Radioloogiatehnikutest kolmanda kümnendi lävel
Jaga
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ajalugu tervishoiutöötajaid koolitava õppeasutusena on muljet avaldavalt pikk, tähistame ju käesoleval aastal kõrgkooli 210. aastapäeva. Selles valguses on kohane meenutada kõrgkooli ühe noorima õppekava, 1999/2000. õppeaastal avatud radioloogiatehniku õppekava arengut. Nagu pidupäevadele kohane, peatume eelkõige positiivsetel sündmustel.
Mitmekülgne meeskond
Õppekava on edukalt läbinud kolm rahvusvahelist välishindamist (2005, 2012, 2019), mis tõendab, et õppekava, õpetamise kvaliteedi ja korralduse vastavus kõrgharidusstandardi nõuetele ei ole juhuslik. Tegemist on eesmärgistatud süstemaatilise ja intensiivse töö tulemusega. 2020/2021. õppeaastast on uuendatud õppekava seoses kõrgharidus- ja kutsestandardi uuendamisega. Väga edukalt juhtis õppekava meeskonda selles pingelises töös lektor Janelle Märs.
Kõrgkooli radioloogiatehniku õppekaval omandatud kutsealaste pädevuste taset hindavad tööandjad kõrgelt. Kõrgkoolil on 2021. aastast esmataseme radioloogiatehniku kutse andmise õigus tasemel 6. Siinkohal on kohane tänada ja kiita õppejõude Janelle Märsi ja Terje Markust.
Õppetöös rakendatakse kaasaegseid õpetamise ja hindamise meetodeid. Näiteks objektiivne struktureeritud kliiniline eksam, mis võeti kasutusele juba 2014. aastal ning mida valmistasid ette ja on kasutanud kõik õppekava õppejõud. Eksam annab väga hea ülevaate üliõpilaste teadmistest ja hoiakutest ning nende rakendamise oskustest kindla kliinilise juhtumi lahendamisel, lisaks annavad eksami tulemused väga hea ülevaate õpetamisest ja õpetamisel parendamist vajavatest põhimõtetest ja õpimeetoditest. 2015. aastal alustati ajakirjaklubi (Journal Club) meetodi rakendamist õppeaines „Uurimistöö alused“. Meil on mitmeid e-õppe arendajaid, näiteks õppejõud Epp Linnasmägi, kes on siiani üllatunud, kui häid tulemusi on võimalik saada e-õppega ja kui palju informatiivsem on e-õppes hindamine.
Aastatel 2019-2021 võeti kasutusele virtuaalsimulatsioon õppeainetes „Magnetresonantstomograafia“ ja „Kompuutertomograafia“ ning kõik vaevad, alates programmide kättesaamisest USA-st kuni üliõpilastele kättesaadavaks tegemiseni ja loomulikult õpetamise iseärasuste omandamiseni oli õppejõudude Triin Kasesalu ja Greta Seimi kanda – seda järjekindlalt ja rõõmsameelselt. Õppekava üldpädevused on põhjalikult uuritud, on tehtud korrektuurid vastavate õppeainete sisusse. Üldpädevuste õpetamine ja hindamine on integreeritud radiograafia õppeainetesse ja õppepraktika õpiväljunditesse. Seda ulatuslikku tööd on edukalt, väga malbelt, rahulikult ja nii õppijatesse kui ka õppejõududesse toetavalt suhtudes teinud õppejõud Ewa Roots.
Õppekava õppejõud on edukalt kirjutanud ja juhtinud mitmeid projekte. Aastatel 2009-2013 viidi koostöös tööandjate ja kutseühingu esindajatega ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekt RADEK: radioloogiatehnikute erialase koolituse õppekava koostamine ja rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Kõrgkool mõistis radioloogilise aparatuuri ja tehnoloogia ülikiiret arengut ning spetsialiseerumisvajadust kutsealal ja vastavate õppekavade väljatöötamise vajadust. Nii töötatigi projektis välja radioloogiatehniku erialase koolituse õppekava kolmes valdkonnas: kiiritusravi, nukleaarmeditsiin, ultraheli. Koolituse läbis 42 spetsialisti. Kahjuks ei saanud kõrgkool Teadus- ja Haridusministeeriumist rahastust õppekava avamiseks, küll aga soovituse kuulutada õpe välja tasulise õppena.
