Vitamiinid: U ja K

Martin Zimnitski, radioloogiatehniku õppekava 3. kursuse üliõpilane

Paljud meist on kuulnud juba lapsepõlvest saadik erinevatest vitamiinidest ja nende kasust organismile. Igaüks on teadlik sellistest vitamiinidest nagu A-vitamiin (mis on kasulik meie nägemisele, rakkude kasvamisele jms), B-vitamiin (vastutab näiteks närvi- ja lihaskonnasüsteemi eest), C-vitamiin (arendab luid ja hambaid, on hea mõjuga immuunsüsteemile jne) ja D-vitamiin (näiteks aitab toidust imenduda kaltsiumil ja fosforil, on antioksüdantsete omadustega jms). Aga kui palju lugejatest on kuulnud sellisest vitamiinist nagu vitamiin U või milleks on vajalik vitamiin K?

Mis on vitamiin U?

U-vitamiini teatakse 1950. aastatest, kus seda seostati ühendiga, mida leidub toores kapsamahlas (Lappe 2020). Tegelikult on vitamiin U oma olemuselt aminohappe metioniini derivaat, mitte tõeline vitamiin (Choi jt 2019). U-vitamiin sai oma nimetuse tänu sellele, et varem antud keemilise ühendiga raviti peptilisi haavandeid (Begum 2023).

Kust võib leida antud vitamiini? Selleks on kaks võimalust: kas saada seda lisandite ehk tablettidega või täistoiduna. U-vitamiini leidub näiteks porgandis, kapsas, selleris, petersellis, rohelises sibulas, sparglis, peedis, kartulis, brokkolis, naeris, spinatis, lehtkapsas, lillkapsas (Lappe 2020), tomatis, nuikapsas ja graviolas (Begum 2023). On teada, et eriti just toorelt annavad need toiduained parimad tulemused haiguste ennetamisel. Samuti leidub U-vitamiini toores munakollases ning puhastes keskkonnatingimustes kasvatatud loomade piimas ja maksas (Lappe 2020).

Vitamiin U on kasulik järgmiste seisundite korral:

• U-vitamiin võib kaitsta peptiliste haavandite eest, kuna stimuleerib mao kaitsva limaskesta tootmist, on antioksüdandiks ning toetab mao paranemist (Begum 2023). Samuti pandi 1950. aastatel tähele seda, et kui inimene joob päevas umbes ühe liitri kapsamahla, toimub maohaavandite paranemine kiiremini võrreldes standardraviga. Tegelikult ei olnud teada, kas see paranemine oli seotud just U-vitamiini või mõne teise toiduainega (Lappe 2020). Tänapäeval juba kasutatakse peptiliste haavandite ravis väga tõhusaid ravimeid, mida nimetatakse “prootonpumba inhibiitoriteks” (Begum 2023).
• Võib kaitsta kopse, maksa ja neere kahjustuste eest (Petre 2020).
• Söögitoru ja mao kahjustused, krooniline gastriit, haavandiline koliit ja herniad, kuna U-vitamiin mõjub positiivselt gastrointestinaaltrakti limaskestale (Lappe 2020).
• Kõrge kolesterooli tase veres – vitamiin U aitab alandada üldise kolesterooli ja triglütseriidide taset organismis (Lappe 2020). 1500 mg U-vitamiini päevas alandab kolesterooli taset veres ja samuti suureneb kõrge tihedusega lipoproteiinide tase (Begum 2023).
• Nahakahjustused – aitab parandada kahjustusi (Lappe 2020).
• Pakub kaitset päikese ultraviolettkiirguse (UV) eest (Petre 2020).
• Reguleerib kollageeni taset organismis – vitamiin U suurendab kollageeni tootmist ja muudab naha elastsemaks (Begum 2023).

