Jaga
Me elame erakordsel ajal. Viimasest ülemaailmsest pandeemiast on möödas rohkem kui sajand. Need, kes Hispaania grippi mäletavad, on läinud igavikud teed. Tänu teadusele on käesoleva pandeemia lõpp peagi silmaga näha. Ka viimasest suurest sõjast Euroopas on möödas palju aastaid. Elukvaliteet on tõusnud, tehnoloogia arenenud. On tekkinud ka uus normaalsus vaimsete väärtuste vallas. Inimesed on julgemad avaldama oma mõtteid ja tundeid. Tehnoloogia on viimase teinud palju lihtsamaks. See on aidanud meil olla rohkem ühendatud oma lähedastega väga pikkade vahemaade tagant ja info liigub sekunditega ühelt kontinendilt teisele. Ühenduse saamine kellega iganes teisest riigist, rahvusest või maailmajaost on imelihtne. Ka üleilmselt räägitav inglise keel aitab kaasa. Mitte kunagi maailma ajaloos ei ole kehtinud mõiste „globaalne küla“ rohkem kui nüüd.
Kõige arengu ja muutuste juures võib siit ja sealt kuulda, et inimene on oma olemuselt muutunud. Mittemateriaalsed väärtused inimeses, mis veel põlvkonnad tagasi olid hinnas, on asendunud üha rohkem materiaalsetega. Tehnikavidinad asendavad inimkontakte, robotid suudavad pidada vestlusi, isegi elukaaslasteks võetakse masinaid. Individualism on nähtav kõikjal, inimese individuaalsed soovid ja unistused on aina enam ühiskonnas soositud. Rohkelt kirjutatakse inimestest, kes on oma raske tööga saavutanud jõukuse või tuntuse ja jõukuse. Need kaks käivad enamasti koos.
Vandenõuteooriad levivad vähema aja jooksul palju kaugemale ning nende ulatus on varasemast palju suurem. Viimaste rakendamine poliitilise kasu eesmärkidel on otse kuritegelik.
Ka välimuse kohta, mis praegusel visuaalsel ajastul on äärmiselt tähtis, võiks öelda, et see on materiaalne väärtus. Sotsiaalmeedias levivad suundi, mida levitavad suunamudijad, on seinast seina. Siia alla võiks tuua palju näiteid. Hiinas on sellised suunad tihti lähedased ekstreemsetele, seega kasutan neid.
Surve olla ilus on naisterahvastel olnud aegade algusest. Ühiskonna vaade sellele, kes on ilus ja kes mitte, on olnud väga muutlik. Isegi viimase kümnendi jooksul. Hiina näiteid kasutades on peenike piht või käsivars peaaegu staatuse sümbolid. Üks nende suundadest on „A4 väljakutse“, kus neiud panevad paberilehe, mis on A4 formaadis, enda kõhule ja teevad pildi. Ideaalse vööümbermõõdu korral ei paista paberilehe kõrvalt midagi. Selle saavutamiseks on paljud neiud saanud anoreksia või buliimia. Teiseks hetkel kuumaks suunaks on pikad jalad, taas neidudel. Lisaks nutirakendustele, mis võimaldavad piltidel jalgu pikemaks töödelda, on avatud vastavad ilukliinikud, kus on võimalik sääreluid pikemaks opereerida. Kuna Hiinas valitsev riigikord ei ole just läbipaistvate killast, siis ei ole võimalik teada saada, kui palju on nende operatsioonide läbi rikutud elusid.
Pandeemia ajal on eriti teravalt välja tulnud üksinduse probleem, mida on nimetatud „vaikseks tapjaks“.
Kogu eelpool kirjeldatud maailmapilt arengust ja möödaniku seljataha jätmisest hakkab murenema, kui vaadata otsa statistikale. Hüppeliselt on tõusnud eelkõige vaimse tervise probleemide hulk. Lisaks ei ole mitte languses mõnuainete tarvitamine ja muud sõltuvused. Pigem on just noorte ja laste seas viimased aina rohkem levinud. Ka vanuritel on probleeme aina rohkem vaimse tervisega. Pandeemia ajal on eriti teravalt välja tulnud üksinduse probleem, mida on nimetatud “vaikseks tapjaks”.