Aastatel 2015-2018 juhtis rahvusvahelist, viie riigi ja seitsme asutusega projekti „Education and training in early detection of breast cancer for health care professionals (Ebreast)“ lektor Tiina Kukkes, SA Archimedes on kutsunud teda oma projektijuhtimise kogemust jagama ka teistele kõrgkoolidele ning tunnustanud õppejõudu väga kvaliteetse töö eest. 2019. aastal käivitus rahvusvaheline projekt Ebreast2, mille kirjutamist juhtis jällegi Tiina Kukkes ja mida nüüd juhib õppejõud Siret Kivistik. Projektijuhi vahetus on ilmne tõendus, et projektide kirjutamine ja juhtimine õppekaval on jätkusuutlik tegevus.
Järgmine arendus oli seotud rahvusvahelise magistriõppega. Magistriõppekava väljatöötamiseks, rahvusvaheliseks hindamiseks ja õppe avamise loaks kulus ligi kümme aastat. 2019. aastal anti luba ja 2020. aasta veebruaris alustas ka esimene kursus õpingutega. Seda huvitavat perioodi peaks küll talletama pikema artikliga…
Õppekava õppejõud osalevad ka kõrgkooli praktikaprojektides. Janelle Märs on tervishoiuasutuste praktikajuhendajate väga hinnatud koolitaja ka koroona-infektsioonist tingitud distantsõppes. Õppekava juht on algatanud kõrgkooliülese praktikabaaside auditi töörühma loomise, kus osalevad aktiivselt ja innuga ka õppekava õppejõud. Töörühma eesmärgiks on tagada kvaliteetne praktikajuhendajate koolitus, kaasata õppetöösse praktikuid ja luua Eestis ainulaadne praktikabaaside õppekeskkonna hindamise süsteem, mis võimaldaks praktikabaasidel hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning vastavalt vajadusele õppekeskkonda arendada.
Juba 2015. aastal vormistati üliõpilase õppepraktikaraamat keskkonnas Moodle. Selle ülemineku üle rõõmustavad küll kõik osapooled. Kuigi arenguruumi ja seega ülesandeid jätkub endiselt õppepraktikaraamatule sobivama ülesehituse leidmisega.
Üliõpilased edukad lõputöödes ja konverentsidel
Rõõmu ja rahulolu valmistavad üliõpilased. Õppurid esinevad juba aastaid rahvusvahelistel üliõpilaste teaduskonverentsidel nii meie kõrgkoolis kui Riia Stradiņši Ülikoolis. Ettekanded on valminud lõputööde baasil ja õppejõud Kalle Kepleri juhendamisel. Riias esinesid 2018. aastal ettekannetega E. Arusoo ja S. Gratšova, 2019. aastal J. Ohrimenko ja G. Porokhnovetš, 2020. aastal E. Kürsa ja E. Landõr – viimased on saanud ka Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumi lõputöö teema olulisuse ja originaaluurimuse eest.
Edukad on olnud ka üliõpilaste ettekanded Balti Radioloogia ja Radioloogiatehnikute Kongressidel. Üliõpilane D. Koštšejev läbis Šveitsis väga edukalt rahvusvahelise kursuse “Forensic Radiolography”, koostas seejärel valikainekursuse ja õpetas seda aastaid. Valikainet hindasid üliõpilased kõrgelt.
Üliõpilaste lõputööd on olnud väga olulistest õppimist ja õpetamist mõjutavatest teguritest: 2021. aastal E. Saarejõe ja J. Jõelaid „Erialaspetsialisti üleminek kliinilisest keskkonnast haridussüsteemi: radioloogiatehnikust õppejõuks“, K. Süda ja K. Kors „Radiograafia üliõpilaste hinnang oma õppimisele kliinilisel õppepraktikal“, P. Ignatjeva ja M. Tamm „Radioloogiatehniku kutseidentiteet ja kutsealane roll ning nende kujunemine ja tähtsus“, aastal 2020 J. Gremova ja E. Mõttus „Radioloogiatehniku üleminek erialaspetsialistist õppejõuks“, L. Päss ja H-L. Peberg „Hindamine kliinilisel õppepraktikal“, aastal 2019 M. Tilgar „Radioloogiatehniku õppekava üliõpilaste arusaamad simulatsioonõppe mõjust“. See töö sai rahvusvahelisel üliõpilaste konverentsil „Health in Our Hands“ eripreemia innovatiivse uurimistöö eest. Samuti on õppimist ja õpetamist kajastanud aastal 2018 E. Kull ja J. Reimaa lõputööga „Simulatsiooniõpe radioloogiatehnikute koolituses“ ning aastal 2016 S. Kibena ja I-L. Verst oma töös „Radiograafia üliõpilaste kogemused kliinilisel õppepraktikal“.
