Jaga
Keskkonnahoid ja muud nn roheteemad on tõusnud tänapäeva ühiskonnas esiplaanile, kuna maailm ja looduskeskkond on läbimas märkimisväärseid muutusi.
Uudised looduskatastroofidest nagu üleujutused, orkaanid ja metsatulekahjud erinevates maailma paikades on muutunud meie igapäevaelu osaks, peegeldades selgelt kliimamuutuste süvenevat mõju. Kliimamuutused on kohal ka Eestis – meie ilmad on võrreldes varasemaga palju ettearvamatumad – sagedamini on torme, kevadisi öökülmasid, suurtest sademetest tingitud üleujutusi, aga näiteks ka troopilisi öid või hoopis jäätuvaid vihmasid.
Planeedi kolmikkriis
Viimased aastad on toonud endaga kaasa mitmeid ülemaailmseid kriise, mis on omavahel põimunud ja tugevdanud keskkonnateemadega seotud murekohti.
Toidukaupade järsk hinnatõus tekitab suurt stressi ja hirm sõjaka naabri ettearvamatu käitumise ees suurendab ärevust. Energiakriis ja sellega kaasnev hinnatõus on sundinud meid ümber mõtestama oma energiatarbimist ja otsima jätkusuutlikumaid lahendusi.
ÜRO on kasutusele võtnud termini planeedi kolmikkriis, mis viitab kolmele omavahel seotud probleemile, millega inimkond praegu silmitsi seisab. Nendeks probleemideks on kliimamuutused, liigirikkuse vähenemine ja keskkonna saastatus (UNFCCC, 2022). Oluline keskkonnaprobleem on ka loodusressursside ammendumine.
Vaatamata sellele, et juba 1992. a teadvustati keskkonnaprobleeme ning tehti isegi esimesi rahvusvahelisi kokkuleppeid nii kliimamuutuste pidurdamiseks kui ka bioloogilise liigirikkuse hoidmiseks, on olukord viimase 30 aasta jooksul üksnes halvenenud. Euroopa Liidu roheline kokkulepe on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, st mitte ükski piirkond ei tohiks paisata õhku rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteemid suudavad siduda. Keskkonnaprobleemide lahenduseks peetakse rohepööret (ka rohereform, ökopööre) – see on ühiskondlik ja poliitiline liikumine, mis keskendub mainitud keskkonnakriisidele jätkusuutlike lahenduste otsimisele.
Oluline mõju meie füüsilisele ja vaimsele tervisele
Miks on rohepööre oluline meie tervise vaatest?
Juba 2019. a tõi Maailma Terviseorganisatsioon esile, et õhusaaste ja kliimamuutused pole pelgalt ebamugavused, vaid kujutavad endast tõsist ohtu inimese tervisele. Nimetatud ohud seati samale pulgale mitmete teiste terviseohtudega nagu uutest patogeenidest tingitud pandeemiaoht, mittenakkushaiguste (sh krooniliste haiguste) laialdane levik, vaktsineerimises kõhklemine ja antimikroobne resistentsus (WHO, 2019). Täna on rahvatervishoiu valdkonna teadlased veendunud, et kliimamuutused on 21. sajandi suurimaid terviseohte (Lucero-Prisno et al, 2023; Romanello et al, 2022).
Kliimamuutused mõjutavad tervist mitmel moel, tuues endaga kaasa nii rõõmu kui ka väljakutseid. Prognooside järgi on kliima soojenemise ja mageveevarude vähenemise tõttu traditsioonilised turismisihtkohad Lõuna-Euroopas kaotamas oma atraktiivsust, mistõttu tõuseb tõenäoliselt Põhja-Euroopa, sh ka Eesti, sihtkohtade tähtsus (Keskkonnaministeerium, i.a). Samas, mis rõõmu on rannailmast, kui vetikate vohamise tõttu on suplusvee kvaliteet halb?
Pikalt kestvad kuumalained võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (äärmuslikel juhtudel isegi nn kuumasurmasid) neile, kes on tundlikumad kuumusele, näiteks eakad või krooniliste haigustega inimesed. Haavatavamad on ka väikelapsed ja need, kes peavad töötama kuumas töökeskkonnas. (CDC, i.a.).
