Patsiendiohutuse teadus- ja arendustegevuse strateegia
2022-2026

Patsiendiohutuse uuringute mõte on uute teadmiste loomine patsiendiohutuse edendamiseks ja välditavate kahjude ennetamiseks tervishoius. WHO soovituste kohaselt (World Health Organization. Global patient safety action plan 2021–2030: towards eliminating avoidable harm in health care. WHO 2021) peaksid kõik riigid tuvastama ja tähtsuse järjekorda seadma valdkonnad, kus patsiendiohutuse uuringud võiksid anda märkimisväärset kasu välditavate kahjude vähendamiseks tervishoiusüsteemis.
Eestis on patsiendiohutuse uuringuid tehtud suhteliselt vähe ning need on enamasti alguse saanud üksikute teadlaste ja tervishoiuvaldkonna asjatundjate huvist. Veel vähem on publitseeritud nende uuringute tulemusi.

See on põhjus, miks Eesti tervishoius on vähe usaldusväärset teavet patsiendiohutuse parendamiseks. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis alustati patsiendiohutuse valdkonna teadustöö süsteemse arendamisega 2019. aastal, kui saadi rahastus rahvusvahelisele projektile PATSAFE (Developing the University of Tartu to a well-networked PATient SAFEty research center in Estonia). Selle projekti eesmärk oli suurendada Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna akadeemiliste töötajate ja doktorantide patsiendiohutusega seotud teadustöö oskusi ning koostada patsiendiohutuse teadus- ja arendustegevuse strateegia aastateks 2022-2026, mis loob eeldused tegelemiseks kõrgetasemelise uurimistööga patsiendiohutuse valdkonnas riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. Projekti toetas Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogramm Horisont 2020.

Viis uurimisvaldkonda

Strateegia koostamiseks ja prioriteetsete uurimisvaldkondade tuvastamiseks viidi patsiendiohutuse ekspertide hulgas läbi kolmeetapiline Delphi uuring, mille tulemusena valiti välja viis uurimisvaldkonda:

1. tervishoiuasutuste patsiendiohutuskultuur;
2. patsiendi raviteekonnad;
3. patsiendiohutuse parendamise strateegiad;
4. tervishoiutöötajate pädevus, teadmised ja oskused;
5. koolitusvajadused patsiendiohutuse valdkonnas.

Strateegia dokument valmis 2022. aasta alguses ning strateegia viiakse ellu teadus- ja arendustegevuse, koolituse, teabe levitamise ja poliitika kujundamise kaudu. Patsiendiohutuse teadus- ja arendustegevuse raames planeeritakse ajavahemikus 2022-2026 keskenduda peamiselt Delphi uuringus ekspertide poolt konsensuslikult valitud viie valdkonna uurimisele ja arendamisele. Uurimis- ja arendusprojektide teemasid jagub nii magistri- kui ka doktoritööde tegemiseks.

Tervishoiuasutuste patsiendiohutuskultuuri uurimise ja arendamisega kaasneb sobivate mõõdikute valideerimine ning ohutuskultuuri erinevate aspektide hindamine ja täiustamine. Patsiendiohutuse parendamise strateegiate uurimisel saab kasutada rahvuslikku ja rahvusvahelist parendusmeetmete kasutamise kogemust ning otsida uusi tõhusaid patsiendiohutuse parendamise viise, mis aitavad vältida ohu- ja kahjujuhtumeid tervishoiuteenuse osutamise käigus. Üheks uuemaks uurimis- ja arendusvaldkonnaks on patsiendi raviteekonnad. Uurimist ja arendamist vajavad raviteekondade ohutus, ohujuhtumite teavitussüsteemid, ohujuhtumite tuvastamine ja analüüs ning patsiendiohutuse käsitlemine ravijuhendites.

Patsiendiohutuse teadus- ja arendustööks on oluline, et tervishoiutöötajatel oleks ühtne arusaam patsiendiohutuse tõenduspõhisest käsitlusest.

Uurimist ja arendamist vajab ka tervishoiutöötajate patsiendiohutuse alane pädevus. Patsiendiohutuse teadus- ja arendustööks on oluline, et tervishoiutöötajatel oleks ühtne arusaam patsiendiohutuse tõenduspõhisest käsitlusest. Patsiendiohutus peab olema kõikide tervishoiutöötajate koolituse ja hariduse lahutamatu osa. Nii nagu tervisedendus, peaks ka patsiendiohutus olema integreeritud erinevatesse tervishoiuteenuste kvaliteediga seotud õppeainetesse ning olema tervishoiutöötajatele kättesaadav ka täiendkoolituse kaudu.

Olulised teavitamine, kaasamine kui ka poliitika kujundamine

Strateegia rakenduskava olulised osad on teavitamine, kaasamine ja poliitika kujundamine. Teavitamisel pööratakse rõhku uurimisvaldkondade tähtsusele ning teadustöö ja tervishoiu kvaliteedi vahelistele seostele. Kaasamisel ollakse avatud teadusvõimekusega asutustele ja organisatsioonidele, kes saaksid toetada patsiendiohutuse tõenduspõhist arengut. Poliitika kujundamiseks on kavas patsiendiohutuse uuringute tulemusi siduda hetkeolukorda määravate teguritega ja sõnastada nende põhjal ettepanekuid võimalikeks muudatusteks.

Strateegia on heaks kiidetud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu poolt. Strateegia autorid on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna patsiendiohutuse arendamise töörühma liikmed, kelleks on patsiendiohutuse strateegia ja kommunikatsiooni peaspetsialist Tiina Freimann, sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro, meditsiiniteaduste valdkonna dekaan, sisekliiniku juhataja ja sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember, Tartu Ülikooli hargettevõtete programmi mentor Siim Läänelaid, sisehaiguste kaasprofessor ja töörühma juht Kaja Põlluste, nefroloogia professor Mai Rosenberg, suu- ja hambahaiguste lektor Riina Runnel, laborimaterjalide peaspetsialist ja Eesti Arsti peatoimetaja Urmas Siigur, endine füsioteraapia programmijuht Jelena Sokk, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja ning anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf, peremeditsiini lektor Heli Tähepõld ja õendusteaduse nooremlektor Ere Uibu. Strateegia rakendamise ja uuendamise eestvedajaks on Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut koos teiste meditsiiniteaduste valdkonna instituutidega.

Täiendavat teavet strateegia kohta ja viite strateegia täistekstile leiab aadressilt: meditsiiniteadused.ut.ee/et/sisu/tartu-ulikool-hakkab-parendama-patsiendiohutust. PATSAFE projekti ja koolituste kohta saab teavet projekti kodulehelt: kliinilinemeditsiin.ut.ee/en/patsafe-developing-university-tartu-well-networked-patient-safety-research-centre-estonia.

Tiina Freimann (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor, Tartu Ülikooli patsiendiohutuse strateegia ja kommunikatsiooni peaspetsialist), Kaja Põlluste (Tartu Ülikooli sisehaiguste kaasprofessor)