Lugejakiri

Tere, Merlis

Tore oli Sinu tegemistest ja töödest lugeda. Mul on hea meel, et eelmisel õppeaastal pakkus kõrgkool 60 koolitust, kus sai osaleda ligi 1053 inimest kogu Eestist. Samas olen tänulik, et kõrgkool pakub arenguvõimalusi ka oma töötajatele ning on toeks elumustrite kujundamisel. Tahan Sinuga jagada mõtteid, mis jäid minule kõlama kahelt põnevalt keskkonnasõbraliku töö- ja elustiili koolitusepäevalt sellel suvelõpul.

Mulle tuletati meelde, et lisaks meile, tarkinimesele, elab planeedil Maa veel hinnanguliselt 8+ miljonit liiki, kellel igaühel on omad soovid ja vajadused. Meie oleme usinad oma hetke soove realiseerima, mis vahel juhtub ka teiste liikide arvelt. Nii saab vahel hetkeks vaigistada sees näriva rahutuse, kuid võib olla peaks endalt hoopis küsima, kas meile on seda kõike vaja. Näiteks oleme planeedile Maa tootnud infrastruktuuri ja hoonete näol massi, mis on juba suurem olemasolevate puude ja põõsaste omast. Mida on meie käitumine kaasa toonud?

Üks komplekssemaid ja keerukamaid probleeme, mida oma igapäevase eluga loome, on kliima soojenemine. Sellega seoses hukkuvad paljud looma- ja taimeliigid ning kaovad ka tarkinimese elupaigad. Väga paljudel inimestel ei ole enam kohta, kus elada, mis teeb raskeks ka nende elu, kellel on sobiv elukoht olemas.

Peamised inimtekkelise kliimasoojenemise põhjused on fossiilkütuste põletamine, põllumajandus, metsade maha raiumine ja transport. Mõtlesin, et mida saan mina igapäevaevaselt teha, et saaksin elada rahulikus Eestis ning koostasin siia nimekirja oma esmamõtetest.

Nii nagu keskmine eestlane arvan ka mina, et tean juba üht-teist keskkonnasõbralikust elustiilist ning rakendan seda igapäevaelus. Näiteks sorteerin tekkivaid jäätmeid vähemalt kaheksasse kategooriasse, aga digiprügile mõeldes tekib igasugu kahtlusi.

Digiteenused tekitavad üleilmse majanduse koguemissioonist 1,5%. Põhiline digiteenuste keskkonnajälg tekib teenuste tarbimiseks vajaliku elektrienergia tootmisega. Kuna suur osa Eesti kasutatavast energiast tuleb põlevkivist, siis peaksin teadma iganädalast telefoni kasutamise aja kokkuvõtet vaadates, kui palju ma olen Sillamäe tuhamäge kasvatanud. Aga ma ei tea. Nüüd tean seda, et taastuvate energiaallikate kasutamine vähendab küll digitaalsete teenuste keskkonnamõju, kuid ei kaota seda, sest taastumatuid ressursse kasutatakse teenuste taristu loomiseks.

Uue digiseadme ostmisel pean arvestama, et selle tootmisprotsess on väga energiamahukas ja koostisosade kaevandamisel kaob mitmeid elupaiku. Probleemiks on kogu maailmas kuhjuvad elektroonikajäätmed, mida tihti veel ei osata taaskasutada ning ka ümbertöötlemisega kaasnevad mitmed keskkonnaprobleemid. Näiteks tekib ühe mobiiltelefoni tootmise käigus 100 kg CO₂ ning lauaarvuti tootmise käigus 4000 kg CO₂. Äkki on mul kõik juba olemas, kuid ma ei oska seda märgata?

Meilt ei oodata, et teeksime suuri asju, vaid teeksime väikeseid asju suure armastusega, ütles kunagi Ema Theresa. Püüan iga päev kasvõi mõne otsuse teha keskkonnasõbralikult, selleks, et ka minu lastel oleks rahulik ja hea elada.

Mida Sina oled viimasel ajal mõelnud ja teinud keskkonna hoidmiseks?

Sinu kirja ootama jäädes
Kersti

Projekt Go Green

2023. aasta teises pooles mõtlevad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Lennuakadeemia pere, kuidas nemad saaksid käituda keskkonna- ja energiasäästlikumalt. Projekti Go Green raames pakutakse võimalust suurendada oma keskkonnateadlikkust, aidatakse mõista igaühe olulisust keskkonnamõju loomisel, jagatakse partnerorganisatsiooniga teadmisi säästvast eluviisist ja ühtlasi parandatakse keskkonnahariduse kvaliteeti.

