Jaga
Genu valgum, rahvasuus tuntud kui „x-jalad“ (joonis 1) on levinud alajäseme deformatsioon, mille ravimata jätmine lapseeas võib põhjustada kogu alajäseme probleeme hilisemas elus. X-jalgsus on üheks peamiseks jala pikivõlvide lamenemise põhjuseks, mis omakorda põhjustab alajäseme amortisatsiooni vähenemist. Seismisel ja liikumisel tekkivate jõudude ebaühtlane jaotumine põlve liigese pinnale võib põhjustada liigese kõhrkoe kulumist ja artriidi teket.
Valgusasendi tõttu on põlveliigest ületavad lihased, nende kõõlused ja liigeste sidemed püsivalt ebaloomulikus asendis. Puusa, põlve ja hüppeliigese asend ning neid ületavate lihaste toonuse düsbalanss on kõik kaasa rääkivad faktorid x-jalgsuse tekkes. Seega võivad kõnealuse seisundiga kaasneda ka rühihäired ja alaseljavalud, mis on tingitud vaagna anterioorse kalde võimendumisest ja nimmenõgususe suurenemisest.
Lisaks eelnevale võivad kaasneda sotsiaalsed probleemid (näiteks madal enesehinnang), mis on tingitud erinevusest teiste lastega.
Lapse arengus omal kohal nii O- kui ka X-jalad
Läbi lapse arengu võib märgata alajäseme joonduses kõigepealt genu varum (o-jalad; joonis 1) asendit, mis hakkab tavaliselt taanduma lapse seisma ja kõndima hakkamisel. Ligikaudu 18 kuu vanuselt on alajäseme segmendid sirgelt joondatud ning 2.–4. eluaasta jooksul kujuneb välja genu valgum asend, mis on täiesti normaalne arengu etapp lapse alajäseme arengus. Hinnanguliselt on kerge genu valgum asend väljendunud 75–80% kolme aastastest lastest. Pärast kolmandat eluaastat genu valgum asend üldiselt taandub ning 6.–7. eluaastal kujuneb välja alajäseme normipärane joondatus.
X-jalgsuse tekkepõhjustena tulevad kõne alla skeleti anatoomiline eripära ja alajäseme lihaste toonuse düsbalanss aga ka traumad, infektsioonid, kaasasündinud arengu- ja ainevahetushäired ning ülekaalulisus.
Seni kasutusel olnud korrigeerimise võtted ei võimalda kontrollida põlveliigesele avalduvat simulatsioonisignaali astet. Genu valgum joondumise korrigeerimise protseduur lastel peaks olema võimalikult kasutajasõbralik ja võimaldama korrigeerimise käigus protsessi jälgimist soovitud ajahetkel olenemata uuritava ja uurija asukohast just stimulatsioonisignaali tugevuse seisukohast.
Toestavad retuusid ja patentne seade
2011. aastal alustati Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooli rakendusuuringu projekti „Teipimisvahendite hetkelise ja kolmekuulise mõju hindamine 5–7 aastaste laste genu valgum ja jala pikivõlvide korrigeerimisel”. Toestavate retuuside algse idee töötasid välja kaks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeudi õppekava vilistlast. Kõnealuse projekti raames on kümne aasta jooksul kaitstud kuus lõputööd (Lukas 2013; Pielberg 2013; Nigulas, Laanesaar 2015; Pertel, Satsi 2018; Alviste 2021; Sild 2021) ja avaldatud kaks artiklit rahvusvahelistes teadusajakirjades (Tamm jt 2018; Tamm jt 2021).
Seadmele saadi Euroopa patendiametist patent esmakordselt 2015. aastal ning seda uuendati aastatel 2017 ja 2020. Alates 2014. aastast toetab projekti ka The Health Clinic. Retuusid uuritavatele on alates 2013. aasta sügisest õmmelnud OÜ Ermiine.
Kinesioteipimisega sarnaselt toestavad uurimistöö käigus välja töötatud korrigeerivad retuusid alajäseme liigeseid ning lihaseid füsioloogilisi protsesse häirimata. Retuuside elastsed lindid kulgevad puusaliigese lateraalselt küljelt üle põlveliigese nii, et nende pingutamisel tekib frontaalsuunaline jõud mediaalselt lateraalsele, mis stimuleerib alajäseme joondust korrigeerivalt.
