Emotsionaalsed hetked ja huumor tervishoiuvaldkonnas

Tervishoiutöötajad seisavad sageli silmitsi tööülesannetega, mis võivad olla ühtaegu ülevad kui ka rasked. Nii õe, ämmaemanda kui arsti elukutse nõuab oskust toime tulla erinevate emotsioonide ja väljakutsetega, mis võivad mõjutada vaimset ja emotsionaalset heaolu. Selles artiklis avan mõningaid telgitaguseid, millised on tervishoiutöötajate ülevamad ja raskemad hetked. Loomulikult ei saa kirja panemata jätta ka nalju elust enesest, mida mõned töötajad on minuga jaganud.

Üks suurimaid rahulolutunde allikaid tervishoiutöötajatele on näha patsientide paranemist – kui patsiendi tervislik seisund paraneb tänu osutatud teenusele. Justnimelt teenusele, sest ka tervishoiutöötaja on tegelikult klienditeenindaja – seda teab iga patsient, kõik tervishoiutöötajad siiski mitte. Viimane lause on minu isiklikule emotsioonile tuginev kommentaar, kuigi olen ise samuti õeks õppiv tudeng ning läbin hetkel sisehaiguste praktikat. Minu seni kõige ülevam elamus oli viiendal praktikapäeval, kui mul tekkis imeline võimalus teostada patsiendile elektrišokki ning sellel hetkel, kui nägin monitoril protseduuri järgselt korralikku südamerütmi, tundsin klompi kurku tõusvat ja õnnepisar valgus silmanurka, varjasin seda hoolega. Kõik ei pea ju teadma, et see oli mul esimene taoline kogemus. Emotsioon oli nii tugev nagu iga eelnev “esimene”. Esimene koolipäev, esimene koerakutsikas jne. Ei ole ehk parimad võrdlused, kuid emotsioon oli sarnane.

Äärmiselt motiveeriv ja südantsoojendav kogemus on seegi, kui patsiendid avaldavad sulle pingutuste eest tänulikkust ja kiitust. Iseäranis sooja tunde tekitab laste poolehoiu võitmine. Üks lasteosakonna töötaja jagas minuga hetke ühe oma vahetuse lõpust, mil pisike poiss oli tema juurde läinud ja küsinud lootusesädemega silmis, et kas ikka tema tuleb homme ka tööle? Kui selline väike sõber on ees ootamas, siis on kindlasti palju parem tunne hommikul uut vahetust alustada.

Kui nägin monitoril protseduuri järgselt korralikku südamerütmi, tundsin klompi kurku tõusvat ja õnnepisar valgus silmanurka.

Paljud tervishoiutöötajad teevad oma tööd suure missioonitunde ning sooviga aidata ja toeks olla. Seda raskem on toime tulla, kui kõik ei lähe nagu plaanitud. Väga raske on inimeste kannatusi kõrvalt vaadata mõnedel juhtudel ka teades, et ei saa nende heaks kuigi palju teha. Tervishoiutöötajad puutuvad kokku erinevate emotsionaalsete stressoritega, sealhulgas kannatavate patsientidega, nende pereliikmetega ja traumaatiliste sündmustega. Suur hulk tervishoiutöötajatest peab tihti töötama pikki tunde ja kogema füüsilist ja vaimset väsimust, mis võib aja jooksul viia läbipõlemiseni. Üks töötaja oli nii lahke ja jagas minuga enda kõige raskemat üleelamist.

Vähiga patsient oli läinud operatsioonile hea tundega, et kasvaja on eemaldatav ja tal on suur tõenäosus operatsioonijärgselt terveks saada. Operatsiooni ajal selgus aga, et tema jalg tuleb amputeerida. Ärgates oli inimene nii endast väljas, et keeldus meditsiinipersonaliga mitu päeva suhtlemast. Selliste hetkedega tuleb ühiselt hakkama saada. See õde, kes enda kogemust jagas, ütles, et suutis selle emotsiooni seljatada koos töökaaslastega, kuna hoiti kokku ja tehti head meeskonnatööd.

Huumor on alati üks võimalikest käepärastest stressi maandamise vahenditest. Seetõttu on väga oluline jagada aeg-ajalt üksteisega nii töös või ka eraelus ette tulnud nalju. Ühe õdede hulgas läbiviidud küsitluse käigus selgus, et naljade jagamise tulemusena tajusid töötajad suhete avatumaks muutumist ning julgesid hiljem üksteisele enda muredest ja tööprobleemidest vabamalt rääkida – see vähendas muresid, suurendas enesekindlust ja suurendas kokkuvõttes turvatunnet.