Projekti tegevused pakuvad enesearengu võimalusi nii õppuritele kui töötajatele:

• Üle 60 õppuri kahest partnerkõrgkoolist on registreerunud valikainele „Keskkonnahoid“. Olime sunnitud registreerimise sulgema, sest huvilisi oleks olnud veelgi rohkem, kuid hetkel olime planeerinud maksimaalselt sellise grupiga koos õppida. Lohutuseks olgu öeldud, et valikainesse saab registreerida jälle järgmisel aastal. Õppurite kasutusse läheb ka 30 tahvelarvutit.
• Töötajad said võimaluse avardada oma maailma ning mõista paremini oma rolli, läbides loengu globaalsest maailmapildist (16. august 2023) ja osaledes Tartu Loodusmaja koolitusel keskkonnasõbralikust käitumisest perioodil augustist kuni novembrini 2023.
• Lisaks vahetatakse Lennuakadeemias välja lambid. Luminofoorlampidega võrreldes on LED-lambid 50-80% tõhusamad. LED-lambid muudavad 95% energiast valguseks. Tervishoiu kõrgkoolis plaanime katta aknad päikesekaitsekilega, et vähendada energikulu nii suvel kui talvel.
• Projekti GO Green kaasrahastab Eesti EL välispiiri programm.

Lihtsad asjad, millega arvestan oma igapäevaelus:

• Mõtlen, mida mul on elus päriselt vaja;
• Ostan tooteid, mida mul on vaja ja millel on pikk kasutusiga;
• Kasutan asjad lõpuni või annan taaskasutusse;
• Enne uue asja ostmist proovin vana parandada;
• Eelistan kohalike tooteid;
• Püüan jätta kiirmoe poodi või ostan taaskasutusest;
• Ei viska toitu ära;
• Joon kraanivett (mitte pudelivett);
• Eelistan transpordivahenditest jalgratast, bussi, rongi;
• Kasutan autot nii vähe kui võimalik;
• Pakun ja küsin küüti;
• Tekitan vähem prügi:
• ei kasuta ühekordseid nõusid ja kannan kohvi jaoks kaasas oma topsi;
• kannan kaasas ja täidan kraaniveega oma veepudelit;
• kannan kaasas oma poekotti;
• ostan aeg-ajalt pakendamata tooteid enda nõudesse.
• Söön rohkem taimset toitu:
• Valin loodussõbralikud tooted;
• Nõusid pestes käitun veega kokkuhoidlikult;
• Võimalusel kompostin;
• Sorteerin jäätmeid;
• Püüan vähendada oma energiatarvet:
• peale laadimist eemaldan seadme vooluvõrgust;
• toidu valmistamise ajal kasutan pottidel ja pannidel kaasi;
• lifti asemel eelistan treppidest käimist;
• mõtlen, mida salvestan.
• Uurin, mis on rohepesu!

Olen märganud, et ka Sina jälgid mitmeid neist põhimõtetest. Nii vahva!

Kuidas vähendada digiprügi?

• Mõtlen, mida ja miks ma interneti avarustes tarbin.
• Postitan sotsiaalmeediasse vähem pilte.
• 10 selfiet tekitab umbes sama suure jalajälje kui autoga ühe kilomeetri läbimine!
• Teen arvuti ja telefoni puhtaks kasutuks muutunud failidest, piltidest ja programmidest.
• Piiran voogedastusteenuste (näiteks YouTube ja Netflix) kasutamise aega. Üks tund Netflixis, YouTube’is või muus keskkonnas striimimist tähendab sama suure ökoloogilise jalajälje tekitamist kui kolm korda elektrikannuga vett keeta ning jätab atmosfääri 55g süsihappegaasi.
• Ostan harvem uusi seadmeid.
• Püüan leida oma vanale seadmele taaskasutusvõimalusi.
• Rohkem infot ka veebilehelt koristuspaev.digitark.ee

Artiklis on kasutatud materjale, mida koolituspäevadel tutvustasid Mihkel Kangur (Tallinna Ülikool), Eeva Kirsipuu-Vadi ja Maris Mägi (Tartu Loodusmaja).