Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teadustegevus ja selle tugisüsteem – arengud ja prioriteedid

Kõrgkoolide vastutus on seotud kolme põhiprotsessiga: õppetegevus, teadus- ja arendustegevus (TA) ning ühiskonna teenimine. Rakenduskõrgkoolide roll ja tegevuste fookus on selgelt olnud ja jääb ka lähitulevikus tugevalt õppetegevuse ja ühiskonna teenimise suunale, kuid seejuures ei tohiks alahinnata teadus- ja arendustegevuse rolli ning selle olulisust põhiprotsessina. Olgu selleks siis tõenduspõhise ja kvaliteetse õppetegevuse tagamine või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vaatest ühiskonna teenimine ning seda ennekõike terviseteadlikkuse kasvatamise missioonist tulenevalt.

Rakenduskõrgkoolidel on seni nähtud teadustegevuse maastikul suhteliselt väikest rolli: tehke nii palju, kui õppetöö lubab. Sellele eraldiseisvat baasfinantseerimise või tegevuste põhist toetust pole eraldatud – samas paljudes Euroopa riikides on see pigem levinud. Heaks näiteks on meie naaberriik Soome.

Hetkel saame olla aga lootusrikkad, sest Haridus- ja Teadusministeerium on oma haldusala rakenduskõrgkoolidele lubanud TA tegevuse sihttoetust. Võib ju mõelda, et miks me räägime nõnda palju rahast – rakendusuuringuid on kõrgkoolis seniajani tehtud ja küllap tehakse edaspidigi. Olulisem rahasummast, mis sihttoetusena eraldatakse, on seejuures suhtumise muutus. Rakenduskõrgkoolides peitub tegelikkuses suur potentsiaal olla kiire ja tõhus partner töömaailmale või siis terviseteadlikkuse kasvatamise fookust silmas pidades – kasulik igale inimesele. Teadlikud ja tõenduspõhised hoiakud ja väärtused tervishoiu valdkonnas on minu arvates justkui ABC. Me lihtsalt vajame neid. Seetõttu vajame me ka vahendeid, et olemasolevat süsteemi paremini toetada ja kindlasti selleks, et kasvatada oma väga head potentsiaali.

Teadustegevus üheks prioriteediks juba aastaid

Seega: mida ja kuidas me teeme?

Teadus- ja arendustegevus on üks viiest valdkonnast, mis on kõrgkooli arengukavas 2021-2025 strateegiliselt eesmärgistatud. Arengukava eesmärk nr 2: teadus- ja arendustegevus toetab tõenduspõhist õppetegevust ja edendab ühiskonna terviseteadlikkust (loe täpsemalt allolevast infokastist).

Oleme selgelt seadnud lähiaastate fookuse sellele, et kasutada teadus- ja arendustegevuse elluviimisel senisest enam kõrgkoolisiseseid ressursse ning riiklikke ja rahvusvahelisi koostöövõimalusi.

Kõrgkooli teadus- ja arendustegevust koordineerib hetkel kaheksaliikmeline teadus- ja arendustegevuse kolleegium (TAK). TAK on õppe- ja teadusstruktuuri otsustuskogu, kus on esindatud nii akadeemiliste üksuste inimesed kui ka meie teadus- ja arendustegevuse valdkonna tippspetsialistid ning seda juhib hetkel rektor.

TAK-i tegevuseks on:

• koordineerida kõrgkooli teadus- ja arendustegevust;
• anda sisend teadus- ja arendustöö arengusuundadele kõrgkooli arengukavas ja tegevuskavas;
• koondada teadus- ja arendustöö projektide tulemused;
• nõustada teadus- ja arendustöö projektide väljatöötamist ja jälgida nende täideviimist;
• suunata interdistsiplinaarset koostööd kõrgkooli teadus- ja arendustegevuses;
• suunata kõrgkooli teaduskonverentside korraldust ja uurimistööde kogumiku väljaandmist;
• hinnata ja rahastada rakendusuuringute projekte.

Teadustegevuse suurem roll ja ootus tulemustele (sh institutsionaalse akrediteerimise protsessi tagasiside) on meie kõrgkooli vaatest saanud tugevalt hoogu juurde alates uuest ajajärgust meie kõrgkoolis, mil otsustasime liikuda magistriõppekavade avamise teed. Nüüdseks on kõrgkoolil õppe läbiviimise õigus kahel magistriõppekaval ja oleme õige pea esitamas taotlust ka kolmanda õppekava ekspertiisiks: terviseteaduse ning ingliskeelse radiograafia kõrval ka füsioteraapia rahvusvaheliseks magistriõppeks.

