Tervisekaitse spetsialisti õppekava vilistlaste hinnang hakkamasaamisele töömaalimas

Tervisekaitse spetsialisti (TK) õppekava on ainus omataoline õppekava Eestis, mis avati Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2002. aastal. 2023. aasta maikuu seisuga oli õppekava lõpetanuid kokku 195. Varem koolitati analoogse sisuga õppekaval sanitaar­velskreid.

Õppekava uuendamine toimub vähemalt iga viie aasta järel ning selleks kogutakse sisendit muuhulgas ka vilistlastelt. Seoses järjekordse õppekava uuendamise protsessiga viidi 2023. aasta maikuus TK õppekava vilistlaste seas läbi küsitlus, mis baseerus Sloveenia kolleegide väljatöötatud küsimustikule. Uuringu eesmärgiks oli saada sisulisem ülevaade, kuidas kõrgkoolis omandatu teotab hakkama saamist töömaailmas ja kas tööandja poolt on toetatud kõrgkooli vilistlaste erialane areng. Vastav tagasiside on lisaks õppekava arenduslikele eesmärkidele oluline ka rahvusvahelise koostöö hoogustamiseks.

Küsitlusele vastas täies mahus 32 kõrgkooli tervisekaitse spetsialisti õppekava vilistlast, mis moodustab 16,4% kõikidest õppekava läbinud vilistlastest (esimene lend lõpetas 2005. aastal). Vastanute hulgas oli õppekava lõpetanuid aastatest vahemikus 2005–2022, sh 3 meest, mis ilmestab kenasti meeste ja naiste osakaalu vilistlaste seas. Edasise kraadiõppe magistritasemel oli uuringuhetkeks läbinud seitse vilistlast (peamiselt Maaülikoolis; n=5), magistriõpingud kestsid veel viiel uuritaval (kolmel Tartu Ülikoolis ja kahel Tallinna Tehnikaülikoolis ehk TalTechis).

19 uuritavat (59,4%, kõik naised) olid palgatöölised õpitud erialal, lisaks omas üks neist erialast ettevõtet. Oma erialaga seonduvat tööd ei tee hetkel 13 uuritavat, neist kahel oli ka õpitud erialaga mitteseonduv oma ettevõte. Uuritavate üldiseks tööstaažiks oli keskmiselt 10,2 aastat (±6,8a); tööstaaž praegusel ametikohal oli erialast tööd tegevatel vilistlastel 4,6 ±4,6 aastat ja erialast tööd mittetegevatel vilistlastel 10,6 ±4,7 aastat. Järgnevalt anname ülevaate erialast tööd tegevate vilistlaste (n=19) kohta.

Tervisekaitse spetsialistid erialasel tööl

Erialaselt töötatakse nii avalikus (n=13 ehk 68,4%; viiel neist tööandjaks Terviseamet) kui erasektoris (n=6), kusjuures neli erialaspetsialisti töötas juhtpositsioonil (sh tööüksuse tasandil). Oma tööd tehes tuntakse ennast enesekindla või pigem enesekindlana, vaid üks erialast tööd tegev vilistlane tundis ennast tööülesannete täitmisel pigem ebakindlana. Arvatavasti on see seotud asjaoluga, et vaatamata oma 15-aastasele töökogemusele oli ta praegusel ametikohal töötanud vaid aasta.

Viie aasta jooksul pensioneerub arvatavasti vaid üks erialase töö tegija ning aasta jooksul plaanib töökohta tõenäoliselt vahetada kaks vilistlast. Peamiste põhjustena toodi välja ebapiisavat töötasu ja suutmatust praegusel töökohal oma potentsiaali rakendada. Palgatase oli kaheksal õpitud erialast tööd tegeval uuritaval vahemikus 1201–1700€ ja kaheksal vahemikus 1701–2200€, kolme spetsialisti palk ületas 2201€. Palgaga oldi peamiselt rahul või pigem rahul, neli erialast tööd tegevat spetsialisti (21%) oli palgaga pigem rahulolematu. Märkuseks siinkohal, et Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aasta esimeses kvartalis keskmiseks brutokuupalgaks 1741€.
Peamiseks töövaldkonnaks erialast tööd tegevatel vilistlastel oli töötervishoid ja -ohutus, veidi üllatuslikult oli töö oluliseks osaks statistiline andmetöötlus, mis näitab antud pädevuse jätkuvat olulisust õppekavas.

Uuritavatel paluti hinnata, kui oluliseks või ebaoluliseks peetakse praegusel töökohal erinevaid ainevaldkondade ja õppeainete üleseid pädevusi ehk n-ö üldpädevusi, nt õppimisoskus, allikakriitilisus, digipädevus, kutse-eetika, suhtlemisoskus jt. Tulemused annavad selge signaali üldpädevuste olulisusest tööülesannete täitmisel ja on seega oluliseks sisendiks õppekava arendusprotsessis.Tulemustest nähtub, et erialast tööd tegevad spetsialistid on enim rahul suhetega töökaaslastega ning töötingimustega, samas mõnevõrra tagasihoidlikum hinnang antakse karjäärivõimalustele ning võimalusele näidata oma juhtimisalaseid oskusi.