Joonisel 2 on toodud elastsuskomponendiga retuuside esialgne versioon, kus elastne lint kulgeb retuuside värvlist alates puusa proksimaalsele lateraalsele küljele, sealt edasi mööda reie eesmist pinda põlveliigese mediaalsele pinnale, ületades surveanduri ning liikudes edasi mööda sääre tagumist pinda jalalaba lateraalsele pinnale jalalaba alt läbi ning kinnitudes hüppeliigese keskel olevale kinnituskohale. Selline versioon oli aga lastele ebamugav, sest kinnituskoht jalalabal oli liialt paks ning tekitas raskusi jalanõude jalgapanekul.
Lisaks olid ebamugavad traksid, mis pidid pükse üleval hoidma, sest vertikaalsuunaline jõud, mille elastne lint tekitas, tõmbas ka pükse allapoole.
Arendustöö käigus korrigeeriti elastse lindi kulgemist, et muuta retuuse kasutajasõbralikumaks. Viimase versiooni retuusidel algab elastne lint retuuside sääre alumisest osast hüppeliigese keskkohast, kulgedes kinnises kanalis jalalaba mediaalselt osalt jalatalla alla, sealt edasi mööda sääre lateraalset pinda sääre tagumisele pinnale, ületades põlveliigese mediaalse pinna ning kulgedes mööda reie eesmist pinda puusa lateraalsele proksimaalsele pinnale (joonis 3). Elastse lindi surve tugevust on võimalik reguleerida tema kinnituskohas puusa lateraalsel proksimaalsel pinnal.
Korrigeeriva toime saavutamiseks tuleks kirjeldatud retuuse kanda igapäevaselt, vähemalt kaheksa tundi päevas, kolme kuu jooksul.
Lisaks retuuside disaini muutusele on muutunud ka tehniline lahendus, kuidas elastse lindi surve pinget mõõta ja salvestada. Nimelt selgus algsete uuringute tulemuste analüüsist, et mehaanoteraapilise seadme juhtmetega konstruktsioon (joonis 2 positsioon nr 13) ei sobi lastele. Samuti oli ebamugav vöökohal olev andmete registraator, mis segas igapäevategevusi.
Koos juhtmevaba versiooniga töötati välja ka nutitelefoni android operatsioonisüsteemiga töötav rakendus „GVcorrect“. Selline lahendus võimaldab mehaanoteraapilise stiimuli jälgimist veebirakenduse kaudu ning vähendab korrigeerimisele kuluvat aega. Surveanduri signaali saab jälgida on-line režiimis nutitelefoni ekraanil retuuside paigaldamisel (joonis 4) ning surve väärtuse valimisel ja korrigeerimisel vajalikul ajahetkel (joonis 4). Rakendus võimaldab hinnata stiimuli keskväärtust iga viimase 15 minuti kohta ning saadab need veebirakendusele (joonis 5), mis salvestab kogu retuuside kandmise perioodi ja põlveliigesele avalduva surve tugevuse.
Tänaseks päevaks on uuringus kokku osalenud 25 last, kelle genu valgum on hinnatud mediaalsete malleoluste vahekauguse (enam kui 50 mm) ja tibiofemoraalnurga suuruse (väiksem kui 165°) järgi, ning kes on kandnud elastsuskomponendiga retuuse keskmiselt neli kuud.
Senised uuringud on näidanud, et lastel, kes olid mõõduka x-jalgsusega ja kandsid retuuse 6–8 tundi päevas korrigeeriva jõu väärtusega soovitud vahemikus, x-jalgsus vähenes. Optimaalse stiimuli väärus on vahemikus 1000 kuni 1500 mN. Näitena on toodud ühe uuritava jälgimine (joonis 5, 6, 7). Samuti saame öelda, et enamikul lastest retuuside mittekandmise järel toimus tagasiminek alajäseme joonduses, kuid mitte algasendisse.
