Veresuhkur ja sellega seonduvad muutused jäävad sageli märkamatuks kuni hetkeni, mil inimesel diagnoositakse diabeet. Vastupidiselt iganenud uskumusele, et insuliiniresistentsus esineb vaid suhkurtõbe põdevatel, ülekaalulistel ja päriliku eelsoodumusega inimestel, võib insuliiniresistentsus esineda kõigil inimestel.
Tihtipeale arvatakse, et veresuhkrut peaksid jälgima vaid suhkruhaiged, kuid mida rohkem areneb meditsiin ja tervisealased teadmised, seda enam levib ka teadmine, et veresuhkrut oleks kasulik jälgida neilgi, kellel suhkurtõbe diagnoositud pole.
Insuliiniresistentsus on seisund, mille korral keha ei reageeri insuliinile korralikult ega saa verest saadavat glükoosi energia saamiseks kasutada. Selle kompenseerimiseks toodab kõhunääre oluliselt rohkem insuliini, et liigne glükoos edasi keharakkudesse aidata. Kuna keha ei saa verest kogu glükoosi kätte, siis tõuseb aja jooksul ka veresuhkru tase ehk tekib diabeedieelne seisund, mis võib hiljem viia diabeedi tekkeni. Erinevate andmete kohaselt kannatavad kuni 85% inimestest insuliiniresistentsuse all. (Insuliiniresistentsus i.a.)
Diabeedist ehk suhkurtõvest erineb viimane aga selle poolest, et insuliiniresistentsus võib kesta nii lühiajaliselt kui ka krooniliselt. Insuliiniresistentsuse peamisteks põhjustajateks pärilikkuse kõrval peetakse kaht tänapäeva kiire elustiiliga seonduvat faktorit: ülesöömine ja vähene füüsiline aktiivsus.
Istuv eluviis koos ülesöömisega võib põhjustada rasva ladestumist nii lihastes kui ka meie organites (eriti maksas), mis muudab meie keha ja koed insuliinile vähem reageerivamaks. Eriti ohtlik on vistseraalne rasv, st rasva ladestumine kõhupiirkonna elutähtsatesse elunditesse ja nende ümber, kuna peale insuliiniresistentsuse seostatakse vistseraalset rasva ka südame-veresoonkonna haiguste ja südameinfarktiga. Vistseraalse rasva tõttu väheneb insuliinitundlikkus ning see omakorda tõstab ka 2. tüüpi diabeeti haigestumise tõenäosust.
Tihtipeale jääb insuliiniresistentsus tähelepanuta, kuna ei osata märgata peamiseid sümptomeid või aetakse need segi mõne teise terviseprobleemiga. Palju on ka näha, et inimesed on kroonilise väsimuse ja energiatasemete kõikumistega nii ära harjunud, et ei osata enam arvata, et miski võiks valesti olla. Väsimuse korral haaratakse esimese asjana pigem kohvi ja magustatud energiajookide järgi, kuid kuna kofeiin soodustab kortisooli eritumist, siis võib see olemasolevat probleemi vaid süvendada.
Kindlasti on paljud meist tundnud peale söömist end järsult väsinuna ja unisena. Tihti on just see peamiseks sümptomiks veresuhkru kõikumisest ning võib olla märgiks, et söödud toit oli liiga süsivesiku- ja rasvarohke.
Sagedasemad insuliiniresistentsuse sümptomid on:
Insuliiniresistentsuse korral saame enda tervise jaoks palju ise ära teha. Lihtne koht kust alustada, on vaadata üle oma toidukorrad ja söögilaud. Meeles tuleks pidada, et kõik süsivesikud (sh suhkrud ehk lihtsüsivesikud) muutuvad seedides glükoosiks. Kiudained, rasvad ja valgud aitavad aga meie veresuhkrut stabiilsena hoida ning hoiavad kõhu kauem täis. Küll aga pole ühegi toidugrupi täielik välja jätmine lahendus probleemile.
Et vältida suuri veresuhkru kõikumisi, tuleks igal toidukorral keskenduda suuremas osas valgu, kiudainete ja kasulike rasvade osakaalule. Kui veresuhkru kõikumistele ollakse juba tundlikud, siis võib näiteks traditsiooniline “magustoit peale igat soolast sööki” olla liig. Küll aga on magustoidu söömine peale soolast sööki tervislikum kui magusa söömine eraldi toidukorrana.