Kuna uuringud on piiratud, siis ei ole kehtestatud soovitusi U-vitamiini annustamiseks, samuti ei ole tuvastatud ühtegi üleannustamise juhtumit. Toiduga tarbides on see vitamiin arvatavasti ohutu ning üleannustamine on vähetõenäoline. Kui aga rääkida U-vitamiini tablettidest, siis on vähe teada nende ohutusest ja samuti võimalikest kõrvaltoimetest. On teada, et vitamiin võib põhjustada silmade, naha või kopsude ärritust juhul, kui esineb ühendi otsene kokkupuude elundiga – seega, kui inimene kasutab seda ühendit sisaldavat toodet nahahoolduseks, tuleb olla ettevaatlik (Petre 2020).

Veel ei ole piisavalt teadusliku informatsiooni U-vitamiini vastasmõju kohta teiste ravimitega. Kui inimene kasutab ravimeid, siis enne selle vitamiini tarbimist peab ta konsulteerima oma raviarstiga (Petre 2020).

Seega U-vitamiinil on olemas teatud kasulikud omadused, mis aitavad ennetada erinevaid vaevusi ning võidelda mõnede haigustega. Puuduseks jääb see, et ei ole teada, milline on selle vitamiini annustamisdoos. Lahenduseks võib olla mõõdukas tarbimine igapäevase toitumise kaudu. Sel juhul saab organism kasulikke ja vajalikke aineid ning puudub oht võimalike kõrvaltoimete tekkeks.

Vitamiin K

Vitamiin K on ühendite vorm, millest kõige tähtsamad on vitamiin K1 ja vitamiin K2 (Griffin 2022). K-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide hulka (Ware 2018).

K1-vitamiini on leitud suurtes kogustes rohelistes lehtköögiviljades (nt lehtkapsas või lehtpeedis), samuti võib seda leida taimeõlidest ja mõnedest puuviljadest. K2-vitamiini leidub aga lihas, piimatoodetes, munades ning jaapani natto’s (kääritatud sojaubadest valmistatud toit) (Ware 2018). Lisaks on K-vitamiini leitud spinatist, sparglist, brokkolist ning väiksemates kogustes munadest, maasikatest ja maksast (Griffin 2022).

Teadaolevalt esineb K-vitamiini defitsiiti täiskasvanutel harva, kuid vastsündinute puhul on see väga sagedane. Võimalike verejooksude ennetamiseks süstitakse vastsündinutele ühekordselt K-vitamiini (Griffin 2022).

K-vitamiin on toatemperatuuril stabiilne ja seda ei ole vaja külmutada. Keetmine seda ei hävita, kuid valgus võib mõjutada negatiivselt antud vitamiini efektiivsust, mistõttu peab seda sisaldavaid toiduaineid hoidma pimedas (Vitamin K i.a.).

K-vitamiini päevane annus sõltub inimese vanusest ja soost. On välja toodud järgmised adekvaatsed annused mikrogrammidena:

• Lapsed 0-6 kuud – 2 μg päevas;
• Lapsed 7-12 kuud – 2,5 μg päevas;
• Lapsed 1-3 aastat – 30 μg päevas;
• Lapsed 4-8 aastat – 55 μg päevas;
• Lapsed 9-13 aastat – 60 μg päevas;
• Tüdrukud ja poisid 14-18 aastat – 75 μg päevas;
• Naised 19 aastat ja vanemad – 90 μg päevas;
• Mehed 19 aastat ja vanemad – 120 μg päevas;
• Rasedad ja imetavad naised 19-50 aastat – 90 μg päevas;
• Rasedad ja imetavad naised alla 19 aastat – 75 μg päevas (Griffin 2022).

Ware (2018) on toonud välja järgnevate toiduainete K-vitamiini sisalduse:

• Üks portsjon (85 g) natto’t sisaldab 850 μg;
• Pool tassi külmutatud ja keedetud lehtkapsast sisaldab 530 μg;
• Üks tassitäis toorest spinatit sisaldab 145 μg;
• 10 oksa peterselli sisaldab 90 μg;
• 1 spl sojaõli sisaldab 25 μg;
• Pool tassi viinamarju sisaldab 11 μg;
• Üks kõvaks keedetud muna sisaldab 4 μg.