Loodud juurde mitmeid toetavaid võimalusi

Lisaks on viimastel aastatel tehtud mitmeid muudatusi, mis toetavad selgemat keskendumist teadustegevusele. 2020. aastal rakendus õppejõudude ametikohtade uus struktuur, millega sai selgemaks vastutus ja ootus ametikohtadele teadustegevuseks – kas läbi populariseerimise, rakendusuuringutes osalemise või nende eestvedamise. 2023. aasta 1. jaanuarist avasime kõrgkooli esimese korralise täiskoormusel professuuri, mida asus täitma seni füsioteraapia ja tervisekaitse osakonda juhtinud Anna-Liisa Tamm.

Õppejõudude tegevuse toetamiseks oleme seadnud sihiks parendada teadus- ja arendustegevuse tugisüsteemi, kasvatades rakenduskõrgkooli potentsiaali ja võimalusi rakendusuuringute ja arendusprojektide eestvedamisel ning rahastamisel. Selleks oleme struktuuri loonud alates 01.09.2022 arendusjuhi ametikoha ja alates 01.11.2022 teadustegevuse koordinaatori ametikoha. Mõlemal ametikohal töötavad suurepärased inimesed meie kõrgkooli liikmeskonnast: arendusjuhiks on Kersti Sõgel ja teadustegevuse koordinaatoriks Jaan Looga.

Samuti lõi kõrgkool 2021. aastal TAKi juurde 50 000 euro suuruse rakendusuuringute toetamise fondi, mille eesmärk on toetada kõrgkooli sees rakendusuuringute tegemise võimalusi ja võimekust. Esimesed neli edukat projekti said toetuse kevadel ja sügiseses voorus lisandus veel kaks uut rakendusuuringut (loe täpsemalt allolevast infokastist).
TAK-is on kokku lepitud ka arengukava perioodiks prioriteetsed uuringuvaldkonnad ja alateemad, mis on seotud riikliku haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2035, rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030 ja teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga 2021–2035.

Nendeks on:

1. Tõenduspõhine õppetegevus:

• kogemusõppe tõhusus (õppetöö raames kogukonnale teenuste pakkumine ja selle mõju õppetöö korraldusele);
• kaugõppe mõju (fookuses õppurid, õppejõud, õppetöö korraldus);
• hindamismeetodite ja kriteeriumite sobivus õpiväljundite saavutamiseks;
• õppekava arendus (uuenduste vajalikkus, metoodika).

2. Ühiskonna terviseteadlikkus:

• toitumine, kehaline aktiivsus, vaimne tervis, nakkushaiguste ennetamine;
• keskkond ja tervis, terviseriskide vähendamine;
• patsiendiohutus, inimeste terviseharitus;
• tervisetehnoloogiad.

Kaks korda aastas toimub TAK-i eestvedamisel uute rakendusuuringute projektide ideekavandite tutvustamine kogu personalile. See sündmus on hea võimalus tutvustada oma plaane, saada tagasisidet ning kindlasti ka otsida koostööpartnerid. Eelmine rakendusuuringute ideekavandite tutvustamine toimus 14. detsembril.

Teadustegevuse tulemuslikkust tuleb ka mõõta ja fookused meie kõrgkooli arengukava võtmenäitajaid silmas pidades on: doktorikraadiga õppejõudude osakaalu kasvatamine, mis aastaks 2025 peaks kasvama 20%-ni (hetkel 12-13% vahemikus); kõrgetasemeliste publikatsioonide arvu kasvatamine aastas 20-ni (hetkel vahemikus 11-13) ning kõikide publikatsioonide arv – sh populaarteaduslikud, peaks iga õppejõu kohta olema keskmiselt 2 tükki aastas (hetkel 1,5 ringis). Niisamuti on eesmärgiks kasvatada kõrgkooli välisrahastust – olgu need projektid või muud meetmed, mis aitavad teadus- ja arendustegevust meie kõrgkoolis edukamalt ellu viia.

Teaduse hea tava

Oluline samm lisaks kirjeldatud kõrgkooli sisestele tegvustele on kindlasti olnud ka 2022. aasta 7. septembril üheksa Eesti rakenduskõrgkooli, sh Tartu Tervishoiu Kõrgkooli liitumine hea teadustava kokkuleppega, millega olid 2017. aastal juba liitunud positiivselt evalveeritud arendus- ja teadusasutused, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur. Hea teadustavaga liitumine nõuab meilt kindlasti nende tavade veelgi selgemat juurutamist ja ka kommunikeerimist. Samas annab see selge sõnumi ja kindluse, et Eesti rakenduskõrgkoolid juhinduvad teadustööd läbi viies rahvusvaheliselt tunnustatud teaduseetika põhimõtetest.

Hea teadustava kokkuleppe terviktekst on leitav veebist.