Üliõpilased on osalenud teenus kogukonnale suunatud ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, näiteks „Rinnavähi varajane avastamine“ õppejõud Erika Tallo juhendamisel, „Meditsiiniline kiirgus: kasulik vs kahjulik“ õppejõud Janelle Märsi juhendamisel. Samuti on üliõpilased igal aastal korraldanud rahvusvahelist radiograafiapäeva, mis on seotud just sellel aastal eriti aktuaalse radiograafia teemaga. Pikaajaliselt on üliõpilasi selles protsessis toetanud õppejõud Triin Kasesalu ja viimastel aastatel õppejõud Kuldar Rahuelu.
Rahvusvahelistumisel oluline roll
Kahtlemata on olnud põnev õppekava rahvusvahelistumise lugu. Õppekava rahvusvahelistumisest saab rääkida ajast, kui 2006. aastal õnnestus kõrgkoolil liituda PHARE projektis üle-euroopalise töörühmaga, millest kujunes Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingute Föderatsiooni juures haridussektsioon (educational wing). Seal esindas õppekava esialgu osakonnajuhataja Zinaida Läänelaid ja seejärel ka õppejõud Tiina Kukkes.
2009. aastal osalesid kõrgkooli rahvusvahelisel konverentsil “Kümme aastat radioloogiatehnikute koolitust Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis“ nii Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu (EFRS) kui ka maailmaorganisatsiooni esimehed, haridusasutuste sektsiooni juhataja Valerie Challen ning paljude Euroopa õppeasutuste esindajad. Ettekanded olid erakordselt huvitavad. Järgnevalt konkureeris õppejõud Tiina Kukkes kahel korral haridusasutuste sektsiooni juhtimismeeskonna liikmeks, sai valitud, tema tehtud töö oli erakordselt kõrgelt hinnatud ning ta on saanud ka väärtuslikuima liikme tunnustuse. Ta osales EFRSi haridussektsioonis uurimistöös, millega kaardistati radioloogiatehnikute koolituse sisu ja korraldus Euroopa riikide ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Tulemused on avaldatud mitmes artiklis ajakirjas „Radiography“.
Osalemisest EFRSi haridusektsioonis saime ka meie innustust ja esinesime mitmetel Euroopa ja maailma kongressidel ettekannetega, mis algusaastatel olid pühendatud väljundipõhise õppekava koostamisele ja rakendamisele meie kõrgkoolis. Kuna teema oli aktuaalne, oli huvi meie ettekannete vastu suur. Meil kujunesid erakordselt soojad tööalased suhted Valerie Challeniga, kes analüüsis meie radioloogiatehniku õppekava ja andis sellele tagasiside, mis oli väga põhjalik, asjakohane ja edasiviiv. Ta koolitas meie õppekava õpetajaid uute õpetamismeetodite ja hindamiste osas, mis kõik said ka õppekaval rakendatud.
Koostöö jätkamine ja tõenäoliselt ka meie kasvamine viis ühise uurimistöö, „Radioloogiatehniku õppekava üliõpilaste ja radioloogiatehnikute arusaamad professionaalsusest“ koostamisele. Selle tulemused on ette kantud nii Euroopa Radioloogia Kongressil, maailmakongressil, kõrgkooli teaduskonverentsil, Eesti haiglates ja on avaldatud ajakirjas „Radiography“. Uurimistööle viidatakse teiste uurijate uurimistöödes. Ka on Tiina Kukkes Ebreast projektis osalenud märkimisväärse arvu uurimistööde läbi viimisel, tulemused on ilmunud artiklitena ainukeses erialases ingliskeelses eelretsenseeritud ajakirjas „Radiography“.