Samas küsitluses toodi ka välja, et vastassoost töökaaslasele naljade rääkimine ei pruugi sama efekti anda, kuna nalja võidakse tõlgendada diskrimineerivaks või sobimatuks.

Käisin mööda Tartu Ülikooli Kliinikumi ja kogusin kokku tõestisündinud lugusid, et neid teiega siin jagada. Tervishoiutöötajate nimed on muudetud.
Sirje: „Ema ja laps olid üksikpalatis. Ema tuli õeposti ja teatas, et neil on palavik tekkinud. Õed andsid raviküünla, et seda saaks lapsele lihtsasti manustada. Ema võttis küünla ning suundus ise tualetti. Jäime nõutult järele vaatama.“
Leena: „Patsient kurtis valu, mistõttu andsime talle raviküünla, et kiire toime saavutada. Mõne aja möödudes küsisime, kuidas enesetunne on. Patsient vastas, et midagi ei ole oluliselt muutunud, ainult et imelik maitse on ikka veel suus sellest küünlast.“
Kairi: „Ühel päeval hakkas 70ndates härrasmees kardioloogia osakonnast koju minema. Vastu tuli abikaasa ning lahkuti rõõmsalt. Mõne aja möödudes helistas üks naine ning küsis sama nimega abikaasa järele, kes sel päeval koju pidi saama …“
Viivi: „Osakonda tuli patsient, kellel oli oma diabeediravim kaasas ja teatas, et süstib end ise jalga. Veidi aja pärast tuli põetaja kerges segaduses ja ütles, et patsient süstib end läbi pükste. Ta olevat seda kogu aeg nii teinud.“
Jelena: „Osakonda tuli kõrge veresuhkruga patsient, kellel ei olnud arsti korraldusel lubatud juua ega süüa. Panin aeglaselt tilgasüsteemiga NaCl jooksma ja läksin korraks palatist välja. Tagasi tulles avastasin, et patsient oli tilgajala küljest pudeli maha kakkunud, korgi katki närinud ja NaCl lahuse janu kustutamiseks ära joonud.“
Karin: „84-aastane patsient toodi veresoonte operatsioonilt. Peale protseduuri pidi raskuskott haava kohal survet avaldama, et verejooksu vältida ning patsient pidi rahulikult lamama. Korraga oli tal verelomp niudepiirkonna all ja daam läks väga ärevaks, et tal on „päevad“ tagasi tulnud.“
Need olid vaid mõned jagatud naljad, aga juba nende meenutamise ajal said töötajad omavahel uuesti naerda ning õhkkonna pingevabamaks muutumine oli tajutav. Võis täheldada isegi naerupisaraid ja oluliselt madalamat stressitaset, kui enne, mil kõik kiirustades protseduuridega järge üritasid pidada.

Kuidas naermine meid mõjutab?

1. Endorfiinide vabanemine. Naermine stimuleerib endorfiinide (nn õnnehormoonide) vabanemist organismis. Need hormoonid aitavad leevendada valu ja pingeid ning loovad positiivse meeleolu.
2. Stressihormoonide vähenemine. Naermine vähendab stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini taset veres, mis omakorda aitab lõõgastuda ja stressi leevendada.
3. Immuunsüsteemi tugevdamine. Naermine parandab immuunsüsteemi funktsiooni, suurendades antikehade tootmist ja loomulikku tapjarakkude aktiivsust, mis aitab võidelda nakkuste ja haigustega.
4. Lihaslõdvestus. Naermine lõdvestab lihaseid ja vähendab stressiga seotud füüsilist pinget.
5. Emotsionaalne heaolu. Naer on seotud positiivsete emotsioonidega, mis aitavad tasakaalustada stressi ja ärevust ning parandavad üldist emotsionaalset heaolu.

Allikad: Bennett, M. P., & Lengacher, C. A. (2015). Humor and Laughter May Influence Health: III. Laughter and Health Outcomes. Evidence-Based Complementary and Alternative Medicin. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4431435/
Mayo Clinic. (2021). Stress relief from laughter? It’s no joke.https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/stress-management/in-depth/stress-relief/art-20044456

Viivika Padar, õe õppekava 2. kursuse üliõpilane