Teada on ka suur K-vitamiini sisaldus (Vitamin K, i.a.) järgmistes toiduainetes (100 g kohta): Cheddari juust – 22 200 μg, rooskapsas ehk Brüsseli kapsas – 1499 μg, roheline tee – 11 μg, naeris – 649,9 μg, kaer – 488 μg, spinat – 333 μg, sojaoad – 299,9 μg, lillkapsas – 277 μg, kapsas – 249 μg, brokkoli –199,9 μg.

Millist kasu toob K-vitamiin inimese organismile?

Peamised selle vitamiini kasulikud omadused on:

• Positiivne mõju kognitiivsetele funktsioonidele – pareneb episoodiline mälu;
• Aitab alandada vererõhku ennetades arterite kaltsifitseerumist;
• Ennetab verejookse, kuna aitab inimese organismil toota protrombiini, mis on vajalik vere hüübimiseks (Ware 2018).

K-vitamiini tuleb tarbida rohkem järgmiste seisundite korral: Crohni tõbi või tsöliaakia, alatoitumine, alkoholi kuritarvitamine (Griffin 2022), malabsorptsiooni sündroom koos steatorröaga, tsüstiline fibroos, laktoositalumatus, haavandiline koliit, pankreatiit, pankreatektoomia – kogu kõhunäärme või selle osa eemaldamine, maksahaigused, sapijuha obstruktsioon, pikk ravikuur antibiootikumidega (Vitamin K i.a.), kolesteroolitaset alandavate ravimite kasutamine (Ware 2018).

Paljude ravimite puhul on täheldatud koostoimet K-vitamiiniga. Sellised ravimid on näiteks antatsiidid; verevedeldajad ehk antikoagulandid; antibiootikumid; aspiriin ja vähiravimid; krampidevastased ravimid raseduse ja imetamise ajal (negatiivne mõju lootele või vastsündinule, probleemid vitamiini K imendumisega); kolesteroolitaset alandavad ravimid. Juhul, kui kasutatakse neid ravimeid, tuleb enne K-vitamiini toidulisandina tarbimist konsulteerida oma raviarstiga (Griffin 2022).

Ülempiiri K-vitamiini annusele ei ole kehtestatud. Kui inimene tarbib seda vitamiini sisaldavat toitu, siis toksilisus on haruldane ja ebatõenäoline, küll aga võib põhjustada toksilisust selle tarbimine tablettidena (Ware 2018). Samas on teada, et suukaudsel K-vitamiini manustamisel soovitatavates annustes on kõrvaltoimed haruldased (Griffin 2022).

Allikaloend:

• Begum, J. (2023). Vitamin U: What Is It, Health Benefits and Sources. https://www.medicinenet.com/vitamin_u_what_is_it_health_benefits_and_sources/article.htm (13.02.2023)
• Choi, E-H., Lee, S-B., Lee, D-Y., Kim, G-T., Shim, S-M., Park, T-S. (2019). Increased Intestinal Absorption of Vitamin U in Steamed Graviola Leaf Extract Activates Nicotine Detoxification. Nutrients, 11 (6): 1-13. https://doi.org/10.3390/nu11061334 (13.02.2023)
• Griffin, M. (2022). Vitamin K. https://www.webmd.com/vitamins-and-supplements/supplement-guide-vitamin-k (14.02.2023)
• Lappe, S. (2020). The Vitamin (U) Often Don’t Talk About. https://www.bistromd.com/blogs/nutrition/vitamin-u-benefits (13.02.2023)
• Petre, A. (2020). Vitamin U: Benefits, Side Effects, Foods, and More. https://www.healthline.com/nutrition/vitamin-u (13.02.2023)
• Vitamin K (i.a.). https://www.urmc.rochester.edu/encyclopedia/content.aspx?contenttypeid=19&contentid=VitaminK (14.02.2023)
• Ware, M. (2018). Health benefits and sources of vitamin K. https://www.medicalnewstoday.com/articles/219867 (14.02.2023)

Martin Zimnitski, radioloogiatehniku õppekava 3. kursuse üliõpilane