Tervisekaitse spetsialistid tunnetavad igapäevaselt oma kolleegide ja ka vahetu juhi tuge, kuid kahjuks ei saada toetust organisatsiooni või organisatsiooniüksuse juhilt, kuigi seda peetakse vajalikuks. COVID-19 mõju erialal töötavad spetsialistid enam olulisel määral ei tunneta, uudsete töötingimustega saadi kenasti hakkama, küll aga märgati töökoormuse suurenemist. Viimasel viiel aastal ei ole erialasel koolitusel osalenud viis (26,3%) erialase töö tegijat. Kõigi vastanute hinnangul võimaldab tööandja ajaliselt koolitustel osalemist, kuid ühe uuritava hinnangul ei toeta tööandja koolitusi rahaliselt. Uuritavate hinnangul ei pakuta piisavalt huvipakkuvaid erialaseid koolitusi. Enam soovitakse koolitusi töötervishoiust, tööohutusest (sh isikukaitsevahendid, desinfitseerimine) ja kriisijuhtimisest. Kindlasti on tegemist valdkondadega, mida peame ka õppekava koostamisel oluliseks ning proovime lünka koolitusmaastikul koostöös näiteks välispartneritega lähiajal täita.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et uurimistulemused andsid kinnitust üldpädevuste olulisusest õppekaval, kuna need on äärmiselt vajalikud igapäevaste tööülesannete täitmisel. Kuna tervisekaitse spetsialistid töötavad väga erinevates valdkondades ja kohati väga kitsal suunal, siis ongi õppekava pigem laiahaardeline ja pakub jätkuvalt võimalust täita suuremal või väiksemal määral kõiki meie peamiste tööandjate ootusi erialaste valdkondade osas. Vilistlased saavad enda hinnangul töömaailmas kenasti hakkama, küll aga on veidi mõtlemapanev vilistlaste mõningane rahulolematus karjäärivõimaluste osas ning ebapiisav organisatsioonijuhi poolne toetus.

Segadus õppekava nimetusega

Õppekava nimetus „tervisekaitse spetsialist“ on saanud korduvalt tagasisidet, mh tööandjatelt, et see ei näita õppekava tegelikku sisu ja on erialakaugele inimesele võõras ning arusaamatu. Seega palusime vilistlastel hinnata, millist nimetust (tervishoiu spetsialist, tervisekaitse spetsialist, töötervishoiu spetsialist, tervisekaitse ja töötervishoiu spetsialist, tervishoiu ja tervisekaitse spetsialist, keskkonnatervise spetsialist või rahvatervise spetsialist) nad õppekavale eelistaksid. Kõige kõrgema hinnangu nii kogu uuringugrupi kui ka erialal töötavatelt spetsialistidelt sai nimetus „tervisekaitse ja töötervishoiu spetsialist“, selle järgnes „tervisekaitse spetsialisti“ ametinimetus. Tulemused annavad osakonna õppejõududele ja õppekava nõukogu liikmetele kindlasti mõtteainet, kuid suure tõenäosusega jätkab õppekava siiski tervisekaitse spetsialisti nimetusega.

Mis on tervisekaitse spetsialisti tööülesanneteks?

Tervisekaitse spetsialisti ülesandeks on erialane nõustamine ja kontrolli teostamine tervisekaitse nõuetest kinnipidamise üle, vajadusel haldussunni rakendamine kõikides tervisekaitse järelevalve valdkondades, elanikkonna tervisekaitse alaste kaebuste lahendamine. Tervisekaitse spetsialist teeb riskianalüüsi abil kindlaks töökeskkonna ohutegurid, hindab nende võimalikku mõju tervisele, seejärel nõustades tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomisel; aitab kaasa kutsehaiguste ja tööga seotud haigestumiste vältimisele, töötajate tervise ja töövõime säilitamisele ning edendamisele. Üks osa tööst on seotud nakkushaiguste, nende ennetamise, esinemise ja puhangute analüüsimise ning likvideerimisega. Samuti kuulub tervisekaitse spetsialisti töövaldkonda välis- ja siseruumi keskkonna ohutegurite taseme väljaselgitamine, registreerimine ja riski juhtimine, ta on pädev tegelema toitumisalase nõustamise ja nõustamisega toidukäitleja enesekontrolli plaani koostamisel. Tervisekaitse spetsialist on orienteeritud kliendikesksusele ning koostööle teiste spetsialistidega.

Tervisekaitse spetsialisti töö üldeesmärgiks on nõustamise ja järelevalve abil luua eeldused tervisliku elu-, töö- ja õpikeskkonna arendamiseks!