Eriõenduse õpetamisest koostöös Põhja- ja Baltimaade eriõenduse õppejõudude võrgustikuga

Heal õpetajal on kullaprooviga väärtus. Väärtuslik õpetaja arutleb koos õppijaga ning mõistab õppijat ja aitab leida suuna ka siis, kui arvamused lahknevad. Õppijakesksus eeldab õpetajalt paindlikkust ja laiahaardelisust toetada õppija individuaalset arengut etteantud õpiväljundite raames. Konstruktivistlik lähenemine magistritaseme õppeprotsessile keskkonnas, kus õppijatel on suur erialase töö kogemus eeldab õppejõult eriettevalmistust. Erialase magistritaseme õppijal on sageli õppejõust erinev ja pikem erialane töökogemus ning õppima tulles on ta iseseisev ennastjuhtiv õppija. Õppijale tema arenguteel usaldusväärseks toetavaks partneriks ja suunavaks teejuhiks olemine on üks õppejõu võtmepädevus. Õppijate jaoks on õppekavas kirjeldatud eeldatavad pädevused, mis on ühtlasi õppimise sihiks. Sama tähtis on õppejõul teadvustada oma pädevuste tase ja nende uuendamise protsess ning leida võimalused säilitada värskus ja uudishimu areneda koos õppijatega.

Uued nõudmised ja rollid

Magistritasemel spetsialistide õpetamine on õppejõule kohati sama suur väljakutse kui õppijatele. Ühtne väärtusruum tervishoius on ühest küljest iseenesestmõistetav alus praktikale, samas kogeme sageli, et just aluspõhimõtete mittejärgimine on risk nii patsiendiohutusele kui ka tervishoiutöötajate endi tööheaolule. Kutsealase jätkuhariduse põhiküsimus on, kuidas toetada ennastjuhtivaid õppijaid, kelle jaoks läbivateks õpiväljunditeks on võime võtta tervishoius suurem vastutus ja täita uusi nõudlikke ülesandeid pidevalt muutuvas keskkonnas.

Millised on need meetodid, mille abil õppejõud saab õppeprotsessis toetada ühtsetel kaasaegsetel väärtustel põhineva kõrgema pädevuse kujunemist? Kuidas jõuda selleni, et õppijad tajuksid enda, kui eestvedaja rolli inimkeskse tervishoiu arendamisel? Kuidas olla õppijatele nende arenguteel suunavaks partneriks? Need on võtmeküsimused, millele õppejõud otsib vastuseid ja mis vajavad nii reflekteerimist kui ka ühiseid arutelusid. Üks efektiivsetest meetoditest oma pädevuste arendamiseks ja enesearengu juhtimiseks on rahvusvaheline koostöö ja õppimine teise riikide parimatest praktikatest. Rahvusvaheline koostöö võimaldab jagada ideid ja kogemusi ning jõuda seeläbi oma arenguspiraali järgmisele astmele.

Eriõenduse tasemeharidust võimaldatakse paljudes riikides, kuid erinevalt õe põhiharidusest ei ole õenduse jätkuhariduse erialad, s.h pädevused ja õppekorraldus rahvusvaheliselt reguleeritud. Samas on rahvusvahelise õdede nõukogu poolt välja antud soovituslik dokument eriõe pädevuste ja rollide kohta, mis annab riikidele teatava raamistiku. Eriõenduse roll sõltub suuresti riigi tervishoiusüsteemist, aga ka haridussüsteemist ning seetõttu varieerub see erinevates riikides nii spetsiifika kui ka haridustaseme poolest. Euroopa riigid on eriõe hariduse korraldamisel, rollide ja pädevuste kirjeldamisel ning rakendamisel erinevas olukorras, seega üleeuroopaline koostöö täidab vaid osaliselt soovitud eesmärke.

Eriõenduse õppejõudude koostöövõrgustik

Kuna me jagame Põhjamaadega üsna sarnast väärtusruumi, loodigi 2019. aastal eriõenduse õppe ühtlaseks arendamiseks ja koos õppimiseks Põhja- ja Baltimaade eriõenduse õpet pakkuvate kõrgkoolide võrgustik (Nordic/Baltic Advanced Practice Nursing Educators Network). Võrgustiku eesmärk on tõhustada eriõenduse ühtset arengut Põhja- ja Baltimaade regioonis. Erinevate võrgustikuriikide eriõenduse õppekavades esineb küll mitmeid erisusi, kuid me kõik tugineme õppe korraldamisel ühistele aluspõhimõtetele. Oleme kokku leppinud, et eriõde on magistritasemel haridusega ja tema erialane tegevus on otseselt seotud patsientidega ning neile osutatavate teenuste kvaliteedi arendusega. Eriõdede kõrgem vastutuspädevus põhineb laiaulatuslikematel integreeritud teadmistel ja spetsiifilisematel oskustel. Ulatuslikum otsustusõigus ja sellega kaasnev vastutus kliinilises töös on põhipädevused, mille saavutamise toetamiseks ja hindamiseks tuleb leida asjakohaseid õppe- ja hindamismeetodeid. Samas tõdevad kõik riigid, et õppeprotsessis tuleb tegutseda piiratud ressursside tingimustes, mis omakorda sunnib loovalt ja paindlikult leidma tõhusaid, kuid samas optimaalseid viise.

Võrgustikutöö ühe praktilise väljundina korraldati käesoleva aasta maikuus nädalane intensiivkursus eriõenduse magistriõppe õppejõududele. Kursuse põhiteema oli täiskasvanu transformatiivsel õppimisel ja tõenduspõhisel kliinilisel praktikal põhinev õpetamine magistritasemel. Eesmärgipärasteks aruteluteemadeks olid eriõenduse arengusuunad ja ühised väljakutsed kaasaegses ühiskonnas, tervishoius ja õppeprotsessis. Kursusel keskenduti eriõenduse võtmepädevustele muutuvas keskkonnas, pädevuste kujunemise strateegiale ja nende hindamisele. Kuna eriõendus vajab enamiku riikide tervishoiusüsteemis üheselt mõistetavamat rolliselgust, siis üheks läbivamaks arutlusteemaks oli õppejõudude teadlik tegevus eriõdede rolli mõistmisel, selle kujundamisel ja hoidmisel. Rolliselgus on tähtis komponent rollivahetuse teekonnal õest eriõeks ja seda tuleb ka õppekavas läbivalt toetada. Intensiivnädala mitmekesine meeskond ja erinevad pedagoogilised lähenemisviisid andis osalejatele võimaluse õppida erinevatest kogemustest, mõtestada, reflekteerida ja anda selgem tähendus enda kogemusele ning tunda ära ja kinnistada ühtseid arusaamasid eriõdede õpetamisest.