2023. aasta kevadel võtsin ülesandeks uurida Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vaimset ja füüsilist õpikeskkonda, et välja selgitada, kas see on nii kõrgkooli õppureid kui ka töötajaid toetav. Analüüsisin kõrgkooli vaimsest ja füüsilist keskkonda läbi kutseõppe osakonna juhi, halduse ja töökeskkonna peaspetsialisti ning hooldustöötaja kutseõppe õppurite pilgu ja kogemuse.
Vaimne ja füüsiline õpikeskkond on omavahel tihedasti seotud. See, kuidas õppijad klassis või auditooriumis istuvad, mõjutab ka nende omavahelist suhtlemist, mis omakorda mõjutab otseselt nende vaimset heaolu (Sutrop jt, 2017). Õppejõuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis proovin alati anda õppijatele valiku istekoha osas, gruppide moodustamisel jms, et neil oleks võimalik ise oma heaolu eest seista ja tegureid mõjutada.
Uurimuse metoodika
Andmete kogumiseks kasutasin kvalitatiivset uurimisviisi. Kvalitatiivne uurimisviis võimaldab läbi intervjuude, vaatluste ja juhtumiuuringute mõista sügavamalt inimkäitumist ja saada laiemaid teadmisi valdkonnast (Õunapuu, 2014). Viisin läbi intervjuud kahe Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötajaga (kutseõppe osakonna juht ning halduse ja töökeskkonna peaspetsialist).
Lisaks kasutasin füüsilise ja vaimse keskkonna vaatlust nii Tervishoiu Kõrgkooli ooteruumides, koridorides, raamatukogus, klassiruumis kui ka söökla alal. Uurimuses osalesid ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hooldustöötaja kutseõppe I kursuse õppurid, kes kaardistasid ära enda jaoks keskkonda toetavad kohad ning pildistasid need üles. Kokku sain oma postkasti 15 pilti, mis kõik olid erinevates kohtades pildistatud.
Viimaseks said õpilased seminaris minult ülesande grupitöödes vastata samadele intervjuu küsimustele, mis said esitatud kutseõppe osakonna juhile ja halduse ja töökeskkonna peaspetsialistile.
Uurimuse tulemused
Uurimuses püstitati järgmised uurimisküsimused, millele vastasid nii õppijad kui ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötajad:
- Mis teie arvates toetab teie koolis õppimist toetava vaimse keskkonna loomist?
Õppimist toetava vaimse keskkonna loomist toetavad nii Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötajate kui ka õppijate arvates paljuski ka füüsilised tingimused, näiteks kohvik, pehmed toolid, puhkenurk jm füüsilised kohad (kõrvallehel ülemised pildid). Lisaks tõid nii õppurid kui töötajad välja vaimset keskkonda toetavate teguritena pädevaid, toetavaid ja omal erialal praktiseerivaid õppejõudusid, mis mõjutab kindlasti õppijate heaolu. Enda kui õppejõu seisukohast võin öelda, et olen samuti oma õppetöö planeerimisel üsna paindlik, toetav ja tuletan õppijatele alati meelde iseseisvate tööde esitamist ja pakun abi ja oma teadmisi. Ka hea kooli käsiraamat toob välja, et see, kas õppimist toetav keskkond on õppijate jaoks koostöine ja arengut soosiv, sõltub õpetajast (Sutrop jt, 2017). - Mida teie arvates saaks veel teha, et vaimne keskkond oleks õppimist toetavam?
Võimalusi, kuidas parandada õppimist toetavat vaimset keskkonda on rohkesti, näiteks tõid nii õppurid kui töötajad välja individuaalset lähenemist õppe planeerimisel, õppekoormuse reguleerimist, rohkem praktikat ja väljasõite ning õues viibimist. Õpikeskkonda mõjutavad nii füüsilised tegurid, ajakasutusega seonduvad tegurid kui ka sotsiaalsed tegurid (ETKA Andras, 2011). Suurimad kitsaskohad kuuluvad õppijate ja õpetajate tagasiside põhjal vaimselt toetava keskkonna juures nii füüsiliste tegurite kui ka sotsiaalsete tegurite kategooriasse. - Mis teie arvates kooli füüsilises keskkonnas toetab õppimist?
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füüsiline õpikeskkond on enamuse vastajate hinnangul siiski juba praegu üsna toetav. Toetavate teguritena toodi välja erinevate vahenditega õppe- ja praktikaruume, kaasaegseid õpivahendeid, vaba aja veetmise võimalusi, mugavustingimusi, inimese põhivajadusi toetavad tingimused (nt kohviku olemasolu) ja omaette olemise võimalusi. - Mida saaks teie arvates teha koolikeskkonna füüsilise keskkonna arendamiseks (mida arendada ja kuidas)?
Füüsilist õpikeskkonda on alati võimalik parandada ja muuta toetavamaks. Ka seetõttu tõid nii õppijad kui töötajad välja erinevaid ettepanekuid, kuidas keskkonda täiustada. Palju rõhku pandi füüsilistele tegevustele ja vaba aja veetmise võimalustele, et oleks võimalik end õpikeskkonnas õppetööst vahepeal välja lülitada, näiteks tunti puudust lauamängudest ja võimlemisminutitest.
Lisaks pandi rõhku ka sotsiaalsetele teguritele, näiteks kooliraadio, meeleolumuusika, vaiksed tööruumid ja lastehoiu avamine. Mulle väga meeldis, et nii õppijad kui ka töötajad mõtlesid sellele, kuidas teha rohkem koostööd ja toetada gruppides töötamist, sest need mõtted kuuluvad samuti õppimist toetavate sotsiaalsete tegurite alla ja käsitlevad grupiprotsesse: inimeste arv grupis, toolide paigutus ruumis jne (ETKA Andras, 2011). Õppijad olid nendele küsimustele vastates ja pilte tehes väga motiveeritud ja tundsid end olulisena, et saavad kaasa rääkida niivõrd olulisel teemal, kui seda on neid ümbritsev õpikeskkond.
Kokkuvõtteks
Töö tulemustest võib järeldada, et kuna tegemist on üsna uue õppehoonega, siis enamjaolt on tingimused õppimiseks head: kaasaegsed klassiruumid ja auditooriumid, praktilised õppevahendid, simulatsioonikeskus, kohvik ning emotsionaalse heaolu poole pealt võimalus kasutada Tervishoiu Kõrgkooli toetavaid teenuseid, nagu psühholoogiline nõustamine, individuaalne õppekava, õppenõustamine jne.
Võttes arvesse täiskasvanud õppijate õppekoormust ja õppeplaneerimist on kindlasti arenguruumi, et õpikeskkond oleks veelgi toetavam. Õppijad vajavad võimalust end välja lülitada, olla füüsiliselt aktiivsemad. Vaja oleks rohkem paindlikkust ja mõistmist õppetöös (tundide pikkused, päeva pikkused, õppenädalate tihedus).
Minule õppejõuna oli see tagasiside, mis tuli nii õppijatelt kui ka töötajatelt, äärmiselt vajalik. Kuna käsitlen oma magistritöös ka täiskasvanute õpimotivatsiooni teemat, siis sealt tuli väga palju huvitavaid mõtteid, mida muuta oma õppeprotsessi planeerides ja milliseid tegureid arvesse võtta, et õppijad oleksid toetatud.