Turvaliselt ilusaks!

Tänapäeval pole vist ühtegi inimest, kes ei oleks külastanud mõnda ilu- ja isikuteenust osutavat ettevõtet. Kõige sagedamini külastatakse juuksurisalongi, käiakse kosmeetiku juures või lastakse teha maniküüri või pediküüri. Mõned inimesed armastavad käia solaariumis ning nii mõnigi laseb teha endale tattoo või püsimeigi. Ükskõik, millist teenust me ka ei kasuta, tahame olla kindlad ja usaldada selle töö tegijat. Aga kas kõik on ikka nii, nagu me arvame olevat?

Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamiseks

Eestis kontrollib ilu- ja isikuteenuseid osutavaid ettevõtteid Terviseamet. Peamiselt reguleerib ilu- ja isikuteenuste osutamist sotsiaalministri 20.12.2000. a määrus nr 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele”. Selle määruse mõistes on ilu- ja isikuteenus: juuksuri-, maniküüri- ja/või pediküüri-, kosmeetika-, solaariumi- ja saunateenus.

Siia võiks veel lisada esteetilised protseduurid, hammaste valgendamise, tätoveerimise ja augustamise, püsimeigi, elektromagnetkiirguse allikatel põhinevad protseduurid, keemilise koorimise ja massaaži.

Mittekirurgilised esteetilised protseduurid on kõik injektsioonipõhised protseduurid, näiteks täitsesüstid ja mesoteraapia, aga ka laserprotseduurid, näiteks tätoveeringute eemaldamine, ja ka muud invasiivsed protseduurid, näiteks krüolipolüüs, karboksüteraapia, veenide skleroteraapia, mikronõelumine, keemiline naha koorimine. Mittekirurgilisi protseduure võivad teostada üksnes tervishoiutöötajad, kes peavad olema registreeritud tervishoiutöötajate registrisse. Ka teenust osutav ettevõte peab omama Terviseameti väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks.

Ilu- ja isikuteenuse osutajale laienevad veel ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded. Kõik teenindustöötajad peavad läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit (§13). Samuti on määrusest tulenevalt nõuded ruumide suurusele, ventilatsioonile, valgustusele, külma- ja soojaveevarustusele ja kanalisatsioonile.

Sealjuures on võimalikud terviseohud:

• Viirused: B-hepatiit, C-hepatiit, HIV, soolatüükad (verega saastunud esemed, tätoveerimine, augustamine, meditsiiniprotseduurid, süstimisel)

• Bakteriaalsed haigused: teetanus, süüfilis, tuberkuloos, sepsis, stafülokokk, streptokokk jne

• Seenhaigused: jalgade seenhaigus, küüneseen, nahal

• Allergilised reaktsioonid: värvained, kemikaalid, õlid, kreemid jne

• Komplikatsioonid: armid, pigmendilaigud, närvikahjustused, nahakahjustused

Viiruse, bakteriaalse haiguse või seenhaigusega nakatumine võib toimuda verega saastunud esemete kaudu, tätoveerimisel, augustamisel, meditsiiniprotseduuridel, süstimisel, aga ka siis, kui klient või teenuse osutaja on haigestunud – ohustatud on nii tätoveerijad, augustajad, kosmeetikud, massöörid, maniküürijad, pediküürijad, juuksurid, solaariumi kasutajad, sauna- ja SPA külastajad ning iluteenuste kliendid.

Oluline ka hügieenikoolitus!

Seega tundub nagu oleks kõik hästi – kui teenuse osutaja on läbinud erinevaid koolitusi, teadlik erinevatest terviseohtudest, on ise terve ja teeb kõik selleks, et oleks tagatud ka kliendi heaolu ja tervis. Samas, tasub märkida, et olen käinud erinevate iluteenuse osutajate juures ning näinud seinal erinevate koolituste diplomeid, kuid mitte kunagi pole märganud seal hügieenikoolituse tõendit. Huvitav, miks?

Lisaks sellele, et teenindajal peavad olema teoreetilised teadmised nakkushaigustest, peab ta ka hügieeninõuetest kinni pidama. Korras tuleb hoida nii töökoht, ühekordsed ja korduvkasutatavad töövahendid ning isiklik hügieen: desinfitseerimisvahendid, kummikindad, mask, tööriietus jne. Samuti võiks teenindaja tagada selle, et klient ise oleks teadlik hügieeni täitmise olulisusest: ka iluteenuse tarbija peab pesema või desinfitseerima käsi, kandma maski, vajadusel ühekordseid susse jne.

Kui iluteenindaja kasutab enda töös elektrilisi töövahendeid, on oluline, et kõik meditsiiniseadmed ja steriliseerimisaparaadid oleksid kooskõlas meditsiiniseadme seaduse nõuetega: need peavad vastama Euroopa Liidu nõuetele, olema CE märgisega, omama sertifikaati ja kasutusjuhendit. Samuti on oluline, et kõik ettevõtte tööpindade ja instrumentide dekontamineerimiseks kasutatavad tooted ehk biotsiidid peavad vastama biotsiidiseaduse nõuetele.

Kõik kontrolli all! Kas ikka on?

Eelneva põhjal tundub, et kõik peaks olema kontrolli all. Aga kas ikka on?

Tänapäeval on mitmeid võimalusi omandada uut ametit. Näiteks õppida küünetehnikuks või täiendada oma teadmisi küünekaunistamise või juukselõikuse alal nii erinevatel e-koolitustel kui ka YouTube`is. Ka füüsiliselt kohapeal toimuvad ühe- või kahepäevased koolitused, pärast mida prinditakse arvutist paberile osalejatele tunnistus.

