In memoriam Helin Eelsalu

27.08.1937-21.07.2021

Kõrgkooli auliige aastast 2011, esimene õendusteooria õppejõud ja rahvusvaheliste suhete innukas eestvedaja, Eesti Õdede Ühingu liige, Euroopa Ühtsete Õendusdiagnooside, -sekkumiste ja -tulemuste Assotsiatsiooni liige, Akadeemilise Eesti, Balti-Saksa Kultuuriseltsi ning Õpetatud Eesti Seltsi liige.
Helin sündis jõukasse riigiteenistuja perekonda ja vaatamata isa ja ema varasele kaotusele ning sõjaaja rasketele oludele tundis ta ennast alati hoituna. 1944. aastal algas tema koolitee ja kooliõpingute kõrvalt õppis ta ka muusikakoolis viiulimängu. 1956. aastal lõpetas ta Tallinna II Keskkooli ning 1959 Tallinna Meditsiinilise Keskkooli.
Aastal 1965 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ja töötas Tartu vabariiklikus kliinilises haiglas lastekirurgina, traumatoloogina, vereülekande jaamas ning tegi aktiivselt ametiühingu tööd.
Alates 1985. aastast alustas Helin tööd pedagoogina Tartu Meditsiinikoolis, kus ta oli mitmete õdede haridust käsitlevate projektide ja rahvusvaheliste suhete innukas eestvedaja, uute õppekavade arendaja, konverentside korraldaja, õendusteooria ja õendusterminoloogia arendaja.
Helin oli elukestev õppija ja tema huvi rahvatervise teemavaldkonnast viis teda õppima Põhjamaade Rahvatervise Kõrgkooli Göteborgis. Õpingud kestsid kaheksa aastat, lõppesid 2001. aastal magistrikraadi kaitsmisega.
Töötades Heliniga pikki aastaid ühes kabinetis, meenuvad pikad arutelud ja mõtisklused erinevatel filosoofilistel ja pedagoogilistel teemadel. Helin pidas ennast suureks individualistiks, töötas süvenenult, põhjalikult ja usaldas oma vaikivat teadmist ja intuitsiooni.
Ta osales aktiivselt enesetäienduskoolitustel ja konverentsidel nii Eestis kui ka välismaal ning on publitseerinud paarkümmend artiklit eesti, soome ja inglise keeles. Ta tundis siirast huvi Eesti õenduse arengu vastu ja lootis väga, et õe kutseala ka Eestis väärtustatakse, see iseseisvub ja on hästi tasustatud.
Helin oli musikaalne ning suurepärase klaveri- ning viiulimängu oskusega, juhatas laulu- ja pillimänguansambleid ja rahvatantsurühma. Eakamas eluperioodis suurenes tema kontakt elusloodusega ning kirikueluga.
Helin oli kui täht põhjataevas, mis vilkus ja plinkis, täis huvi elu ja õppimise vastu.

Kõikide kolleegide nimel soovin talle HEAD TEED!