Endise reaalteaduste üliõpilasena olen täheldanud, et nende õppeainete mahu vähendamine on toonud kaasa üldise mõtlemisoskuse languse ja loodusteadusliku maailmapildi hägustumise.
Samuti on praegune pandeemia ja teabe kiire liikumine toonud välja ühiskonnas siiani veidi varjul olnud probleemid. Vandenõuteooriad levivad vähema aja jooksul palju kaugemale ning nende ulatus on varasemast palju suurem. Viimaste rakendamine poliitilise kasu eesmärkidel on otse kuritegelik. Nende mõjutajate tõttu on langenud inimeste usaldus meditsiini vastu tervikuna. Võiks öelda, et see on pikem protsess, mille lõppvaatust me nüüd näeme. Endise reaalteaduste üliõpilasena olen täheldanud, et nende õppeainete mahu vähendamine on toonud kaasa üldise mõtlemisoskuse languse ja loodusteadusliku maailmapildi hägustumise. Kui koolis ei õpetata inimesele, miks maailm toimib nii nagu ta toimib ja kuidas meditsiin töötab, siis on selline isik heaks sihtmärgiks igasugustele teooriatele ja mõttekäikudele, millel pole tegeliku maailmaga palju ühist.Seega võib öelda, et paljude halbade asjaolude kokkulangevusel oleme jõudnud olukorda, kus surve meditsiinile on suurem kui kunagi enne. Lisaks pingetele tööl, madalatele palkadele, suurele töökoormusele ja mõnikord puudulikule varustusele, tuleb tegeleda ka seltskonna inimestega, kelle suurimaks vaenlaseks on moodne meditsiin.
Antud olukord nõuab minu hinnangul tagasipöördumist juurte juurde. Alustades õeõpinguid on üheks esimestest teadmistest, mis üliõpilasele antakse, õendusteooriad. Nendest kõige esimene on Florence Nightingale’i oma. See sisaldab küllaltki põhjalikke selgitusi sellest, kuidas õde peaks käituma ja mismoodi suhtlema patsiendiga. Tema rõhutas heatahtlikku suhtumist, naeratusi, kuulamist ja aja pühendamist. Võiks öelda, et Florence Nightingale’i soovid on ajajooksul täitumas. Nimelt arvas ta, et õde peaks olema iseseisev spetsialist, mitte arsti käsualune. Praegune suund, kus õde võib teostada iseseisvaid vastuvõtte, on selge märk suurema vastutuse ja iseseisva otsustamise suunas.
Võiks küsida, et kuidas kogu selle pinge ja koormuse all veel peaks õde suutma olla naeratav ja võtta patsiendi jaoks aega. Taaskord on vastus olemas Florence Nightingale’i kirjutistes – õendus on kutsumus ja kunst. Samuti nõuab see otsustamist võtta aega ja öelda mõni hea sõna.
Meie ühiskond on haige ja õdedel on selle ravimisele kaasaaitamiseks head võimalused. Isiklikud kontaktid on üliolulised, sest inimloomus, hoolimata sellest, mida väidetakse, on muutumatu. See tahab hoolimist, tähelepanu, hetke voodiserval, head sõna ja käepigistust. Ka koomas patsient saab aru, missugusel toonil või meelsuses tema ümber toimetatakse. Maailma ei saa muuta suur tükk korraga, vaid väikeste osadena, üks patsient haaval. Mida rohkem on heatahtlikkust meditsiinis, seda vähem on igasugustel vandenõulastel kandepinda. Nende eesmärk on külvata viha, hirmu ja umbusku aga kurja saab ära võita heaga. Headuse keel on universaalne. Kõik inimesed, vastsündinust dementse vanurini räägivad seda.