Kuumade ilmade tõttu halveneb õhukvaliteet. Varasem kevad võib tuua küll sära silmadesse, ent võtab silma märjaks õietolmuallergia all kannatavatel inimestel – pikeneb ajaperiood, mil õhus lendlevad allergeensed õietolmu osakesed. Meie bioloogilist liigirikkust võivad vähendada ning allergilisi probleeme süvendada ka uued taimeliigid, mis end meie soojemas kliimas sisse seavad. Samuti võivad tulekahjud, mida soojemad ja kuivemad ilmastikutingimused soosivad, tekitada lisasaastet.(CDC, i.a.; Keskkonnaministeerium, i.a.)
Prognooside järgi muutuvad meie ilmad üha heitlikumateks. Suurenenud sademed ja võimalikud üleujutused võivad põhjustada hallituse levikut niiskusest kahjustatud hoonetes ning suurendada seega hingamisteede haiguste ja allergiate riski. Lisaks võivad tormid, üleujutused ja libedus tekitada õnnetusi ning traumasid (sh suureneb traumajärgse stressihäire risk) ning raskendada juurdepääsu tervishoiule ja muudele elutähtsatele teenustele. Samuti võib ekstreemsete ilmastikuolude tõttu halveneda ligipääs kvaliteetsele joogiveele ning hakata levima veega seotud haigused. Prognooside kohaselt ootavad meid ees sombusemad talved, mis suurendavad omakorda sesoonse depressiooni riski. Tulekahjud, mida soojemad ja kuivemad ilmastikutingimused soosivad, võivad tekitada lisasaastet. (CDC, i.a.; Keskkonnaministeerium, i.a.)
Muutuv kliima mõjutab ka ohtlikke nakkushaigusi edasi kandvate siirutajate ehk haigusvektorite (nt puugid, sääsed) levikut. Siirutajate levikuareaalide muutuse tulemusena sagenevad tulevikus nii puukentsefaliit ja borrelioos, seda tõusutrendi näeme juba täna. On oht, et levima võivad hakata ka siiani Eestis vähe levinud haigused, nagu leišmanioos, hantaviirus, tulareemia ja denguepalavik (Keskkonnaministeerium, i.a.).
Sageli unustataksegi ära kliimamuutuste sotsiaalne ja majanduslik mõju. Pikem taimede vegetatsiooniperiood võib põllumehi hetkeks rõõmustada, ent kliima soojenedes jõuavad meile ka uued kahjurid, niisked ilmad soosivad taimehaiguste ja mükotoksiinide levikut, mis omakorda suurendavad vajadust taimekaitsevahendite järele. Saagi ikaldumine ekstreemsete ilmaolude (põuad, ootamatud öökülmad, paduvihmad) või kahjurite tõttu mõjutab toiduainete hindu, kvaliteeti ja kättesaadavust (Keskkonnaministeerium, n.d.). Eestis oleme viimastel aastatel kogenud kiiret toidu- ja energiahindade tõusu, elanike majanduslik olukord on halvenenud. See on paljudele toonud kaasa majandusliku ebastabiilsuse, suurenenud on sotsiaalne rahulolematus. Ebastabiilsus põhjustab stressi ja kahjustab meie juba niigi habrast vaimset tervist ning suurendab ebavõrdust ühiskonnas.
Kliimamuutuste kaudseid mõjusid, sh vaimse tervise mõjusid on keerulisem mõista ja mõõta kui otseseid, näiteks kuumasurmade mõju.
Näiteks võivad kuumalainete ajal tekkida unehäireid, mistõttu võib väheneda töövõime. On isegi leitud isegi leitud, et kuumalainete ajal suureneb enesetappude arv ja (kodu)vägivald (CDC, i.a.). Ja ühtlasi süveneb eriti just noorte hulgas kliimamure (nimetatud ka kui kliimaärevus) ehk stress reaalsete kliimamuutusest tulenevate ohtude ees.