Ka tibiofemoraalnurga muutused näitavad samal uuritaval alajäseme joonduse paranemist (joonis 6).
Oma seniste uuringutega oleme jõudnud järeldusele, et x-jalgsuse puhul on põlveliigest ületavate lihaste toonus (m. sartorius, m. rectus femoris, m. gastrocnemius, m. biceps femoris m semimembranosus) (joonis 7) liialt madal. Oleme tuvastanud, et joonduvuse paranemisega retuuside kandmise järgselt kaasnes põlveliigest ületavate skeletilihaste toonuse tõus. Viimane stabiliseerib korrigeerimise tulemuse.
Hetkel saame öelda, et arendatud elastsuskomponendiga retuusid on lapsesõbralikud, kandmisel mugavad ning põlveliigesele mõjuva surve mõõtmise tehnika lubab mugavalt jälgida korrigeerimisprotsessi ning võimalusel kiirelt sekkuda. Samas tuleb märkida, et retuuside kandmine ei vabasta last järgimast igapäeva aktiivsussoovitusi, mis tagab kogu organismi, sealhulgas ka skeleti ja lihaskonna arengu.
Lapsevanematelt saadud tagasiside põhjal tuleks retuuse veel täiendada. Nimelt selgus, et lapsed ei saa iseseisvalt retuuse hästi jalga nende liialt jäiga struktuuri tõttu. Mainiti ka, et laps ei saanud iseseisvalt „GVcorrect“ rakendust tööle ning liialt sageli esines probleeme põlveliigese mediaalsel pinnal oleva anduri töökindluse ja ka andmete üleslaadimisega nutitelefonist veebirakendusse.
Seega on rakendusuuringu algava etapi eesmärk arendatut täiustada ning töökindlamaks ja veelgi mugavamaks muuta.
Täname kõiki koostööpartnereid ning eriline tänu kannatlikkuse ja koostöövalmiduse eest läheb meie uuritavatele ning nende vanematele! Ikka jõudu ja jaksu sirgete jalgade poole püüdlemisel!
Allikaloend
Alviste, A. (2021). „5.–7. aastaste laste Genu Valgum´i asendi korrigeerimine põlveliigestele mõjuva stiimuli pideva jälgimise teel“. Lõputöö
Heath, C., H., Staheli, L., T. (1993). Normal limits of knee angle in white children – genu varum and genu valgum. Journal Of Pediatric Orthopedics, 13(2): 259–262.
Luukas, M.-L. (2013). „Toestavate retuuside kandmise mõju 5–7 aastaste laste alajäsemete genu valgum asendile“. Lõputöö
Nigulas, E., Laanesaar, L. (2015). „Survetundlike elastsuskomponentidega retuuside kasutusvõimaluse selgitamine mehaanoteraapias eelkooliealiste laste genu valgum asendi korrigeerimisel“. Lõputöö
Pertel, K., Satsi, K. (2018). „Mehhaanoteraapilise mõjutuse jälgimise uuring surveandurite signaalipõhiselt“. Lõputöö
Pielberg, M. (2013). „Spetsiifiliselt jaotatud surve- ja elastsuskomponentidega retuuside kandmise mõju lihastele genu valgum asendi korrigeerimisel 5–7 aastastel lastel“. Lõputöö
Sild, M. (2021). 5.–7. aastaste laste Genu Valgum´i asendi korrigeerimisel tekkivate lihastoonuse muutuste hindamine. Lõputöö
Tamm, A.-L., Linkberg, R., Vaher, I., Luukas, M.-L., Pielberg, M., Nigulas, E., Pertel, K., Satsi, K., Vain, A., (2018). Development of garment with elastic straps and pressure applicator in mechanotherapy to correct children`s genu valgum. International Physical Medicine & Rehabilitation Journal, 3(3): 198−202.
Tamm, A.-L., Vaher, I., Linkberg, R., Tilk, T., Kritt, J., Alviste, A., Sild, M., Vain, A. (2021). Development of garments with elastic straps and pressure applicator (GESPA) and „GV correct” app to follow the changes in lower-extremity alignment (genu valgum) – a pilot study. Pediatric Reports, 495−503.