Uurimistööga on tegelenud õppejõud K. Kepler ja J. Märs, kelle uuring „Patsiendi kiirgusdoosi optimeerimiseks vajalike andmete kogumine ja võrdlev analüüs tavaradiograafias“ on radioloogiatehnikutele väga olulise tähtsusega. Autorid on esinenud teemaga Balti Radioloogia Kongressil ning avaldanud artikli kõrgkooli uurimistööde kogumikus.
See kõik on avardanud meie maailmapilti nii õpetamise kui ka teadustöö tegemisel, oleme saanud uusi teadmisi. Meil on olnud võimalus osaleda ja oma arusaami lisada ka rahvusvaheliste dokumentide valmimisse: radioloogiatehniku definitsioon, roll, õppekava pädevused 6. ja 7. tasemel, praktikal õppimine, simulatsioonõppe plussid ja miinused jne.
Kuidas edasi?
Kõigele sellele peaks lisaks vaatama, mis meid ees ootab. Millised on need aktuaalsed teemad, millega me tegeleme praegu. Kõige teravam on tööandjate surve – radioloogiatehnikuid napib kõigis Eesti tervishoiuasutustes, kus rohkem, kus vähem.
Vaatamata Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu ja tööandjate pöördumisele Haridus- ja Teadusministeeriumisse, ei ole suurendatud meie kõrgkooli finantseerimist. Kuna me kõik mõistame, et kõrgkoolid on finantseerimise ulatuses haridustellimuse täitjad, ei ole kõrgkoolil võimalik suurendada radioloogiatehnikute vastuvõttu. Ent saades aru, et me töötame ju tervishoiuasutustele nende normaalse töö tagamiseks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks, on kõrgkool koos tööandjatega algatanud radioloogiatehnikute koolituse regionaalpoliitilistest vajadustest lähtuvalt.
Sel, 2021/22. õppeaastal avasime radioloogiatehniku õppe rühmad lisaks Tartule ka Virumaal kolme haigla baasil (Rakvere Haigla, Ida-Virumaa Keskhaigla ja Narva Haigla) ning Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. See on koostöö, kus kulusid katavad nii kõrgkool kui ka tervishoiuasutused. Tõenäoliselt regionaalpoliitika jätkub, aga aru peab saama, et pikaajaline oma ressurssidega koolitamine ei ole jätkusuutlik.
Me saame aru, et tervishoiuasutuste tööjõu puudujääk on ohuks nii inimeste tervisele kui ka riigi julgeolekule. Seega me tegeleme mikrokraadide väljatöötamisega, et leida veelgi võimalusi inimeste õpetamiseks, kes soovivad tervishoiuasutustesse tööle minna ja seda kiiresti.
Eks see protsess on keeruline, kuid oleme teadvustanud, et meie õppejõudude osa on tagada õpetamise kvaliteet. Samas oleme mures, kas meid võetakse tõsise partnerina Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi projektis. Kas nähakse, et igasugune tööstuse ümberstruktureerimine, uute, teadusmahukate tööstuste rajamine eeldab terveid inimesi, kes selle kõik ka ellu suudaksid viia? Selles protsessis on kõrgkooli osa ületamatu tähtsusega.
Kas riik on mõistnud, et oluliste tervisega, aga ka õppimise ja õpetamisega seonduvate rakendusuuringute jaoks vajavad kõrgkoolid ka finantseerimist? Kõrgkoolides ehk meie õppejõududel on rakendusuuringute tegemise pädevus, aga ainult õhinapõhiselt pole seda võimalik lõputult teha.
Ma loodan, et Eesti riik on avatud ja jääb avatuks rahvusvahelisele koostööle nii õpetamisel kui ka teadustöö korraldamisel, seda eriti tingimustes, kus ees ootab radiograafia rahvusvahelise magistriõppekava kordushindamine.
Lõpetuseks ma tänan kõrgkooli juhtkonda, et õppekavale on loodud silmapaistev õpikeskkond simulatsioonõppe läbiviimiseks. Samuti tänan kõiki kaasteelisi radioloogiatehnikute õpetamisel: koostööpartnereid, üliõpilasi, õppejõudusid, tugipersonali. Soovin teile kõigile rõõmsat, kordaminekuterohket ja pidulikku kõrgkooli 210. aastapäeva.
ja arengusuundadest