Seega on õppimisvõimalusi kõigi jaoks, sõltuvalt vajadusest, eesmärgist, huvist ja rahalistest võimalustest. Üldjuhul ei küsi keegi enne iluteenindajate koolitust, milline on osaleja taust ja teadmised ning mida ta nende teadmistega reaalselt peale kavatseb hakata. Samuti ei huvita kedagi, kus ta teenuseid osutama hakkab – kas kuskil salongis, rendipinnal või kodus. Iluteenindaja võib olla FIE, OÜ või lihtsalt eraisik. Rendipinna puhul on rendileandjale oluline, et töökoha rent oleks tasutud. Üldjuhul teda ei huvita, kes on iluteenindaja kliendid, kust ta neid leiab ja milline on tema senine töökogemus. Samuti ei pea kellelegi aru andma, kust iluteenindaja oma töövahendid soetab, kas interneti teel näiteks Hiinast või mõnest usaldusväärsest kauplusest.

Seetõttu tuleks hoolikalt kaaluda, kelle juurde iluteenuseid saama minna.

Õppimisvõimalustest veel. Kui kosmeetikuid, juuksureid või küünetehnikuid õpetavad era- ja kutsekoolid, siis näiteks kõik tätoveerimishuvilised õpivad ise internetis või õpipoisina valdkonnas tegutseva spetsialisti juures – Eestis neile koolitusvõimalus puudub.

Positiivne on, et paljud kosmeetikafirmad, kes toovad maale erinevaid meditsiinilisi seadmeid, korraldavad samuti huvilistele koolitusi, kuidas nende seadmetega töötada.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool korraldab juba kolmandat aastat järjest ilu- ja isikuteenuste osutajatele nii hügieeni- kui ka haigusõpetuse koolitust.

Iluteenuse pakkuja ei pea enda tegevusest Terviseametit teavitama, kui seda ei nõua kohalik omavalitsus. Seega võib isehakanud iluteenindaja töötada oma kodus või rendipinnal ja küsida teenuse eest tasu, mida ise õigeks peab – kui ei ole kehtestatud hinnakirja või kokku lepitud teistmoodi. Terviseamet saab iluteenuse pakkujat kontrollida ainult sellisel juhul, kui on esitatud kaebus ja kui teenuse osutaja on end äriregistris arvele võtnud ning pakub avalikku iluteenust. Terviseameti inspektor ei tohi iluteenuse osutaja koju siseneda, isegi siis, kui reklaamib enda töid näiteks Facebookis või mujal internetilehekülgedel – pole mingit probleemi ega takistust teenust osutada ja kliendibaasi seeläbi laiendada, aga keegi teda ja teenuse kvaliteeti kontrollida ei saa.

Ükskõik, millise iluteenuse kasuks otsustad, tee endale selgeks, kelle juurde lähed. Samuti võid protseduuri käigus küsimusi esitada, et saada teadlikumaks teenuse osutajast.

TERVISEAMETI 2018. AASTA KOKKUVÕTE

Kokku kontrolliti 385 ettevõtet (~ 40% arvel olevatest objektide üldarvust). Puudused, mida on järelevalve käigus leitud:

• Hügieeninõuete rikkumised: puudulikud teadmised hügieenist, desinfektsioonist, sterilisatsioonist, valamute puudumine tööruumides.

• Puudused sisekliima nõuete osas: valgustus, ventilatsioon, salongid keldrikorrusel – ebasobilik nii töötajale kui kliendile ja tervist ohustav (hallitus).

• Puuduvad töötajate tervisetõendid;

• Solaariumis ei vasta nõuetele UV-seadmete dokumentatsioon. Laboratoorselt mõõdetud UV-lampide kogukiirgustihedus ületab lubatud piirväärtusi.

• Ilusalongides pakutakse protseduure, mis on esteetilised mittekirurgilised protseduurid (tervishoiutöötaja kvalifikatsioon ja tegevusluba eriarstiabi osutamiseks).

• Kasutavatel seadmetel puudub tootjapoolne kasutusjuhend jm nõuetele vastav dokumentatsioon. Aparaatkosmeetika valdkonnas on kasutusel meditsiiniseadmed, mis sageli ei vasta EL nõuetele.

Allikas: terviseamet.ee

NÕUANDED, MILLEGA ARVESTADA ENNE PROTSEDUURILE MINEKUT

• Kontrolli teenusepakkuja kvalifikatsiooni (tegevusloa olemasolu, registreering riiklikus registris).

• Uuri teenusepakkuja kogemuste kohta (kaua töötanud, koolitused, tagasiside/kommentaarid klientidelt jne).

• Tutvu protseduuri iseloomu ning käiguga. Oluline on teada näidustusi/vastunäidustusi.

• Uuri infot ohtude ja tüsistuste kohta, mis võivad esineda pärast protseduuri.

• Teavita teenuse osutajat varem teostatud iluprotseduuride ja kasutatud toodete kohta (mittesobivus teiste toodete/ainetega).

• Sooduspakkumised tuleks üle kontrollida (kvaliteedi/hinna suhe).

• Tätoveeringu/augustamise puhul. Pärast protseduuri väldi teiste inimeste kehavedelike sattumist augustatud/tätoveeritud kohale kuni selle täieliku paranemist.

• Komplikatsioonide korral tuleks teavitada teenusepakkujat ning arsti.

• Tuimasti kasutamine. Iluteenindaja ei tohi enda soetatud tuimestavat vahendit kliendi peal kasutada. Kuna tuimasti on retseptiravim, siis selle väljastab kliendi soovi korral arst. Enim kasutatakse tuimastit tätoveerimisel, augustamisel, püsimeigi tegemisel.

Allikad, kust võib infot leida: https://terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/ilu-ja-isikuteenused

Allikas: terviseamet.ee

Ester Jaansoo (õppejõud)