Neljas aasta terviseteaduse magistriõpet

Käesoleval õppeaastal alustas õpinguid neljas lend terviseteaduse magistrante, kellest saavad magistrikraadiga eriõed või ämmaemandad. See on staatus, mis annab võimaluse võtta suurem vastutus oma erialasel tööl.

Kolm aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et anda õppekavale põhjalik eneseanalüüsil põhinev hinnang, samas on see liiga lühike, et teha põhjalikke järeldusi tulemuslikkusele tervishoius. Eneseanalüüs võimaldas teha esmased järeldused õppekava edasiseks arenduseks ning saada tunnustav tagasiside rahvusvaheliselt välishindajate ekspertrühmalt. Kolme aasta tagasivaate põhjal tehtud eneseanalüüs kinnistas teadmist, et oleme õigel teel tegemas õigesti õiget asja.

Kvalitatiivne mõju tervishoiusüsteemile

Erineval haridustasemel jätkuhariduse pakkumine on osa kõrgkooli missioonist võimaldada parimat tervishoiuharidust. Erialase põhikoolituse järgne akadeemiline jätkukoolitus on võtmetegur, et tagada tegevuse teaduspõhisus järjest kiiremini muutuvas maailmas. Eriti tähtis on see valdkondades, mis on seotud inimeste tervisega. Erialast põhikoolituse järgset akadeemilist haridust on Eesti õenduses aastaid tähtsaks peetud. Nii areneski nelja erineva eriala ühe-aastasest erialakoolitusest terviseteaduse magistriõppekava. Selle eesmärk on süvendatult ja integreeritult omandada õendus- ja meditsiinialaseid teadmised, et neile tuginedes toetada ja juhtida patsiente nende raviteekonnal ning oskus olla meeskonnatöö eestvedajaks tõenduspõhises arendustegevuses.

Inimeste järjest suuremad tervisevajadused ja -ootused esitavad nõudluse nii tervishoiuteenuste laiendamiseks kui ka süsteemi tõhustamiseks. Tänases maailmas vajatakse erineva ettevalmistusega spetsialiste, kuid järjest jõulisemalt tajutakse vajadust selliste spetsialistide järele, kes on valmis reageerima paindlikult muutustele, aitama teisi muutuva olukorraga kohanemisel ning kes on eestvedajaks ja suunajaks parima võimaliku lahenduse leidmisel ja elluviimisel.

Vajadus õenduse erihariduse järgi on ülemaailmne ja nii on rahvusvaheline õdede nõukogu (International Council of Nurses – ICN) 2020. aastal välja andnud soovitusliku juhise eriõe (Advanced Practice Nurse – APN) pädevustest, mis on aluseks võetud ka Eestis. Kuid mitte kõikides riikides ei ole eriõe põhiõppejärgne haridus magistritasemel. Samas on jõutud veendumusele, et üksnes erialaspetsiifilisest mitteakadeemilisest põhiõppejärgsest koolitusest ei piisa, et saavutada pädevused, mis võimaldaks laiaulatuslikku kvalitatiivset mõju tervishoiusüsteemile. Magistritasemel eriõendus on tervishoiusüsteemi üks lüli, mis süsteemi ümberkorraldamisel võimaldab muuta selle efektiivsemalt toimivamaks.

Olulised enesearenguga seotud väljakutsed

Maailmas on tehtud mitmeid eriõdede rakenduse tasuvusuuringud, mille tulemused tõendavad õige planeerimise korral nii majanduslikku kasu tervishoiusüsteemile kui ka teenuse kvaliteedi tõusu patsiendi jaoks. Samas on paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis, eriõe roll kohati ebamäärane ja mõneti ka alarakendatud.

Sellele vaatamata on meie vilistlaste tagasisidest järeldatav, et orienteeruvalt 30% on pool aastat pärast lõpetamist vahetanud töökohta, mis on võimaldanud neil teha karjääris muutuse ja 30% planeerib töökohavahetust või edasiõppimist kraadiõppes. Kui siia lisada veel üle 80% vastanute hinnang, et magistriõppe läbimine on neid piisavalt ettevalmistanud uuteks tööalasteks rollideks või arenguga seotud väljakutseteks, siis tõendab see õppekava tähtsust eneseteostuses.

Paludes vilistlastel nimetada 3-4 olulisemat teadmist, oskust või hoiakut, mida magistriõppe läbimine toetas, saime valdavalt vastusteks, et see andis julguse muutuste elluviimiseks ja meeskonnatöö eestvedamiseks, süvendas teadusliku teabe kasutamise oskust ja valmidust arendustööks, andis nõustamisoskuse ja avardas silmaringi, mis aitab näha laiemat tervikpilti. Aga samuti õpetas ajaplaneerimist, enesereflektsiooni ja -väljendust ning suurendas eneseusku ja -kindlust.

Õppekava on valmis vaid üheks perioodiks, mil ta on äsja kinnitatud ja tunnustatud. Juba samal hetkel tuleb hakata mõtlema järgmise arenguperioodi peale. Nii nagu on pidevas arengus erialavaldkonnad, nii peab ka akadeemiline õpe arenema ja isegi sammu võrra ees olema. Seisame praegu järgmise arenguetapi lävel ja oleme valmis koostöös oma heade partneritega panustama tulevaste erialaspetsialistide arengusse. Magistriharidusega eriõed on tulnud, et jääda ja kinnistada oma koht Eesti tervishoiusüsteemis.