Mõned teadusuuringud näitavad ka õunasiidriäädika kasulikku mõju veresuhkru madaldamisel. Näiteks ühes 2010. aastal tehtud uuringus leiti, et vees lahjendatud õunasiidriäädika tarbimine vahetult enne või pärast süsivesiku- ja suhkrurikkaid toidukordi aitas 1. tüüpi diabeeti põdevatel patsientidel hoida veresuhkru madalamana võrreldes nende patsientidega, kes õunasiidriäädikat ei tarbinud (Mitrou jt 2010).
Äädikas sisaldab etaanhapet, mis aeglustab seda, kui kiiresti süsivesikud lagundatakse organismis glükoosiks ning suurendab glükoosi imendumist lihaste poolt. Tulemuseks on väiksem glükoosi tõus. (Santos jt. 2019)
Suureks abiliseks ja teejuhiks on siinkohal ka inimese enda enesetunne – tuleks jälgida, kuidas end peale igat toidukorda tuntakse. Vähene unisus ja väsimus on osa söömisjärgsest seedimisprotsessist, kus keha hakkab energia tootmise eesmärgil toitaineid lõhustama, samuti on mõned toidud mis sisaldavad melatoniini – unehormooni, mis reguleerib meie bioloogilist ööpäevarütmi. Probleemiga võib tegemist olla aga siis, kui söömisjärgne väsimus hakkab segama igapäevatoiminguid ja inimese üleüldist toimetulekut.
Veresuhkrut aitavad stabiilsemana hoida ka:
Et mõista, kuidas veresuhkru tasakaalustamine meie tervist toetab, tuleb meil enne mõista kuidas töötab meie kehas insuliin.
Glükoos on meie rakkude peamine ja eelistatud energiaallikas. See tähendab, et insuliini põhiülesanne on säilitada veresuhkru homöostaasi (tasakaalu) meie kehas ja vereringes – s.t tagada, et toidust saadav glükoos jõuaks õigesse kohta (meie rakkudesse) ja seda saaks kasutada. Tänu veresuhkru tasakaalustamisele on meil seega vähem isusid, sügavam ja kvaliteetsem uni, stabiilsem energiatase ning tunneme end seeläbi ka emotsionaalselt stabiilsema ja rahulolevamana.
All you need to know about insulin resistance. https://www.yourlifestylemedics.com/blog/all-you-need-to-know-about-insulin-resistance (19.10.2023).
The Benefits Of Blood Sugar Balance. https://www.penarthnutrition.co.uk/blog/the-benefits-of-blood-sugar-balance (19.10.2023).
Diabeeti haigestumine on tõusutrendis. Perearst Sergey Saadi: süüakse nii, nagu sellele järgneks 8-tunnine raske töö põllu peal. Tervise
Geenius. https://tervise.geenius.ee/blogi/novo-nordiski-blogi/diabeeti-haigestumine-on-tousutrendis-perearst-sergey-saadi-suuakse-nii-nagu-sellele-jargneks-8-tunnine-raske-too-pollu-peal/ (19.10.2023).
Insuliiniresistentsus. EnnetusMeditsiini Kliinik. https://ennetusmeditsiinikliinik.ee/insuliiniresistentsus (19.10.2023).
Insulin Resistance. https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22206-insulin-resistance (19.10.2023)
Mitrou, P., Raptis, A. E., Lambadiari, V., Boutati, E., Petsiou, E., Spanoudi, F., Papakonstantinou, E., Maratou, E., Economopoulos, T., Dimitriadis, G., Raptis, S. A. (2010). Vinegar Decreases Postprandial Hyperglycemia in Patients With Type 1 Diabetes. Diabetes Care, 33 (2): e27.
Santos, H.O., de Moraes, W. M. A. M., da Silva, G. A. R., Prestes J., Schoenfeld, B. J. (2019). Vinegar (acetic acid) intake on glucose metabolism: A narrative review. Clin Nutr ESPEN, 32: 1-7.