Võõra murena tundub täna see, et kliimamuutused sunnivad paremaid elamistingimusi otsivaid inimesi oma elukõlbmatuks muutunud kodukohtadelt lahkuma. See viib suurema rände ja rahvaste liikumiseni, mis võib omakorda tekitada pingeid nii rändeteel kui sihtriigis (CDC, i.a.). Konfliktid ressursside pärast näivad tulevikus olevat vältimatud…
Keskkonnaprobleemid ei kao iseenesest
Kas ka sinul tekkis või süvenes eelnevat lugedes kliimamure? Sinu lohutuseks võin öelda, et sa ei ole oma mures üksi ning teadlikkus kliimamuutustest on samm kliimaagentsuse ehk kliimamure leevendamise nimel tegutsemise võimekuse suunas. Kliimamure vastu ei saa küll vaktsineerida, kuid aitab kui oma muret jagada sõprade, psühholoogi või mõttekaaslastega. Üheks lahenduseks, kuidas oma ärevust leevendada on ka enda keskkonnaalaste harjumuste muutmine, teadlikkuse suurendamine või liitumine keskkonnaorganisatsioonidega (Sisask, 2023). Meie mure kliima ja keskkonna pärast pole alusetu, koos saamegi mõelda, mida ja kuidas teha saaks.
Keskkonnakriisid on kohal ning nii otseselt kui kaudselt muutmas meie ja meie järglaste elu. Rohepööre püüab leida lahendusi keskkonnaprobleemide leevendamiseks, sest on selge, et keskkonna saastamine, looduressursside raiskamine ning fossiilsete kütuste kasutamine pikas perspektiivis ei ole jätkusuutlik. Kuid nagu ütleb rahvatarkus – igal kepil on kaks otsa. See tähendab, et meil ei ole õigeid ega valesid lahendusi. Igal otsusel on nii positiivne kui negatiivne külg. Peame säilitama kriitilist mõtlemist, et mitte saada „rohepestud“.
Ent selge on ka see, et probleemide eitamine ja mitte millegi tegemine ei ole lahendus – keskkonnaprobleemid on päriselt kohal ja ei kao iseenesest. Meie isiklikud, organisatsioonide, riigi ning rahvusvahelised otsused ja tegevused määravad, milline saab olema meie planeedi tulevik ja millises maailmas meie järeltulevad põlvkonnad elama hakkavad. Seega on keskkonnahoiu teema mitte ainult aktuaalne, vaid eksistentsiaalse tähtsusega küsimus.
Kasutatud kirjandus
- CDC (Centers for Disease Control and Prevention). (i.a.). Climate Effects on Health. www.cdc.gov/climateandhealth/effects/default.htm. (19.03.2024).
- Keskkonnaministeerium. (i.a.). Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.
- Lucero-Prisno, D. E., Shomuyiwa, D. O., Kouwenhoven, M. B. N., Dorji, T., Odey, G. O., Miranda, A. V., Ogunkola, I. O., Adebisi, Y. A., Huang, J., Xu, L., Obnial, J. C., Huda, A., Thepanondh, S., Dayrit, M. M., Evardone, S. B., Lamawansa, M. D., Ethiopia, S. S., Aziato, L., Adongo, P. B., … Wong, M. C. S. (2023). Top 10 public health challenges to track in 2023: Shifting focus beyond a global pandemic. Public Health Challenges, 2(2), e86.
- Romanello, M., Di Napoli, C., Drummond, P., Green, C., Kennard, H., Lampard, P., Scamman, D., Arnell, N., Ayeb-Karlsson, S., Ford, L. B., Belesova, K., Bowen, K., Cai, W., Callaghan, M., Campbell-Lendrum, D., Chambers, J., van Daalen, K. R., Dalin, C., Dasandi, N., … Costello, A. (2022). The 2022 report of the Lancet Countdown on health and climate change: health at the mercy of fossil fuels. The Lancet, 400(10363), 1619–1654.
- Sisask, M. (toim). (2023). Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu.
- UNFCCC (United Nations Framework Convention on Climate Change). (2022). What is the Triple Planetary Crisis? unfccc.int/news/what-is-the-triple-planetary-crisis (19.03.2024).
- WHO (World Health Organization). (2019). Ten threats to global health in 2019. www.who.int/News-Room/Spotlight/Ten-Threats-to-Global-Health-in-2019. (19.03.2024).
Foto: Pixabay/Silvia
