ja ravimiseks.
Nukleaarmeditsiini osakonnas on radioloogiline aparatuur, mille abil saab diagnoosida ja hinnata mitmesuguseid haigusi. Nii kuuluvad nukleaarmeditsiini valdkonda kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme funktsionaalse seisundi hindamine, kopsude ventilatsiooni- ja verevarustuse hindamine, neerufunktsiooni hindamine, põletikukollete ja verejooksu asukoha leidmine, dementsusseisundite hindamine, Parkinsoni tõve varajane diagnoosimine ja eristamine teistest parkinsonistlikest sündroomidest, südamelihase verevarustuse hindamine jne. Vähidiagnostikas on antud uuringutest abi kasvajakollete otsimisel üle keha, samuti saab hinnata vähiravi toimet kasvajakolletele, otsida luusiirdeid või neuroendokriinkasvajaid jne. Nukleaarmeditsiini abil saab teostada ka raviprotseduure, milleks kasutatakse radioaktiivseid aineid (hea- ja pahaloomuliste kilpnäärmehaiguste ravi, luusiirete ravi teatud vähivormide korral ja neuroendokriinkasvajate ravi).
Kuna kiirgus võib avaldada inimese organismile kahjulikku toimet, siis määratakse patsiendile nukleaarmeditsiiniline uuring või raviprotseduur vaid juhul, kui sellest saadav kasu on suurem kui ioniseeriva kiirguse kasutamisega seotud võimalik kahju.
Nukleaarmeditsiinilise uuringu käigus kasutatavad radioaktiivsed ained ei tekita harilikult kõrvalnähte. Radioaktiivne aine kas süstitakse veeni, manustatakse suu kaudu või tuleb radioaktiivset ainet hoopis sisse hingata. Enamik nukleaarmeditsiinilisi uuringuid on aeganõudvad ja võivad kesta poolest tunnist kuni kuue tunnini.
SA TÜ Kliinikumi radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonnas on patsientidele uuringu läbiviimiseks moodne PET/KT aparaat, kus piltkujutise saamiseks süstitakse patsiendile väike kogus radioaktiivset märkainet (18F-FDG). 18F-FDG on oma olemuselt glükoositaoline aine, mis koguneb kudedesse ja haiguskolletesse, kus on suurenenud glükoosi tarbimine. Aine imendumisel organismis tekib väga täpne pilt, mis võimaldab hinnata raku ainevahetuse tasemel kudede eluprotsesse, eriti haiguskolletes. Sama uuringu käigus tehakse patsiendile kompuutertomograafiline (KT) uuring, millest saadav anatoomiline kujutis liidetakse PET kujutisega. Vajaduse korral on võimalik lisaks teha diagnostiline KT uuring, mille käigus süstitakse patsiendi veeni joodi sisaldavat kontrastainet.
Epp Linnasmägi on väga kogenud radioloogiatehnik, kes enne nukleaarmeditsiini osakonda tööle asumist töötas pikka aega radioloogiakliiniku kompuutertomograafia kabinetis. Peale nukleaarmeditsiinile spetsialiseerumist Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis asus Epp tööle vastutava radioloogiatehnikuna, kelle ülesandeks on töö koordineerimine nukleaarmeditsiini osakonnas. Samuti teeb Epp ise uuringuid ja raviprotseduure patsientidele. Epp on radioloogiatehnikuna töötanud 17 aastat, nendest üheksa aastat on Epp töötanud ka kõrgkoolis õppejõuna. Epp koordineerib üliõpilaste nukleaarmeditsiini õppepraktikat Eestis, juhendab lõputöid ja muidugi mõista õpetab nukleaarimaailma tõdesid. Üliõpilased on iseloomustanud Eppu kui tasakaalukat ja oma erialal pädevat õppejõudu, kellel on alati üliõpilase jaoks aega. Greta Seim liitus nukleaarmeditsiini osakonnaga aasta eest. Greta ülesanneteks on kvaliteetsete uuringute teostamine PET/KT aparaadil ja radioaktiivsete preparaatide ettevalmistamine enne uuringut. Greta on olnud aastaid kompuutertomograafi a kabinetis radioloogiatehnik, varasem töökogemus tuleb uues osakonnas kuhjaga kasuks. Õppejõuna on Greta kõrgkoolis tegutsenud kuus aastat. Ta õpetab tulevastele radioloogiatehnikutele topograafi list anatoomiat, kõhuõõne organsüsteemi patoloogiaid, urotrakti organsüsteemi patoloogiaid ning kompuutertomograafi a aparatuuri käsitlemist. Õppejõutöö kõrgkoolis on Gretale õpetanud, et radioloogiatehnik õpib kogu elu. Aparatuur areneb radioloogias lausa hirmuäratava kiirusega ja seega on vajalik pidev enesetäiendamine, et toime tulla tänapäeval tööturul ja olla pädev oma eriala õppejõud.
• Esimene nukleaarmeditsiiniosakond loodi Vabariiklikus Tartu Kliinilises Haiglas (Maarjamõisa Haiglas) 1957. aastal.
• Eestis on nukleaarmeditsiinikeskused Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
• Eestis vurab ringi ratastel mobiilne veok, milles asub PET (positronemissioontomograafi a) seade. Veok alustas ringsõitu juba aastal 2002.
• Nukleaarmeditsiini kõige suurem erinevus seisneb võrreldes teiste radioloogiliste meetoditega selles, et kui röntgenis tekitab kiirgust röntgeniseade, siis nukleaarmeditsiinis kiirgab patsient peale seda, kui patsiendile on manustatud radioaktiivseid ained. Radioaktiivsed ained erituvad neerude kaudu ja väljuvad organismist. Väljutamise kiirendamiseks tuleb juua palju vett peale uuringuid/protseduure.
• Banaanid sisaldavad isotoopi K 40. Banaanid on tavaliseks taustkiirguse allikaks. Radioaktiivseid kaaliumiisotoope saavad banaanitaimed pinnase kaudu, kust taimede juurtesse imendub pinnasest raadiumit. Toiduainete radioaktiivsuse näitlikustamiseks on käibele võetud isegi mitteametlik mõõtühik BED — Banana Equivalent Dose ehk ioniseeriva kiirguse doos, mis saadakse ühe banaani söömisest. See aga ei tähenda, et banaani süüa ei tohiks.
forte.delfi.ee/artikkel/71661063/banaan-kiiritab-viis-koige-radioaktiivsemat-asja-meie-kodudes
www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/positronemissioontomograafia-pet-uuring/
www.regionaalhaigla.ee/et/nukleaarmeditsiini-osakond