Kokkuvõtteks saab tõdeda, et oluline on teadvustada, et teadustegevus on loomulik osa kõrgharidussüsteemi edukast toimimisest. See on oluline tõenduspõhiselt tegevuste ellu viimisel ja rakendamisel (õppetegevus, teenuste pakkumine). Inimestena oleme me kõik erinevad ja seejuures on loomulik, et mitte igaühele pole uurimistöö südamelähedane, kuid kõrgkoolile on teadustöö vajalik ning ka kohustuslik eksisteerimaks kõrgharidusasutusena.

Seetõttu ongi ambitsioonikaid sihte seades ja samas parima kvaliteediga tervishoiualase hariduse tagamist esile tõstes oluline leida nii meie kõrgkoolis, aga ka väljaspool üles kõik need meie inimesed – olgu õppejõud, tugitöötajad, õppurid, vilistlased, koostööpartnerid, kellel on tahe ja valmidus panustada teadus- ja arendustegevustesse tänasest enam. Kõrgkooli roll on toetada neid tegevusi parimal tahtel meie võimaluste ja võimekuse piires. Kui tunned rohkem huvi ning sooviksid teada, millised on meie rakendusuuringud ja kellega koostööd teha, siis võta julgesti ühendust (e-posti aadress: ullapreeden@nooruse.ee).

Infokast: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli strateegilised eesmärgid 2021–2025: teadus- ja arendustegevus

Tartu Tervishoiu Kõrgkool on arengukava perioodiks 2021–2025 määratlenud strateegilised eesmärgid viies valdkonnas.

Arengukava eesmärk nr 2 on järgnev: teadus- ja arendustegevus toetab tõenduspõhist õppetegevust ja edendab ühiskonna terviseteadlikkust. Kvaliteetne teadus- ja arendustegevus tagab järjepideva tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaalase õppe tõenduspõhise arengu kõrgkoolis. Uurimisteemade ja arendustöö valikul on prioriteetideks õppekavade arendus õppekavade üleses koostöös ning inimeste tervisealaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kasvatamine.

Sellel arengukava eesmärgil on veel kaks alameesmärki:
1. Kasvab teadus- ja arendustegevuse võimekus.
Teadus- ja arendustegevuse elluviimisel kasutatakse senisest enam kõrgkoolisiseseid ressursse ning riiklikke ja rahvusvahelisi koostöövõimalusi. Seame sihiks parendada teadus- ja arendustegevuse tugisüsteemi, kasvatades rakenduskõrgkooli potentsiaali ja võimalusi rakendusuuringute ja arendusprojektide eestvedamisel ning rahastamisel.
Rakendame õppejõu karjäärimudelit, sh loome selgema jaotuse õppejõu ametikohal õppetöö ning teadus- ja arendustegevuse koormuse planeerimisel. Akadeemilised töötajad osalevad riigisisestes ja rahvusvahelistes rakendusuuringutes ning
teadustegevuse publitseerimises.
Kaasame õppijaid ja vilistlasi sihipärasemalt rakendusuuringute protsessi ning
kõrgkooli arendusprojektidesse.

2. Teadus- ja arendustegevus panustab ühiskonna tervise- teadlikkuse kasvatamisse.
Seame sihiks kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse tulemuste regulaarse ning
kõrgetasemelise publitseerimise, lähtudes õppekavade arenduse ja tõenduspõhise terviseinfo vajadusest.
Soodustame ja väärtustame teadus- ja arendustegevuse järjepidevat populariseerimist ning teadustulemuste kommunikatsiooni, et uurimistööde tulemused oleksid teada laiemale avalikkusele. Selle toel suurendame teadustegevuse mõju ühiskonna hoiakutele tervisliku eluviisi ja tervislike valikute tegemisel

Infokast: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringud

aastal loodud 50 000 euro suuruse rakendusuuringute toetamise fondi eesmärk on toetada kõrgkooli sees rakendusuuringute tegemise võimalusi ja võimekust. 2022. aastal sai sealt toetust kuus projekti:

• Antibiootikumi resistentsuse levimus kogukonnas (vastutav uurija Eerik Jõgi);
• Füsioteraapia eriala üliõpilaste elustiil ja tervisenäitajad (vastutav uurija Ivi Vaher);
• Lapspatsiendi ja tema lähedaste ettevalmistus uuringuteks ja protseduurideks (vastutav uurija Airin Treiman-Kiveste);
• Temperatuuri mõõtva digitaalse sensori sobivus ovulatsiooni tuvastamiseks (vastutav uurija Siret Läänelaid);
• Pikaajaliselt suukaudseid kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid (KHV) tarbinud noorte naiste luutihedus (vastutav uurija Anna-Liisa Tamm);
• Täisealisele lähedasele pikaajalist hooldust osutavate omastehooldajate võimestamine läbi koolituste (vastutav uurija Merle Varik).
Varasemate uuringute loe täpsemalt kodulehelt.